https://www.rup.ee/tags/tootervishoid/feed/atom 2024-04-29T01:02:44+03:00 2024-04-09T10:39:34+03:00 2024-04-09T10:39:34+03:00 https://www.rup.ee/uudised/ilmunud-igusaktid/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-alusel-kehtestatud-vabariigi-valitsuse-maaruste-muutmine Marju [email protected]

<div class="K2FeedIntroText"><p>Vabariigi Valitsuse 01.04.2024 määrus nr 20</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Jõustumise kp: 05.04.2024</p> <p>Avaldamismärge: RT I, 02.04.2024, 13</p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024013" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024013</a></p></div>

<div class="K2FeedIntroText"><p>Vabariigi Valitsuse 01.04.2024 määrus nr 20</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Jõustumise kp: 05.04.2024</p> <p>Avaldamismärge: RT I, 02.04.2024, 13</p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024013" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024013</a></p></div> 2023-11-27T09:24:00+02:00 2023-11-27T09:24:00+02:00 https://www.rup.ee/meistri-eri/nelja-kuu-jooksul-tervisekontrolli-2 Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/6c3902120692d18be2b87299e27809cf_M.jpg" alt="Katrin Paulus, advokaat, advokaadibüroo EMERALDLEGAL" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Jätkame töötervishoiu ja tervisekontrolli teemat.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <h3><strong>Töötervishoiu olukorra analüüsi sisu</strong></h3> <p>Seadusandja on ettevõttes mitmekülgse ja põhjaliku töötajat kaitsva töötervishoiu olukorra analüüsi tegemiseks pannud kohustusi nii tööandjale kui töötervishoiuarstile.</p> <p>Tööandja kohustused on eelkõige seotud töötervishoiuarstile vajalike andmete esitamisega ning need on loetletud ülalmainitud määruse § 2 lg-s 1. Seejuures peab tööandja igal juhul esitama töötervishoiuarstile töökeskkonna riskide hindamise tulemused ja informeerima ohuteguritest (ehk esitama riskianalüüsi), samuti eelmise töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused.</p> <p>Kui töötervishoiuarst soovib, tuleb tööandjal esitada töötervishoiuarstile ka töötaja varasemad tervisekontrolli otsused ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. Töötervishoiuteenuse osutamisel tervikuna tuleb tööandjal teha koostööd ja konsulteerida lisaks töötervishoiuarstile ka töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga.</p> <p>Töötervishoiuarst peab ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi läbiviimisel võtma aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused (tööandja esitatud riskianalüüsi); töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed; tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed.</p> <h3><strong>Tervisekontrolli sisu</strong></h3> <p>Tervisekontrolli tegemisel tuleb töötervishoiuarstil võtta aluseks riskianalüüs, seega peab tööandja selle töötervishoiuarstile esitama.</p> <p>Endiselt tuleb tervisekontroll korraldada neile töötajatele, kes puutuvad oma töös kokku TTOS § 13¹ lg-s 4 nimetatud ohuteguritega või tingib tervisekontrolli vajaduse töö laad. Nagu eespool mainitud, on tegu nn lahtise loeteluga. See tähendab, et kui riskianalüüsi tulemusel tuvastatakse ohutegurid või töö laad, mida loetelus konkreetselt nimetatud ei ole, kuid mis võivad töötaja tervisele negatiivset mõju avaldada, tuleb töötajale korraldada ka tervisekontroll.</p> <p>Sõltumata riskide hindamise tulemustest tuleb terviskontroll korraldada alati öötöötajale ja töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga. Teatud ohutegurite või töö laadi esinemise puhuks on kehtestatud nõuded, millele peab töötaja tervisekontroll vastama (nt töö kuvariga, töö mürarikkas keskkonnas, töö raskuste teisaldamisega jms). Muul juhul saab töötervishoiuarst teha tööandjale ettepanekuid ning ka vastupidi, tööandja töötervishoiuarstile, töötajale läbiviidavate uuringute suhtes.</p> <h3><strong>Analüüsi ja tervisekontrolli tulemus</strong></h3> <p>Töötervishoiu olukorra analüüsi tulemusel koostab töötervishoiuarst tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis analüüsi tulemused. Tulemustes peab sisalduma hinnang ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna ning ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks.</p> <p>Tervisekontrolli tulemusel koostab ja esitab töötervishoiuarst tööandjale tervisekontrolli otsuse, milles edastab tööandjale töötaja terviseandmed, mis on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud eeltoodud tegevustega. Töötervishoiuarst ei edasta ning tööandjal ei ole õigust saada töötaja diagnooside andmeid.</p> <p>Tööandjal on kohustus rakendada töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Kui kulutused on ebaproportsionaalselt suured, tuleb hinnata juhtumipõhiselt ning mõistagi tuleb seda teha võimalikult objektiivselt. Proportsionaalsust hinnates tuleb tööandjal kahtlemata võtta arvesse ka tööõnnetuse ja kutsehaigestumise riski ning asjaolu, et töötajal võib olla põhjust nõuda nende juhtumisel tööandjalt kahju hüvitamist. Mida suurem on risk eeltooduks, seda suuremaid kulutusi peab tööandja eelduslikult töötaja tervise huvides tegema.</p> <p>Seadusemuudatuste värskuse tõttu on kohtupraktika selles osas ka veel välja kujunemata, kuid varasemat praktikat arvesse võttes saab öelda, et tööandja peab igal juhul näitama üles hoolivust töötaja tervise ja terviseriskide ennetamise suhtes. Sellise hoolivuse välja näitamiseks ei piisa üldjuhul töötajale antavatest suulisest korraldustest või soovitustest.</p> <p>Kuigi seadusandja võimaldab tööandjal kajastada töötervishoiuarsti ettepanekud riskianalüüsi tegevuskavas vastavalt vajadusele, võiks üldjuhul pigem hoolitseda selle eest, et ettepanekud saaks ka päriselt nende rakendamise eesmärgil tegevuskavas kajastatud ning hiljem rakendamine ka fikseeritud. Üksnes nii on tööandjal võimalik hiljem lihtsasti dokumentaalselt tõendada, et tööandja on teinud kõik endast mõistlikult võimaliku tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vältimiseks, minimeerides selliselt ühtlasi enda vastutust nimetatud olukordades. Mis aga veelgi olulisem, aktiivsel töökeskkonna ja töötingimuste parandamisel ning töötajate tervise edendamisel tagab tööandja, et tema töötajad on terved ja sellest tulenevalt ka võimelised oma tööd maksimaalselt hästi tegema.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/6c3902120692d18be2b87299e27809cf_M.jpg" alt="Katrin Paulus, advokaat, advokaadibüroo EMERALDLEGAL" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Jätkame töötervishoiu ja tervisekontrolli teemat.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <h3><strong>Töötervishoiu olukorra analüüsi sisu</strong></h3> <p>Seadusandja on ettevõttes mitmekülgse ja põhjaliku töötajat kaitsva töötervishoiu olukorra analüüsi tegemiseks pannud kohustusi nii tööandjale kui töötervishoiuarstile.</p> <p>Tööandja kohustused on eelkõige seotud töötervishoiuarstile vajalike andmete esitamisega ning need on loetletud ülalmainitud määruse § 2 lg-s 1. Seejuures peab tööandja igal juhul esitama töötervishoiuarstile töökeskkonna riskide hindamise tulemused ja informeerima ohuteguritest (ehk esitama riskianalüüsi), samuti eelmise töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused.</p> <p>Kui töötervishoiuarst soovib, tuleb tööandjal esitada töötervishoiuarstile ka töötaja varasemad tervisekontrolli otsused ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. Töötervishoiuteenuse osutamisel tervikuna tuleb tööandjal teha koostööd ja konsulteerida lisaks töötervishoiuarstile ka töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga.</p> <p>Töötervishoiuarst peab ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi läbiviimisel võtma aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused (tööandja esitatud riskianalüüsi); töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed; tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed.</p> <h3><strong>Tervisekontrolli sisu</strong></h3> <p>Tervisekontrolli tegemisel tuleb töötervishoiuarstil võtta aluseks riskianalüüs, seega peab tööandja selle töötervishoiuarstile esitama.</p> <p>Endiselt tuleb tervisekontroll korraldada neile töötajatele, kes puutuvad oma töös kokku TTOS § 13¹ lg-s 4 nimetatud ohuteguritega või tingib tervisekontrolli vajaduse töö laad. Nagu eespool mainitud, on tegu nn lahtise loeteluga. See tähendab, et kui riskianalüüsi tulemusel tuvastatakse ohutegurid või töö laad, mida loetelus konkreetselt nimetatud ei ole, kuid mis võivad töötaja tervisele negatiivset mõju avaldada, tuleb töötajale korraldada ka tervisekontroll.</p> <p>Sõltumata riskide hindamise tulemustest tuleb terviskontroll korraldada alati öötöötajale ja töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga. Teatud ohutegurite või töö laadi esinemise puhuks on kehtestatud nõuded, millele peab töötaja tervisekontroll vastama (nt töö kuvariga, töö mürarikkas keskkonnas, töö raskuste teisaldamisega jms). Muul juhul saab töötervishoiuarst teha tööandjale ettepanekuid ning ka vastupidi, tööandja töötervishoiuarstile, töötajale läbiviidavate uuringute suhtes.</p> <h3><strong>Analüüsi ja tervisekontrolli tulemus</strong></h3> <p>Töötervishoiu olukorra analüüsi tulemusel koostab töötervishoiuarst tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis analüüsi tulemused. Tulemustes peab sisalduma hinnang ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna ning ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks.</p> <p>Tervisekontrolli tulemusel koostab ja esitab töötervishoiuarst tööandjale tervisekontrolli otsuse, milles edastab tööandjale töötaja terviseandmed, mis on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud eeltoodud tegevustega. Töötervishoiuarst ei edasta ning tööandjal ei ole õigust saada töötaja diagnooside andmeid.</p> <p>Tööandjal on kohustus rakendada töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Kui kulutused on ebaproportsionaalselt suured, tuleb hinnata juhtumipõhiselt ning mõistagi tuleb seda teha võimalikult objektiivselt. Proportsionaalsust hinnates tuleb tööandjal kahtlemata võtta arvesse ka tööõnnetuse ja kutsehaigestumise riski ning asjaolu, et töötajal võib olla põhjust nõuda nende juhtumisel tööandjalt kahju hüvitamist. Mida suurem on risk eeltooduks, seda suuremaid kulutusi peab tööandja eelduslikult töötaja tervise huvides tegema.</p> <p>Seadusemuudatuste värskuse tõttu on kohtupraktika selles osas ka veel välja kujunemata, kuid varasemat praktikat arvesse võttes saab öelda, et tööandja peab igal juhul näitama üles hoolivust töötaja tervise ja terviseriskide ennetamise suhtes. Sellise hoolivuse välja näitamiseks ei piisa üldjuhul töötajale antavatest suulisest korraldustest või soovitustest.</p> <p>Kuigi seadusandja võimaldab tööandjal kajastada töötervishoiuarsti ettepanekud riskianalüüsi tegevuskavas vastavalt vajadusele, võiks üldjuhul pigem hoolitseda selle eest, et ettepanekud saaks ka päriselt nende rakendamise eesmärgil tegevuskavas kajastatud ning hiljem rakendamine ka fikseeritud. Üksnes nii on tööandjal võimalik hiljem lihtsasti dokumentaalselt tõendada, et tööandja on teinud kõik endast mõistlikult võimaliku tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vältimiseks, minimeerides selliselt ühtlasi enda vastutust nimetatud olukordades. Mis aga veelgi olulisem, aktiivsel töökeskkonna ja töötingimuste parandamisel ning töötajate tervise edendamisel tagab tööandja, et tema töötajad on terved ja sellest tulenevalt ka võimelised oma tööd maksimaalselt hästi tegema.</p></div> 2023-11-21T09:00:54+02:00 2023-11-21T09:00:54+02:00 https://www.rup.ee/meistri-eri/nelja-kuu-jooksul-tervisekontrolli Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/0522f2c2b4cc6722abb6f78028941c03_M.jpg" alt="Katrin Paulus, advokaat, advokaadibüroo EMERALDLEGAL" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>1.jaanuarist 2023. a jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Teatavasti kohustus tööandja varem korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võis töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada mõni töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kuna ohutegurite loetelu oli (ja on siiani) TTOS-is esitatud nn lahtise nimekirjana, võis ka varem öelda, et pea igal töötajal on võimalik kokku puutuda mõne teatavat laadi ohuteguriga. Sellele vaatamata otsustasid paljud töötajale tervisekontrolli mitte korraldada. </p> <h3>Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamine</h3> <p>Tagamaks töötajate parema kaitse terviseriskide vastu, on seadusandja toonud töötajate tervisekontrolli korraldamise kohustuse kõrvale töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise kohustuse. Nii ei otsusta enam tööandja üksi riskianalüüsile tuginedes, kas töötaja võiks vajada tervisekontrolli, vaid vastavat vajadust hindab ja tervisekontrolli teeb ka töötervishoiuarst ettevõttele töötervishoiuteenuse osutamise käigus. Suurimaks erinevuseks võrreldes varasemaga on seega see, et töötervishoiuarst muutub ettevõttele oluliseks lepingupartneriks kogu ettevõtte töötervishoiu olukorra hindamisel tervikuna.</p> <p>Tööandjal tuleb töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel leida lepingupartner (töötervishoiuarst), kes lisaks töötajate tervisekontrollile viiks läbi ka ettevõtte töötervishoiu hindamise tervikuna. Lepingupartnerit valides tuleks seega kindlasti tähelepanu pöörata töötervishoiuarsti võimalustele reaalselt kogu ettevõtte töötervishoiu hindamist läbi viia. Kui vastav võimekus töötervishoiuarstil mingil põhjusel puudub, võib ta mõistagi töötaja tervisekontrolli läbi viia, kuid tööandja peab sel juhul arvestama eraldi ettevõtte töötervishoiu olukorra hindamise vajadusega.</p> <p>Ettevõtte töötervishoiu hindamise ja töötaja tervisekontrolli läbiviimise eesmärgi täitmiseks on seadusandja andnud töötervishoiuarstile õiguse ja ühtlasi ka kohustuse</p> <ul> <li>tutvuda töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastada vajaduse korral töökeskkonda,</li> <li>analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna,</li> <li>teha töötajate tervisekontrolli võttes aluseks riskianalüüsi,</li> <li>teha tööandjale ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks,</li> <li>nõustada tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes ning</li> <li>nõustada töötajat tervise edendamise küsimustes.</li> </ul> <p>Erinevus varasemaga seisneb ka selles, et tööandjal tuleb töötervishoiuteenuse osutamine igal juhul ettevõttes korraldada, s.t sõltumata riskianalüüsi tulemustest. Küll aga sõltub riskianalüüsi tulemustest täpsem tervishoiuteenuse osutamise sisu, näiteks sõltuvalt kokkupuutest ohutegurutega sõltub töötajale tehtava tervisekontrolli sisu. Seetõttu tuleb alati esitada ettevõtte riskianalüüs töötervishoiuarstile, kellel omakorda on kohustus riskianalüüsis kajastatut arvesse võtta.</p> <h3>Analüüsi tähtajad</h3> <p>Seaduse kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise korraldamise käigus teha igal ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, kuid sõltuvalt vajadusest tuleb analüüs teha kindlasti juba varem. Nimelt on töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise kohustus tööandjal pidevalt, seega tuleb tööandjal endal tagada, et töötervishoiuteenuse osutamine vastaks ettevõtte olukorrale ja töö laadile. Siin on tööandjale abiks tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ (vastu võetud 15.12.2022 nr 87). Määruse § 2 lg 1 kohaselt peab tööandja töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtma aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; töötaja varasemad tervisekontrolli otsused; tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed.</p> <p>Kui andmed eeltoodu kohta muutuvad (nt töö laadi või töökeskkonna muutumise tõttu tuleb teha uus riskianalüüs), tuleb tagada, et ka töötervishoiuteenuse osutamine vastaks ettevõtte muutunud olukorrale. Seda saab tööandja tagada omakorda uue töötervishoiu analüüsi abil.</p> <h3>Töötaja tervisekontrolli tähtajad</h3> <p>Endiselt on seaduses sätestatud töötajate terviskontrolli läbimise tähtajad. Nii peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates.</p> <p>Erandiks on olukord, kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohustegurite ja sama töö laadi suhtes. Sellisel juhul võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal.</p> <p>Teatud ohutegurite esinemisel (bioloogilised ohutegurid, kokkupuude kantserogeenidega jms) ning töötaja asumisel öötööle peab tööandja korraldama töötajale tervisekontrolli juba enne ohuteguriga kokkupuutumist või öötööle asumist. Kuniks vastav terviskontroll on tegemata, tuleb tööandjal tagada, et töötaja nende ohuteguritega kokku ei puutuks ning öötööd ei teeks. Ühtlasi annab eeltoodud regulatsioon ka töötajale õiguse sellise töö tegemisest keelduda, kuni terviskontroll on läbitud.</p> <p>Lisaks tööle asumisel terviskontrolli korraldamisele tuleb tööandjal jälgida, et iga töötaja läbiks tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul (alaealine töötaja vähemalt üks kord aastas). Kui töötervishoiuarst on ette näinud konkreetsele töötajale tihedama tervisekontrolli, tuleb lähtuda sellest.</p> <h3>Teenuse osutamisega seotud kulud</h3> <p>Kõik töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega, sh töötaja tervisekontrolli läbimisega seotud kulud tuleb kanda tööandjal. Lisaks tuleb tööandjal tagada, et tervisekontroll tehakse tööajal ning töötajale tuleb maksta sellel ajal keskmist tööpäevatasu.<br />                                                                                                                                                               <em>Järgneb.</em></p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/0522f2c2b4cc6722abb6f78028941c03_M.jpg" alt="Katrin Paulus, advokaat, advokaadibüroo EMERALDLEGAL" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>1.jaanuarist 2023. a jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Teatavasti kohustus tööandja varem korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võis töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada mõni töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kuna ohutegurite loetelu oli (ja on siiani) TTOS-is esitatud nn lahtise nimekirjana, võis ka varem öelda, et pea igal töötajal on võimalik kokku puutuda mõne teatavat laadi ohuteguriga. Sellele vaatamata otsustasid paljud töötajale tervisekontrolli mitte korraldada. </p> <h3>Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamine</h3> <p>Tagamaks töötajate parema kaitse terviseriskide vastu, on seadusandja toonud töötajate tervisekontrolli korraldamise kohustuse kõrvale töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise kohustuse. Nii ei otsusta enam tööandja üksi riskianalüüsile tuginedes, kas töötaja võiks vajada tervisekontrolli, vaid vastavat vajadust hindab ja tervisekontrolli teeb ka töötervishoiuarst ettevõttele töötervishoiuteenuse osutamise käigus. Suurimaks erinevuseks võrreldes varasemaga on seega see, et töötervishoiuarst muutub ettevõttele oluliseks lepingupartneriks kogu ettevõtte töötervishoiu olukorra hindamisel tervikuna.</p> <p>Tööandjal tuleb töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel leida lepingupartner (töötervishoiuarst), kes lisaks töötajate tervisekontrollile viiks läbi ka ettevõtte töötervishoiu hindamise tervikuna. Lepingupartnerit valides tuleks seega kindlasti tähelepanu pöörata töötervishoiuarsti võimalustele reaalselt kogu ettevõtte töötervishoiu hindamist läbi viia. Kui vastav võimekus töötervishoiuarstil mingil põhjusel puudub, võib ta mõistagi töötaja tervisekontrolli läbi viia, kuid tööandja peab sel juhul arvestama eraldi ettevõtte töötervishoiu olukorra hindamise vajadusega.</p> <p>Ettevõtte töötervishoiu hindamise ja töötaja tervisekontrolli läbiviimise eesmärgi täitmiseks on seadusandja andnud töötervishoiuarstile õiguse ja ühtlasi ka kohustuse</p> <ul> <li>tutvuda töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastada vajaduse korral töökeskkonda,</li> <li>analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna,</li> <li>teha töötajate tervisekontrolli võttes aluseks riskianalüüsi,</li> <li>teha tööandjale ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks,</li> <li>nõustada tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes ning</li> <li>nõustada töötajat tervise edendamise küsimustes.</li> </ul> <p>Erinevus varasemaga seisneb ka selles, et tööandjal tuleb töötervishoiuteenuse osutamine igal juhul ettevõttes korraldada, s.t sõltumata riskianalüüsi tulemustest. Küll aga sõltub riskianalüüsi tulemustest täpsem tervishoiuteenuse osutamise sisu, näiteks sõltuvalt kokkupuutest ohutegurutega sõltub töötajale tehtava tervisekontrolli sisu. Seetõttu tuleb alati esitada ettevõtte riskianalüüs töötervishoiuarstile, kellel omakorda on kohustus riskianalüüsis kajastatut arvesse võtta.</p> <h3>Analüüsi tähtajad</h3> <p>Seaduse kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise korraldamise käigus teha igal ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, kuid sõltuvalt vajadusest tuleb analüüs teha kindlasti juba varem. Nimelt on töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise kohustus tööandjal pidevalt, seega tuleb tööandjal endal tagada, et töötervishoiuteenuse osutamine vastaks ettevõtte olukorrale ja töö laadile. Siin on tööandjale abiks tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ (vastu võetud 15.12.2022 nr 87). Määruse § 2 lg 1 kohaselt peab tööandja töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtma aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; töötaja varasemad tervisekontrolli otsused; tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed.</p> <p>Kui andmed eeltoodu kohta muutuvad (nt töö laadi või töökeskkonna muutumise tõttu tuleb teha uus riskianalüüs), tuleb tagada, et ka töötervishoiuteenuse osutamine vastaks ettevõtte muutunud olukorrale. Seda saab tööandja tagada omakorda uue töötervishoiu analüüsi abil.</p> <h3>Töötaja tervisekontrolli tähtajad</h3> <p>Endiselt on seaduses sätestatud töötajate terviskontrolli läbimise tähtajad. Nii peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates.</p> <p>Erandiks on olukord, kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohustegurite ja sama töö laadi suhtes. Sellisel juhul võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal.</p> <p>Teatud ohutegurite esinemisel (bioloogilised ohutegurid, kokkupuude kantserogeenidega jms) ning töötaja asumisel öötööle peab tööandja korraldama töötajale tervisekontrolli juba enne ohuteguriga kokkupuutumist või öötööle asumist. Kuniks vastav terviskontroll on tegemata, tuleb tööandjal tagada, et töötaja nende ohuteguritega kokku ei puutuks ning öötööd ei teeks. Ühtlasi annab eeltoodud regulatsioon ka töötajale õiguse sellise töö tegemisest keelduda, kuni terviskontroll on läbitud.</p> <p>Lisaks tööle asumisel terviskontrolli korraldamisele tuleb tööandjal jälgida, et iga töötaja läbiks tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul (alaealine töötaja vähemalt üks kord aastas). Kui töötervishoiuarst on ette näinud konkreetsele töötajale tihedama tervisekontrolli, tuleb lähtuda sellest.</p> <h3>Teenuse osutamisega seotud kulud</h3> <p>Kõik töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega, sh töötaja tervisekontrolli läbimisega seotud kulud tuleb kanda tööandjal. Lisaks tuleb tööandjal tagada, et tervisekontroll tehakse tööajal ning töötajale tuleb maksta sellel ajal keskmist tööpäevatasu.<br />                                                                                                                                                               <em>Järgneb.</em></p></div> 2023-02-02T10:51:03+02:00 2023-02-02T10:51:03+02:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/ara-kannata-raagi-valust Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/eef87bf180fa9e26036c9014170a5c78_M.jpg" alt="Tööaja sisse tuleb planeerida piisavalt pause ja töökoha ergonoomika peab vastama nõuetele. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Igapäevatööd segavat füüsilist või vaimset valu ei tohi ignoreerida.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Kui valule õigel ajal piisavalt tähelepanu ei pöörata, siis muutub see ajapikku krooniliseks, halvimal juhul võib töötaja kaotada täielikult oma töövõime.</p> <h3>Enim diagnoositakse luu- ja lihaskonna vaevusi</h3> <p>„Mida koormavam on töö füüsiliselt, seda rohkem näeme terviseprobleeme,“ selgitas HeBA Kliiniku töötervishoiuarst Karin Sarapuu. Ainult töö iseloomust tulenevalt füüsilist või vaimset vaevust ennustada ei saa. Füüsiliselt liigselt koormav töö, näiteks tootmisvaldkonnas, võib Sarapuu sõnul põhjustada ka vaimse tervise probleeme ning vastupidi – igapäevane vaimselt väga intensiivne töö võib olla seljavalu, peavalu või muu valu üks põhjustajaid.</p> <p>„Uuringute järgi kannatab 25–30% Euroopa rahvastikust mõne kroonilist valu tekitava vaevuse käes, mis mõjutab tema tööd,“ sõnas Sarapuu.</p> <p>Tööinspektsiooni tööõnnetuste ja kutsehaiguste vanemtööinspektori Janika Rõõmuse sõnul diagnoositakse Eestis enim luu- ja lihaskonna vaevusi ning ülekoormushaigusi.</p> <p>Luu- ja lihaskonna vaevuste ning ülekoormushaigustega seotud kutsehaigused on Rõõmuse sõnul eranditult tingitud raskest füüsilisest tööst, mis koormab käsi, selga ja jalgu, sama tüüpi liigutuste kordumisest, sundasenditest, suurte raskuste teisaldamisest, töötaja individuaalsetest iseärasustest ning kaasuvatest haigustest. Probleeme süvendab töötamine välitingimustes ning sage kokkupuude vibratsiooniga.</p> <h3>Vaimne valu nõuab samavõrra tähelepanu</h3> <p>Füüsiline valu on väsitav, mis omakorda mõjub halvasti ka vaimsele tervisele. Teistpidi – kui inimene tunneb end emotsionaalselt halvasti, annab see tasapisi märku füüsiliste vaevustega. Klassikaline näide on stressiga seotud seljavalude sagenemine. Töötervishoiuarst Karin Sarapuu sõnul on sellistel juhtudel oluline jõuda valu algpõhjuseni – olgu see tingitud tööülesannetest, töötajatevahelistest konfliktidest, kodustest muredest või mõnest vaimse tervise haigusest.</p> <p>Tööstressi võivad põhjustada psühhosotsiaalsed ohutegurid, näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine, töötaja võimetele mittevastav töö ja monotoonne töö. „Stress või pingeolukord suurendab südamelöögi sagedust ja kiirendab hingamist, millega seostatakse erinevaid terviseprobleeme, sh südame-veresoonkonnahaiguseid, ärevushäireid, depressiooni ja ainevahetushäireid,“ sõnas Janika Rõõmus.</p> <h3>Valust rääkimist ei tohi häbeneda</h3> <p>„Töökaotuse hirmust tingituna ei julge töötajad sageli juhile oma terviseprobleemidest rääkida. Osades maapiirkondades pole sageli ka töökoha vahetuse võimalusi või puuduvad töötajal muu töö tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised,“ sõnas Rõõmus.</p> <p>Usaldav ja turvaline tööõhkkond on töötervishoiuarst Karin Sarapuu jaoks esimene tingimus, mis peab olema täidetud, et töötaja julgeks oma probleemidest rääkida. „Kui inimene näeb, et äsja juhiga vestelnud või töövõimetuslehelt tagasi tulnud kolleeg vallandatakse, siis see kindlasti ei soodusta oma probleemidest rääkimist. Sellisel juhul tunneb töötaja, et ainus lahendus on valu lihtsalt ära kannatada.“</p> <p>Tervisega seotud teemad on delikaatsed ning juhile usaldatud konfidentsiaalne info ei tohi organisatsioonis levida. Samuti ei tohi töökeskkonnas sallida naeruvääristavat suhtumist terviseprobleemidesse. „Usaldusliku tööõhkkonna tagamine on järjepidev ja kontrollitud tegevus,“ sõnas Sarapuu.</p> <p>Igapäevatööd saatva valu tagajärg võib olla tööviljakuse langus, konfliktide sagenemine ning une ja toitumisega seotud probleemid. Need kõik võivad kaasa tuua vaimse tervise häired või suisa depressiooni. Tööst põhjustatud haigestumine ja väsimus võib kaasa tuua raskeid tööõnnetusi. Raskematel juhtudel on tagajärjeks töövõimetus.</p> <p>„Kui töötaja ei räägi oma terviseprobleemidest, töötab iga päev samadel tingimustel edasi, siis valu aina süveneb. Selliselt töötades võib välja kujuneda kutsehaigus. Halvimal juhul areneb kroonilisest haigusest puue ja töötaja võib kaotada suures osas töövõime,“ tõi Janika Rõõmus välja võimalikud tagajärjed.</p> <h3>Valu leevendamiseks tuleb kasutada õigeid meetmeid</h3> <p>Tööandja peab viivitamata reageerima, kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal terviseprobleem, millest ei oldud teadlik või millest töötaja ei julgenud juhile rääkida. Muu hulgas tuleb hinnata, kas tööülesannete kohandamine aitaks töötaja valu leevendada või hoopis süvendab seda.</p> <p>„Pikaajaline valu võib muutuda krooniliseks. Isegi kui valutav koht on füüsiliselt terve, on inimese aju salvestanud, et teatud liigutus põhjustab valu. Sellistel juhtudel võib tööülesannete vale kohandamine probleemi hoopis süvendada. Tähtis on tööandja ja töötervishoiu arsti koostöö, et leida ühiselt sobiv lahendus,“ sõnas Sarapuu. Kõige olulisem on tema sõnul töötajat terviseprobleemide tõttu töölt mitte eemaldada. Nii kroonilise haiguse kui ka ajutise valu all kannatav töötaja peab tundma, et tööandja hoolib temast.</p> <h3>Võimalused valude vältimiseks ja leevendamiseks</h3> <p>Võimalusi töötaja füüsiliste või vaimsete valude leevendamiseks on erinevaid. Näiteks kavandada tööd nii, et saaks vältida korduvaid liigutusi või pikaajalist töötamist ebamugavas asendis ning teha rohkem lühikesi pause või jaotada töö ümber. Janika Rõõmus on oma tööpraktikas näinud erinevate meetmete rakendamist, neist üks efektiivsemaid on olnud tööülesannete roteerimine.</p> <p>„Alles hiljuti käisin ühes mööblit tootvas ettevõttes. Teatavasti esineb tootmises palju seisvat tööd, korduvaid tööliigutusi, töötamist ebamugavas asendis ja raskuste teisaldamist, mis mõjutavad luu- ja lihaskonda. Ettevõttesse hiljuti tööle võetud töötaja märkas, et inimeste tervise hoidmiseks võiksid tööülesanded mõne aja tagant roteeruda. See on hea näide, kuidas uus töötaja julges probleemist rääkida ja tööandja oli valmis sisse seadma muudatusi, mis aitavad terviseprobleemide, sealhulgas valu tekkimist ennetada. Uuendustega kohanemine võttis meeskonnal aega, kuid lõpuks tundsid töötajad muudatuste positiivset mõju.“</p> <h3>Eritingimused nõuavad erikokkuleppeid</h3> <p>„Töötaja terviseprobleemide leevendamiseks sobivate kokkulepete sõlmimine on võimalik, kuid võib osutuda keeruliseks. Palju sõltub töökeskkonnast. Kui kõigil on ühine arusaam, et ettevõte toetab oma töötajaid, siis üldiselt aktsepteeritakse erikokkuleppeid. Samas tuleb arvestada, et kolleegidele ei langeks sel juhul topeltkoormust,“ sõnas Sarapuu. „Ma ei pea õigeks, et koosolekul räägitakse avalikult kolleegi probleemist ja palutakse teistel sellega arvestada. See tekitab ainult probleeme juurde. Kokkulepetest tuleb teisi kolleege teavitada võimalikult delikaatselt,“ lisas ta.</p> <h3>Enamik terviseprobleeme on ennetatavad</h3> <p>Igasuguse ennetustöö juures on tähtis teadlikkuse parandamine ning töötaja ja tööandja omavaheline koostöö. „Esmalt tuleb hinnata ohutegurite riski suurust ja sõltuvalt sellest võtta kasutusele ennetavaid meetmeid. Näiteks kohandada töökorraldust või kaasata töötajaid otsustamisprotsessidesse,“ sõnas Janika Rõõmus.</p> <p>Stressi all kannatava töötaja toetamiseks peaks töötervishoiuarst Karin Sarapuu sõnul tööandja hindama, millised on stressiriskid eri positsioonidel. Näiteks raamatupidajale ei pruugi stressi põhjustada mitte töökoormus, vaid kasutusel olevad programmid.</p> <p>„Töökeskkonna riskide adekvaatne hindamine aitab märgata stressiohtlikke olukordi. Oluline on koolitada töötajaid neid olukordi märkama, stressiga hakkama saama ja vajadusel reageerima. See on keeruline, kuid probleemide ignoreerimine viib olemasolevate töötajate lahkumiseni,“ sõnas Sarapuu.</p> <p>Töötervishoiuseaduse kohaselt peab tööandja arvestama töötaja individuaalsete eripäradega ja jälgima, et töökorraldus ei põhjustaks valdaval osal inimestest ülekoormust. Tööaja sisse tuleb planeerida piisavalt pause ja töökoha ergonoomika peab vastama nõuetele. Nende tingimuste kontrollimine peab olema süsteemne ja järjepidev tegevus. Samuti soovitab Sarapuu tööandjal pakkuda töötajatele vajaduspõhist füsioterapeudi külastamise võimalust ning julgustada töötajaid oma probleemidest avatult töötervishoiuarsti vastuvõtul rääkima.</p> <p>Sarapuu sõnul ei pruugi tööandja töötaja probleeme alati märgata, sest töötulemused on jätkuvalt head. „Kõige sagedasem märk probleemist on töötaja käitumise muutumine. Kui varem suhtlemisaldis ja naeratav kolleeg on ühtäkki eemalehoidev või eksib rohkem, võib see viidata sügavamale probleemile. Samuti võib probleemile viidata töötaja passiivsus ja sagedamini töölt puudumine haiguse tõttu. Samas võib vaimsele valule viidata ka hoopis vastupidine käitumine – liigsed ületunnid ja põgenemine töösse,“ tõi töötervishoiuarst Karin Sarapuu välja märke, mida tuleks juhil tähele panna.</p> <h3>Töötajal on suur vastutus</h3> <p>Töötaja tervis sõltub suuresti ka tema enda käitumisest. „Ega asjata pole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt töötajale pandud kohustust teavitada tööandjat tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kaitsta iseenda tervist ja ohutust. Töötervishoius ja -ohutuses on oluline roll ennetustööl. Praktikas näen kahjuks seda, et tegutsema hakatakse alles tagajärgede ilmnemisel. Kui töötaja on kannatanud pikaajalise valu käes või on suisa diagnoositud kutsehaigus, siis on tegutsemisega hiljaks jäädud,“ rõhutas Janika Rõõmus ennetustöö tähtsust.</p> <p>Karin Sarapuu sõnul ei ole aktsepteeritav, kui töötaja ei tee päeva jooksul ühtegi pausi või istub õhtul väsimuse põhjendusega kodus teleka ette ja kurdab hiljem seljavalude üle. „Sel juhul peaks ta eelkõige iseendale otsa vaatama ja mõtlema, mida ta on valesti teinud. Töötajal endal tuleb mõelda pikemas perspektiivis, et ta ka viie ja kümne aasta pärast oleks terve ja õnnelik,“ lisas Sarapuu.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/eef87bf180fa9e26036c9014170a5c78_M.jpg" alt="Tööaja sisse tuleb planeerida piisavalt pause ja töökoha ergonoomika peab vastama nõuetele. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Igapäevatööd segavat füüsilist või vaimset valu ei tohi ignoreerida.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Kui valule õigel ajal piisavalt tähelepanu ei pöörata, siis muutub see ajapikku krooniliseks, halvimal juhul võib töötaja kaotada täielikult oma töövõime.</p> <h3>Enim diagnoositakse luu- ja lihaskonna vaevusi</h3> <p>„Mida koormavam on töö füüsiliselt, seda rohkem näeme terviseprobleeme,“ selgitas HeBA Kliiniku töötervishoiuarst Karin Sarapuu. Ainult töö iseloomust tulenevalt füüsilist või vaimset vaevust ennustada ei saa. Füüsiliselt liigselt koormav töö, näiteks tootmisvaldkonnas, võib Sarapuu sõnul põhjustada ka vaimse tervise probleeme ning vastupidi – igapäevane vaimselt väga intensiivne töö võib olla seljavalu, peavalu või muu valu üks põhjustajaid.</p> <p>„Uuringute järgi kannatab 25–30% Euroopa rahvastikust mõne kroonilist valu tekitava vaevuse käes, mis mõjutab tema tööd,“ sõnas Sarapuu.</p> <p>Tööinspektsiooni tööõnnetuste ja kutsehaiguste vanemtööinspektori Janika Rõõmuse sõnul diagnoositakse Eestis enim luu- ja lihaskonna vaevusi ning ülekoormushaigusi.</p> <p>Luu- ja lihaskonna vaevuste ning ülekoormushaigustega seotud kutsehaigused on Rõõmuse sõnul eranditult tingitud raskest füüsilisest tööst, mis koormab käsi, selga ja jalgu, sama tüüpi liigutuste kordumisest, sundasenditest, suurte raskuste teisaldamisest, töötaja individuaalsetest iseärasustest ning kaasuvatest haigustest. Probleeme süvendab töötamine välitingimustes ning sage kokkupuude vibratsiooniga.</p> <h3>Vaimne valu nõuab samavõrra tähelepanu</h3> <p>Füüsiline valu on väsitav, mis omakorda mõjub halvasti ka vaimsele tervisele. Teistpidi – kui inimene tunneb end emotsionaalselt halvasti, annab see tasapisi märku füüsiliste vaevustega. Klassikaline näide on stressiga seotud seljavalude sagenemine. Töötervishoiuarst Karin Sarapuu sõnul on sellistel juhtudel oluline jõuda valu algpõhjuseni – olgu see tingitud tööülesannetest, töötajatevahelistest konfliktidest, kodustest muredest või mõnest vaimse tervise haigusest.</p> <p>Tööstressi võivad põhjustada psühhosotsiaalsed ohutegurid, näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine, töötaja võimetele mittevastav töö ja monotoonne töö. „Stress või pingeolukord suurendab südamelöögi sagedust ja kiirendab hingamist, millega seostatakse erinevaid terviseprobleeme, sh südame-veresoonkonnahaiguseid, ärevushäireid, depressiooni ja ainevahetushäireid,“ sõnas Janika Rõõmus.</p> <h3>Valust rääkimist ei tohi häbeneda</h3> <p>„Töökaotuse hirmust tingituna ei julge töötajad sageli juhile oma terviseprobleemidest rääkida. Osades maapiirkondades pole sageli ka töökoha vahetuse võimalusi või puuduvad töötajal muu töö tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised,“ sõnas Rõõmus.</p> <p>Usaldav ja turvaline tööõhkkond on töötervishoiuarst Karin Sarapuu jaoks esimene tingimus, mis peab olema täidetud, et töötaja julgeks oma probleemidest rääkida. „Kui inimene näeb, et äsja juhiga vestelnud või töövõimetuslehelt tagasi tulnud kolleeg vallandatakse, siis see kindlasti ei soodusta oma probleemidest rääkimist. Sellisel juhul tunneb töötaja, et ainus lahendus on valu lihtsalt ära kannatada.“</p> <p>Tervisega seotud teemad on delikaatsed ning juhile usaldatud konfidentsiaalne info ei tohi organisatsioonis levida. Samuti ei tohi töökeskkonnas sallida naeruvääristavat suhtumist terviseprobleemidesse. „Usaldusliku tööõhkkonna tagamine on järjepidev ja kontrollitud tegevus,“ sõnas Sarapuu.</p> <p>Igapäevatööd saatva valu tagajärg võib olla tööviljakuse langus, konfliktide sagenemine ning une ja toitumisega seotud probleemid. Need kõik võivad kaasa tuua vaimse tervise häired või suisa depressiooni. Tööst põhjustatud haigestumine ja väsimus võib kaasa tuua raskeid tööõnnetusi. Raskematel juhtudel on tagajärjeks töövõimetus.</p> <p>„Kui töötaja ei räägi oma terviseprobleemidest, töötab iga päev samadel tingimustel edasi, siis valu aina süveneb. Selliselt töötades võib välja kujuneda kutsehaigus. Halvimal juhul areneb kroonilisest haigusest puue ja töötaja võib kaotada suures osas töövõime,“ tõi Janika Rõõmus välja võimalikud tagajärjed.</p> <h3>Valu leevendamiseks tuleb kasutada õigeid meetmeid</h3> <p>Tööandja peab viivitamata reageerima, kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal terviseprobleem, millest ei oldud teadlik või millest töötaja ei julgenud juhile rääkida. Muu hulgas tuleb hinnata, kas tööülesannete kohandamine aitaks töötaja valu leevendada või hoopis süvendab seda.</p> <p>„Pikaajaline valu võib muutuda krooniliseks. Isegi kui valutav koht on füüsiliselt terve, on inimese aju salvestanud, et teatud liigutus põhjustab valu. Sellistel juhtudel võib tööülesannete vale kohandamine probleemi hoopis süvendada. Tähtis on tööandja ja töötervishoiu arsti koostöö, et leida ühiselt sobiv lahendus,“ sõnas Sarapuu. Kõige olulisem on tema sõnul töötajat terviseprobleemide tõttu töölt mitte eemaldada. Nii kroonilise haiguse kui ka ajutise valu all kannatav töötaja peab tundma, et tööandja hoolib temast.</p> <h3>Võimalused valude vältimiseks ja leevendamiseks</h3> <p>Võimalusi töötaja füüsiliste või vaimsete valude leevendamiseks on erinevaid. Näiteks kavandada tööd nii, et saaks vältida korduvaid liigutusi või pikaajalist töötamist ebamugavas asendis ning teha rohkem lühikesi pause või jaotada töö ümber. Janika Rõõmus on oma tööpraktikas näinud erinevate meetmete rakendamist, neist üks efektiivsemaid on olnud tööülesannete roteerimine.</p> <p>„Alles hiljuti käisin ühes mööblit tootvas ettevõttes. Teatavasti esineb tootmises palju seisvat tööd, korduvaid tööliigutusi, töötamist ebamugavas asendis ja raskuste teisaldamist, mis mõjutavad luu- ja lihaskonda. Ettevõttesse hiljuti tööle võetud töötaja märkas, et inimeste tervise hoidmiseks võiksid tööülesanded mõne aja tagant roteeruda. See on hea näide, kuidas uus töötaja julges probleemist rääkida ja tööandja oli valmis sisse seadma muudatusi, mis aitavad terviseprobleemide, sealhulgas valu tekkimist ennetada. Uuendustega kohanemine võttis meeskonnal aega, kuid lõpuks tundsid töötajad muudatuste positiivset mõju.“</p> <h3>Eritingimused nõuavad erikokkuleppeid</h3> <p>„Töötaja terviseprobleemide leevendamiseks sobivate kokkulepete sõlmimine on võimalik, kuid võib osutuda keeruliseks. Palju sõltub töökeskkonnast. Kui kõigil on ühine arusaam, et ettevõte toetab oma töötajaid, siis üldiselt aktsepteeritakse erikokkuleppeid. Samas tuleb arvestada, et kolleegidele ei langeks sel juhul topeltkoormust,“ sõnas Sarapuu. „Ma ei pea õigeks, et koosolekul räägitakse avalikult kolleegi probleemist ja palutakse teistel sellega arvestada. See tekitab ainult probleeme juurde. Kokkulepetest tuleb teisi kolleege teavitada võimalikult delikaatselt,“ lisas ta.</p> <h3>Enamik terviseprobleeme on ennetatavad</h3> <p>Igasuguse ennetustöö juures on tähtis teadlikkuse parandamine ning töötaja ja tööandja omavaheline koostöö. „Esmalt tuleb hinnata ohutegurite riski suurust ja sõltuvalt sellest võtta kasutusele ennetavaid meetmeid. Näiteks kohandada töökorraldust või kaasata töötajaid otsustamisprotsessidesse,“ sõnas Janika Rõõmus.</p> <p>Stressi all kannatava töötaja toetamiseks peaks töötervishoiuarst Karin Sarapuu sõnul tööandja hindama, millised on stressiriskid eri positsioonidel. Näiteks raamatupidajale ei pruugi stressi põhjustada mitte töökoormus, vaid kasutusel olevad programmid.</p> <p>„Töökeskkonna riskide adekvaatne hindamine aitab märgata stressiohtlikke olukordi. Oluline on koolitada töötajaid neid olukordi märkama, stressiga hakkama saama ja vajadusel reageerima. See on keeruline, kuid probleemide ignoreerimine viib olemasolevate töötajate lahkumiseni,“ sõnas Sarapuu.</p> <p>Töötervishoiuseaduse kohaselt peab tööandja arvestama töötaja individuaalsete eripäradega ja jälgima, et töökorraldus ei põhjustaks valdaval osal inimestest ülekoormust. Tööaja sisse tuleb planeerida piisavalt pause ja töökoha ergonoomika peab vastama nõuetele. Nende tingimuste kontrollimine peab olema süsteemne ja järjepidev tegevus. Samuti soovitab Sarapuu tööandjal pakkuda töötajatele vajaduspõhist füsioterapeudi külastamise võimalust ning julgustada töötajaid oma probleemidest avatult töötervishoiuarsti vastuvõtul rääkima.</p> <p>Sarapuu sõnul ei pruugi tööandja töötaja probleeme alati märgata, sest töötulemused on jätkuvalt head. „Kõige sagedasem märk probleemist on töötaja käitumise muutumine. Kui varem suhtlemisaldis ja naeratav kolleeg on ühtäkki eemalehoidev või eksib rohkem, võib see viidata sügavamale probleemile. Samuti võib probleemile viidata töötaja passiivsus ja sagedamini töölt puudumine haiguse tõttu. Samas võib vaimsele valule viidata ka hoopis vastupidine käitumine – liigsed ületunnid ja põgenemine töösse,“ tõi töötervishoiuarst Karin Sarapuu välja märke, mida tuleks juhil tähele panna.</p> <h3>Töötajal on suur vastutus</h3> <p>Töötaja tervis sõltub suuresti ka tema enda käitumisest. „Ega asjata pole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt töötajale pandud kohustust teavitada tööandjat tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kaitsta iseenda tervist ja ohutust. Töötervishoius ja -ohutuses on oluline roll ennetustööl. Praktikas näen kahjuks seda, et tegutsema hakatakse alles tagajärgede ilmnemisel. Kui töötaja on kannatanud pikaajalise valu käes või on suisa diagnoositud kutsehaigus, siis on tegutsemisega hiljaks jäädud,“ rõhutas Janika Rõõmus ennetustöö tähtsust.</p> <p>Karin Sarapuu sõnul ei ole aktsepteeritav, kui töötaja ei tee päeva jooksul ühtegi pausi või istub õhtul väsimuse põhjendusega kodus teleka ette ja kurdab hiljem seljavalude üle. „Sel juhul peaks ta eelkõige iseendale otsa vaatama ja mõtlema, mida ta on valesti teinud. Töötajal endal tuleb mõelda pikemas perspektiivis, et ta ka viie ja kümne aasta pärast oleks terve ja õnnelik,“ lisas Sarapuu.</p></div> 2023-01-31T08:37:19+02:00 2023-01-31T08:37:19+02:00 https://www.rup.ee/uudised/ilmunud-igusaktid/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-muutmise-ning-teiste-seaduste-muutmise-seadus Marju [email protected]

<div class="K2FeedIntroText"><p>Vastu võetud 28.12.2022</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Jõustumise kp: 12.01.2023</p> <p>Avaldamismärge: RT I, 11.01.2023, 1</p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/111012023001" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/111012023001</a></p></div>

<div class="K2FeedIntroText"><p>Vastu võetud 28.12.2022</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Jõustumise kp: 12.01.2023</p> <p>Avaldamismärge: RT I, 11.01.2023, 1</p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/111012023001" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/111012023001</a></p></div> 2021-11-10T10:30:12+02:00 2021-11-10T10:30:12+02:00 https://www.rup.ee/uudised/uut-seadusandluses/riik-muudab-tootervishoiu-ja-tooohutuse-n-udeid-selgemaks Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/17524ec48bc39eea4d3c3d228bb878c5_M.jpg" alt="Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid selgemaks, et tagada ohutu töökeskkond ka kaugtööl; tööandja jaoks lihtsustub ka tööõnnetustega seotud uurimine.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>"Paljud vastutustundlikud tööandjad on saatnud oma töötajad võimalusel kaugtööle, et vältida tarbetuid kontakte ja sellega piirata koroonaviiruse levikut. Töötajad võivad aga vajada tööandjalt juhendamist ja nõu koduse töökoha sisseseadmiseks nii, et see säästaks nende tervist," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik pressiteates.</p> <p>"Samuti pean vajalikuks, et käsitleksime töötervishoiuteenust laiemalt kui ainult töötaja tervisega vahetult seotud näitajad. Oluline on, et tööandjad pööraksid tähelepanu ka töökeskkonnale, mis töötajate tervist mõjutab, nagu selgus ka eelmisel aastal valminud töötervishoiuteenuse uuringust," lisas ta.</p> <p>Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna.</p> <p>See tähendab lisaks töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti nõustamist, et toetada tööandjat töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi terviseedenduse vallas.</p> <p>Sellega muudetakse töötervishoiuteenus ministeeriumi hinnangul terviklikumaks ning parandatakse tööandja ja töötervishoiuarsti koostööd, et ennetada töötajate terviseprobleeme ja aidata kaasa ohutu töökeskkonna loomisele.</p> <p>Samuti täpsustatakse eelnõuga tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel kaugtööl. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume, näiteks kodus, kohvikus või raamatukogus.</p> <p>Ka kaugtöö puhul peab tööandja hindama töökeskkonna riske, mida ta saab teha töötajaga vesteldes, kasutades riskide hindamise küsimustikke või hinnates riske foto- või videomaterjali põhjal.</p> <p>Lisaks töökeskkonna riskide hindamisele peab tööandja ka töötajat juhendama, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, korraldama talle tervisekontrolli ning tagama tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise.</p> <p>Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. Need erisused kohalduvad vaid selliste tööde puhul, kus töötajal on võimalik tagada ise ohutu töökeskkond ja maandada tööga kaasnevaid riske, näiteks töö arvutiga. </p> <p>Lisaks soovib ministeerium eelnõuga vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. Muudatustega väheneb paberdokumentide koostamise ja edastamisega kaasnev halduskoormus. </p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/17524ec48bc39eea4d3c3d228bb878c5_M.jpg" alt="Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid selgemaks, et tagada ohutu töökeskkond ka kaugtööl; tööandja jaoks lihtsustub ka tööõnnetustega seotud uurimine.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>"Paljud vastutustundlikud tööandjad on saatnud oma töötajad võimalusel kaugtööle, et vältida tarbetuid kontakte ja sellega piirata koroonaviiruse levikut. Töötajad võivad aga vajada tööandjalt juhendamist ja nõu koduse töökoha sisseseadmiseks nii, et see säästaks nende tervist," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik pressiteates.</p> <p>"Samuti pean vajalikuks, et käsitleksime töötervishoiuteenust laiemalt kui ainult töötaja tervisega vahetult seotud näitajad. Oluline on, et tööandjad pööraksid tähelepanu ka töökeskkonnale, mis töötajate tervist mõjutab, nagu selgus ka eelmisel aastal valminud töötervishoiuteenuse uuringust," lisas ta.</p> <p>Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna.</p> <p>See tähendab lisaks töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti nõustamist, et toetada tööandjat töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi terviseedenduse vallas.</p> <p>Sellega muudetakse töötervishoiuteenus ministeeriumi hinnangul terviklikumaks ning parandatakse tööandja ja töötervishoiuarsti koostööd, et ennetada töötajate terviseprobleeme ja aidata kaasa ohutu töökeskkonna loomisele.</p> <p>Samuti täpsustatakse eelnõuga tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel kaugtööl. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume, näiteks kodus, kohvikus või raamatukogus.</p> <p>Ka kaugtöö puhul peab tööandja hindama töökeskkonna riske, mida ta saab teha töötajaga vesteldes, kasutades riskide hindamise küsimustikke või hinnates riske foto- või videomaterjali põhjal.</p> <p>Lisaks töökeskkonna riskide hindamisele peab tööandja ka töötajat juhendama, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, korraldama talle tervisekontrolli ning tagama tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise.</p> <p>Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. Need erisused kohalduvad vaid selliste tööde puhul, kus töötajal on võimalik tagada ise ohutu töökeskkond ja maandada tööga kaasnevaid riske, näiteks töö arvutiga. </p> <p>Lisaks soovib ministeerium eelnõuga vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. Muudatustega väheneb paberdokumentide koostamise ja edastamisega kaasnev halduskoormus. </p></div> 2021-05-21T11:34:23+03:00 2021-05-21T11:34:23+03:00 https://www.rup.ee/uudised/ilmunud-igusaktid/vabariigi-valitsuse-tootervishoidu-ja-tooohutust-puudutavate-maaruste-muutmine Marju [email protected]

<div class="K2FeedIntroText"><p>Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 määrus nr 46</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/115052021001" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/115052021001</a></p> <p>Jõustumise kp: 20.05.2021</p> <p>Avaldamismärge: RT I, 15.05.2021, 1</p></div>

<div class="K2FeedIntroText"><p>Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 määrus nr 46</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/115052021001" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/115052021001</a></p> <p>Jõustumise kp: 20.05.2021</p> <p>Avaldamismärge: RT I, 15.05.2021, 1</p></div> 2021-03-01T09:48:39+02:00 2021-03-01T09:48:39+02:00 https://www.rup.ee/uudised/uut-seadusandluses/muudatused-tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduses Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/1ac903187489a5d5720394543a7652e4_M.jpg" alt="Põhilisteks märksõnadeks on aga kaasaegsus ja tööandjate halduskoormuse vähenemine ning seda saamegi uuenenud TTOS-i puhul välja tuua." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>2021. aasta on juba toonud ja toob ka edaspidi muudatusi Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) ning silmas tasub pidada kuupäevi 1. märts ja 1. september.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Põhilisteks märksõnadeks on aga kaasaegsus ja tööandjate halduskoormuse vähenemine ning seda saabki uuenenud TTOS-i puhul välja tuua.</p> <p>Olgu öeldud, et tööandjate jaoks, kes TTOS-iga kooskõlas oma töökeskkonnas toimetavad ning teavad, mida on vaja teha, et töötajate tervis oleks hoitud ja tööohutus-töötervishoid kontrolli all, ei muutu suurt midagi ja õigusaktidega pahuksisse ei minda.</p> <p>Nüüd aga on paslik siiski üle korrata, millised on kaasajastamiseks ettevõetud sammud ja kuidas tööandjate halduskoormus väheneb.</p> <ol> <li>Esimene märksõna on TEIS (tööelu infosüsteem) ja selles toimetamine, millega on algust teinud tööinspektorid ning vähesel määral ka tööandjad. Nüüdsest avanevad tööandjatele veelgi suuremad võimalused TEIS-i keskkonnas tegutsemiseks.</li> </ol> <p><em>Enne veidi tasutainfost: Tööinspektsioon kasutab oma töös juba aastaid infosüsteeme, mida on vajadusel uuendatud ja täiendatud. Selles infosüsteemis on andmestik, mis Eesti töökeskkonnas on toimunud, millist järelevalvet on tehtud, millist infot on jagatud tööandjatega, sotsiaalpartneritega jne. Üldine mõiste sellele infosüsteemile on töökeskkonna andmekogu, mida kasutab ka TTOS. Tänasel päeval on Tööinspektsioonis kasutusel uus infosüsteem (TEIS) ja vana infosüsteem (ITI). Iga sammuga astutakse lähemale uuele jättes kõrvale vana ning üleminek toimub järk-järgult vastavalt arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Millised on ettenähtud süsteemide andmekoosseisud, on kehtestatud töökeskkonna andmekogu põhimääruses. TTOS-i tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna andmekogu ühisnimetajana ja ei eristata uut või vana infosüsteemi, kuivõrd kattuvust süsteemides ei tekitata. Küll aga kõik õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse juba TEIS-i arendamiseks.</em></p> <p>Tulles aga tagasi TEIS-i enda juurde, siis uus infosüsteem tagab teabe kättesaadavuse, hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga ning loob uusi teenuseid ettevõtjatele, võimaldades igal osapoolel tagada tööohutus senisest tõhusamalt.</p> <p>1. märtsist lisandub TTOS-i § 13⁴, mis käsitleb töökeskkonna riskianalüüsiga seonduvat. Kehtima jääb nõue, et tööandja koostab töökeskkonna riskianalüüs, plaanib tegevused riskide vältimiseks, teavitab töötajaid riskianalüüsist ja vajadusel uuendab analüüsi. Lisandub aga nõue, et tööandja laeb juba olemasoleva riskianalüüsi TEISi üles, edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile või kasutab kevadel valmivat võimalust koostada riskianalüüs TEISis.</p> <p>Kevadel valmiv riskide hindamise töövahend aitab tööandjal hinnata töökeskkonna riske. Riskide hindamise töövahend suurendab ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta ja annab tööandjale vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel, et luua ohutuid ja tervislikke töötingimusi.</p> <p>Tööandja saab iseteenindusse siseneda iseteenindus.ti.ee kaudu.</p> <ol> <li value="2">Järgmisena lisandub TTOS-i muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui teenuseosutajad (nt käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud) või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad.</li> </ol> <p>Kuni 1. märtsini kehtinud õiguses on tööohutusega seotud kohustused üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal. Uuendusena tekib teenuseosutajal kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Samamoodi peab ka tööandja teavitama tema töötajatega koos töötavat teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas. Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte samas töökeskkonnas töötavat teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus teisi töötajaid ei ohusta.</p> <p>Kes on teenuseosutaja? Teenuseosutajana mõistetakse siin ettevõttesse kutsutud korstnapühkijat, töökeskkonna mõõdistajat, remondimeest, elektrikut, riskianalüüsi tegijat, aknapesijat, seadme (töövahendi) paigaldajat, häälestajat, remontijat vmt. Ta on mistahes valdkonna iseseisev tegija, kes satub teise tööandja töökeskkonda.</p> <ol> <li value="3">Tööandjal on suurem otsustusõigus ka ohutusjuhendi koostamise üle, sest ohutusjuhendi vajadus selgub riskianalüüsist.</li> </ol> <p>Ohutusjuhendite kohustuslikkust/vajalikkust tuleb hinnata lähtuvalt töökeskkonnast, seadme ohtlikkusest/kasutamisest, kasutusjuhendist ning üldpõhimõtteks jääb terviseriski olemasolu. Kui töövahendi kasutamise või töö tegemisega kaasneb oht sattuda tööõnnetusse, või on oht haigestuda tööga seotud haigusesse, tuleb koostada ka ohutusjuhend töövahendile või tehtavale tööle. Kui aga riski tervisekahjustuseks ei ole, puudub ka vajadus ohutusjuhendi koostamiseks.</p> <p>Nii ei ole vaja koostada ohutusjuhendit pajakindale pagaritöökojas, pastakale või sirklile projektbüroos, klammerdajale kontoris. Küll aga on igati vajalik koostada ohutusjuhend ketaslõikurile, formaatsaele, kuvariga töötamiseks jne.</p> <ol> <li value="4">Muutub ka töötajate esindajate (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindaja) volituste kehtivusaeg ning selle üle otsustab vaid töötajate koosolek.</li> </ol> <p>Selgituseks olgu öeldud, et kui varem oli eespool nimetatud esindajate volituste tähtaeg neli aastat, siis nüüd on see oluliselt paindlikum ja selle üle teeb otsuse vaid töötajate koosolek. Uuenenud seaduse mõttes võib otsustada ka nii, et volitused kehtivad tähtajatult. Sellisel juhul tuleb uued valimised korraldada näiteks siis, kui volinik töölt lahkub või kui volinik ise loobub oma ülesannete täitmisest. Samuti juhul, kui töötajad ei ole volinikuga enam rahul ning kutsuvad ta tagasi.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/1ac903187489a5d5720394543a7652e4_M.jpg" alt="Põhilisteks märksõnadeks on aga kaasaegsus ja tööandjate halduskoormuse vähenemine ning seda saamegi uuenenud TTOS-i puhul välja tuua." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>2021. aasta on juba toonud ja toob ka edaspidi muudatusi Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) ning silmas tasub pidada kuupäevi 1. märts ja 1. september.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Põhilisteks märksõnadeks on aga kaasaegsus ja tööandjate halduskoormuse vähenemine ning seda saabki uuenenud TTOS-i puhul välja tuua.</p> <p>Olgu öeldud, et tööandjate jaoks, kes TTOS-iga kooskõlas oma töökeskkonnas toimetavad ning teavad, mida on vaja teha, et töötajate tervis oleks hoitud ja tööohutus-töötervishoid kontrolli all, ei muutu suurt midagi ja õigusaktidega pahuksisse ei minda.</p> <p>Nüüd aga on paslik siiski üle korrata, millised on kaasajastamiseks ettevõetud sammud ja kuidas tööandjate halduskoormus väheneb.</p> <ol> <li>Esimene märksõna on TEIS (tööelu infosüsteem) ja selles toimetamine, millega on algust teinud tööinspektorid ning vähesel määral ka tööandjad. Nüüdsest avanevad tööandjatele veelgi suuremad võimalused TEIS-i keskkonnas tegutsemiseks.</li> </ol> <p><em>Enne veidi tasutainfost: Tööinspektsioon kasutab oma töös juba aastaid infosüsteeme, mida on vajadusel uuendatud ja täiendatud. Selles infosüsteemis on andmestik, mis Eesti töökeskkonnas on toimunud, millist järelevalvet on tehtud, millist infot on jagatud tööandjatega, sotsiaalpartneritega jne. Üldine mõiste sellele infosüsteemile on töökeskkonna andmekogu, mida kasutab ka TTOS. Tänasel päeval on Tööinspektsioonis kasutusel uus infosüsteem (TEIS) ja vana infosüsteem (ITI). Iga sammuga astutakse lähemale uuele jättes kõrvale vana ning üleminek toimub järk-järgult vastavalt arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Millised on ettenähtud süsteemide andmekoosseisud, on kehtestatud töökeskkonna andmekogu põhimääruses. TTOS-i tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna andmekogu ühisnimetajana ja ei eristata uut või vana infosüsteemi, kuivõrd kattuvust süsteemides ei tekitata. Küll aga kõik õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse juba TEIS-i arendamiseks.</em></p> <p>Tulles aga tagasi TEIS-i enda juurde, siis uus infosüsteem tagab teabe kättesaadavuse, hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga ning loob uusi teenuseid ettevõtjatele, võimaldades igal osapoolel tagada tööohutus senisest tõhusamalt.</p> <p>1. märtsist lisandub TTOS-i § 13⁴, mis käsitleb töökeskkonna riskianalüüsiga seonduvat. Kehtima jääb nõue, et tööandja koostab töökeskkonna riskianalüüs, plaanib tegevused riskide vältimiseks, teavitab töötajaid riskianalüüsist ja vajadusel uuendab analüüsi. Lisandub aga nõue, et tööandja laeb juba olemasoleva riskianalüüsi TEISi üles, edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile või kasutab kevadel valmivat võimalust koostada riskianalüüs TEISis.</p> <p>Kevadel valmiv riskide hindamise töövahend aitab tööandjal hinnata töökeskkonna riske. Riskide hindamise töövahend suurendab ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta ja annab tööandjale vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel, et luua ohutuid ja tervislikke töötingimusi.</p> <p>Tööandja saab iseteenindusse siseneda iseteenindus.ti.ee kaudu.</p> <ol> <li value="2">Järgmisena lisandub TTOS-i muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui teenuseosutajad (nt käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud) või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad.</li> </ol> <p>Kuni 1. märtsini kehtinud õiguses on tööohutusega seotud kohustused üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal. Uuendusena tekib teenuseosutajal kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Samamoodi peab ka tööandja teavitama tema töötajatega koos töötavat teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas. Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte samas töökeskkonnas töötavat teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus teisi töötajaid ei ohusta.</p> <p>Kes on teenuseosutaja? Teenuseosutajana mõistetakse siin ettevõttesse kutsutud korstnapühkijat, töökeskkonna mõõdistajat, remondimeest, elektrikut, riskianalüüsi tegijat, aknapesijat, seadme (töövahendi) paigaldajat, häälestajat, remontijat vmt. Ta on mistahes valdkonna iseseisev tegija, kes satub teise tööandja töökeskkonda.</p> <ol> <li value="3">Tööandjal on suurem otsustusõigus ka ohutusjuhendi koostamise üle, sest ohutusjuhendi vajadus selgub riskianalüüsist.</li> </ol> <p>Ohutusjuhendite kohustuslikkust/vajalikkust tuleb hinnata lähtuvalt töökeskkonnast, seadme ohtlikkusest/kasutamisest, kasutusjuhendist ning üldpõhimõtteks jääb terviseriski olemasolu. Kui töövahendi kasutamise või töö tegemisega kaasneb oht sattuda tööõnnetusse, või on oht haigestuda tööga seotud haigusesse, tuleb koostada ka ohutusjuhend töövahendile või tehtavale tööle. Kui aga riski tervisekahjustuseks ei ole, puudub ka vajadus ohutusjuhendi koostamiseks.</p> <p>Nii ei ole vaja koostada ohutusjuhendit pajakindale pagaritöökojas, pastakale või sirklile projektbüroos, klammerdajale kontoris. Küll aga on igati vajalik koostada ohutusjuhend ketaslõikurile, formaatsaele, kuvariga töötamiseks jne.</p> <ol> <li value="4">Muutub ka töötajate esindajate (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindaja) volituste kehtivusaeg ning selle üle otsustab vaid töötajate koosolek.</li> </ol> <p>Selgituseks olgu öeldud, et kui varem oli eespool nimetatud esindajate volituste tähtaeg neli aastat, siis nüüd on see oluliselt paindlikum ja selle üle teeb otsuse vaid töötajate koosolek. Uuenenud seaduse mõttes võib otsustada ka nii, et volitused kehtivad tähtajatult. Sellisel juhul tuleb uued valimised korraldada näiteks siis, kui volinik töölt lahkub või kui volinik ise loobub oma ülesannete täitmisest. Samuti juhul, kui töötajad ei ole volinikuga enam rahul ning kutsuvad ta tagasi.</p></div> 2020-06-02T12:32:37+03:00 2020-06-02T12:32:37+03:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/tervislikud-tookohad-peatavad-pandeemia-ja-vahendavad-koormust Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/1286ddc240f505677b7d92ed2f6480a5_M.jpg" alt="Sundasendid, korduvliigutused ja raskuste tõstmine või teisaldamine – kõik need väga tavalised töökoha ohutegurid, mis võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Seoses COVID-19 ülemaailmse pandeemiaga on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) loonud oma kodulehele eraldi teemalehe <strong>„<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/covid-19-resources-workplace" target="_blank">Tervislikud töökohad peatavad pandeemia</a>“</strong>.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Viimastel kuudel nähtu ja läbikogetu oli ühiskonna ja ettevõtete jaoks lähiajaloo suurimaid proovikive. Olukord pole veel kaugeltki läbi, kuid saame kiiremini väljuda siis, kui teeme koostööd haiguse leviku tõkestamiseks ning tagame ohutu ja tervisliku töökeskkonna nii tavapärasesse töökeskkonda naasjatele kui kaugtöötajatele. Veebilehelt leiate materjale, millele töökeskkonnas tähelepanu pöörata, seal on linke olulistele teemadele, Napo filme ning erinevate riikide koostatud juhendmaterjale eri keeltes.  Näiteks on seal ka eesti keeles juhendmaterjal „COVID-19: tagasi tööle. Töökohtade ümberkorraldamine ja töötajate kaitse“, kus selgitatakse, mida saab töökohal teha, et peatada pandeemia ja kaitsta töötajaid.  </p> <p>Sügisel algab Eestis EU-OSHA kampaania „<strong>Tervislikud töökohad vähendavad koormust</strong>“, mis kestab kolm aastat. 2020.-2022. aastal toimuv kampaania keskendub tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele. Luu- ja lihaskonna vaevused on endiselt sagedaim tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Sundasendid, korduvliigutused ja raskuste tõstmine või teisaldamine – kõik need väga tavalised töökoha ohutegurid, mis võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi. Kampaania juhib tähelepanu sellele, kuidas ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi, et hoida ära nendest tingitud haigusi ja õnnetusi, jagab juhendmaterjale ja loob võimaluse kogemuste vahetamiseks kampaania käigus toimuvatel üritustel. </p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/1286ddc240f505677b7d92ed2f6480a5_M.jpg" alt="Sundasendid, korduvliigutused ja raskuste tõstmine või teisaldamine – kõik need väga tavalised töökoha ohutegurid, mis võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Seoses COVID-19 ülemaailmse pandeemiaga on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) loonud oma kodulehele eraldi teemalehe <strong>„<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/covid-19-resources-workplace" target="_blank">Tervislikud töökohad peatavad pandeemia</a>“</strong>.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Viimastel kuudel nähtu ja läbikogetu oli ühiskonna ja ettevõtete jaoks lähiajaloo suurimaid proovikive. Olukord pole veel kaugeltki läbi, kuid saame kiiremini väljuda siis, kui teeme koostööd haiguse leviku tõkestamiseks ning tagame ohutu ja tervisliku töökeskkonna nii tavapärasesse töökeskkonda naasjatele kui kaugtöötajatele. Veebilehelt leiate materjale, millele töökeskkonnas tähelepanu pöörata, seal on linke olulistele teemadele, Napo filme ning erinevate riikide koostatud juhendmaterjale eri keeltes.  Näiteks on seal ka eesti keeles juhendmaterjal „COVID-19: tagasi tööle. Töökohtade ümberkorraldamine ja töötajate kaitse“, kus selgitatakse, mida saab töökohal teha, et peatada pandeemia ja kaitsta töötajaid.  </p> <p>Sügisel algab Eestis EU-OSHA kampaania „<strong>Tervislikud töökohad vähendavad koormust</strong>“, mis kestab kolm aastat. 2020.-2022. aastal toimuv kampaania keskendub tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele. Luu- ja lihaskonna vaevused on endiselt sagedaim tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Sundasendid, korduvliigutused ja raskuste tõstmine või teisaldamine – kõik need väga tavalised töökoha ohutegurid, mis võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi. Kampaania juhib tähelepanu sellele, kuidas ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi, et hoida ära nendest tingitud haigusi ja õnnetusi, jagab juhendmaterjale ja loob võimaluse kogemuste vahetamiseks kampaania käigus toimuvatel üritustel. </p></div> 2020-06-02T09:18:31+03:00 2020-06-02T09:18:31+03:00 https://www.rup.ee/ajakirja-lood/kaugtoo-on-uha-hinnatum Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/d0feba3743f3b684827edcc8afa0f03c_M.jpg" alt="Riina Vään, õigusõpetuse lektor" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Töölepingu sõlmimisel on oluline läbi rääkida ja kokku leppida töötegemise koht, sest see võib olla töötaja jaoks üks olulisemaid tingimusi. Üldjuhul on praktikas töötegemise kohaks tööandja ruumid.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <h3><strong>Tähtis on kokkulepe</strong></h3> <p>Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lõige 4 annab pooltele võimaluse kokku leppida, et töötaja täidab oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta ehk teeb kaugtööd. Selline kokkulepe saab olla töölepingus või muus omavahelises kirjalikus kokkuleppes ja täpsemad korralduslikud küsimused võivad olla reguleeritud töökorraldusreeglites (kehtivad kõigi kaugtöötajate suhtes).</p> <p>Reeglina lepitakse kokku, et töötaja töötab kodus, aga võib-olla ka näiteks raamatukogus.Kaugtöö aitab töötajal paremini ühildada töö- ja pereelu, motiveerides nii töötajat oma tööd tegema parima kvaliteediga.</p> <p>On oluline, et pooled oleks kaugtöös kokku leppinud, tööandja ei saa sellist kohustust seada ja töötaja ei saa seda nõuda.</p> <p>Ikkagi tuleb silmas pidada, et tegemist on töölepinguga, s.t töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>Kaugtöö on pigem positiivne ja kasulik nii organisatsioonile kui ka töötajale. Siiski ei ole ühtset viisi kaugtöö korraldamiseks. Erinevatele organisatsioonidele sobivad erinevad lahendused ja selliselt tuleb ka töö korraldamisse suhtuda.</p> <h3><strong>Edu alus on läbimõeldus</strong></h3> <p>Enne kaugtöö võimaldamist peab tööandja läbi mõtlema, kas ta suudab sellise töö korral tagada tööülesannete täitmise, hea koostöö töötajaga, meeskonna säilimise ja ohutu töökeskkonna. </p> <p>Kõiki töid ei saa teha kaugtööna, seda võiks eelkõige võimaldada töökohtadel, kus oht töötaja tervisele on väike (nt arvutiga tehtav töö, käsitöö), ja see toimib edukalt vaid siis, kui tööandja ja töötaja on töötamise reeglites täpselt kokku leppinud.</p> <p>Tööandja ja töötaja peaks enne kaugtöö kasutamist läbi mõtlema alljärgneva.</p> <ul> <li><strong>Tööandja vastutab ka kaugtöö korral töötaja töötervishoiu ja -ohutuse eest.</strong></li> </ul> <p>Seega peab tööandja hindama ka kodus töötamisel tekkivaid riske, pakkuma võimalusi nende maandamiseks ja juhendama töötajat. Kuna tööd tehakse väljaspool tööandja territooriumi, on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja järgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, aga tööandja peab ka olema veendunud, et töötaja teab ohutuid töövõtteid ja konkreetselt neid tervisenõudeid, mis puudutavad just tema tööd.</p> <p>Arvutiga töötamisel on töötaja sundasendis, tööandja peaks juhendama, kuidas kujundada õige töötamise koht, milline peab olema valgustus, milline on õige tööasend, millised pausid tuleb töötamisel teha.</p> <p>Silmas tuleb pidada, et tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt teiste töötajatega. Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt riskide hindamise tulemustest ja talle mõjuvatest ohuteguritest.</p> <p>Näiteks peab töötaja läbima tervisekontrolli, kui ta töötab üle poole tööajast kuvariga ja teeb tööd sundasendis.</p> <ul> <li><strong>Kuidas toimub tööülesannete andmine ja täitmise kontrollimine ning suhtlus tööandja ja kolleegidega?</strong></li> </ul> <p>Kaugtöö nõuab natuke enam planeerimist. Kes kaasatakse planeerimisse, kas see toimub igapäevaselt, iganädalaselt? Sellised koosolekud koos igapäevaste lühikeste ülevaadetega annavad hea arusaama, mis organisatsioonis ja meeskondades toimub, ja aitavad võimalikele probleemidele kiirelt jaole saada. Kavandada tuleb seegi, milliseid tehnilisi vahendeid selliste koosolekute pidamiseks kasutatakse (Skype, Google Meet vm).</p> <p>Siin tekkida võivad kommunikatsiooniprobleemid väljenduvad selles, et kontorist väljaspool olles ei saa töötajad alati infot igapäevaste muutuste kohta organisatsioonis. Teisalt võib tekkida probleeme sellega, et vahendatud suhtluses ei ole osapooled üksteisest õigesti aru saanud.</p> <ul> <li><strong>Milline on tööajakorraldus? Kas ja kuidas saab tööandja jälgida töötaja tööajast kinnipidamist?</strong></li> </ul> <p>Näiteks lepitakse kokku, et töötaja on tööandjale kättesaadav esmaspäevast reedeni kindlatel kellaaegadel telefoni teel, peab reageerima mõistliku aja jooksul meilidele või registreerib töö algus- ja lõpukellaaja.</p> <p>Tööandja seisukohast on samuti oluline jälgida, et töötajat tööajavälisel ajal tööalaste küsimustega ei tülitataks.</p> <p>Töötajad hindavad kaugtöö plussina tööaja paindlikkust. Nad on küll kokkulepitud ajal tööandjale kättesaadavad, kuid tööd võib teha siis, kui neile endile kõige paremini sobib. </p> <ul> <li><strong>Kas ja millal eeldatakse töötaja kohalolekut tööandja ruumides?</strong></li> </ul> <p>Võib kokku leppida, et kodus töötav töötaja tuleb kontorisse ühel päeval nädalas ning osaleb kliendiüritustel. Probleemiks on oht, et nad unustatakse ära. Seepärast on hea, kui on läbi mõeldud silmast silma kohtumiste võimalused, samuti see, kas kohtumised peaks olema igapäevased, -nädalased või harvemad. See sõltub nii tööandja kui ka töötaja eripäradest ja vajadustest. Unustada ei tohiks ka ühiseid vaba aja veetmise võimalusi.</p> <ul> <li><strong>Kuidas </strong><strong>töö üle antakse?</strong></li> </ul> <p>Kokku tuleb leppida, millal loetakse ülesanne tehtuks ning kuidas ja millal tuleb töö üle anda. Tuleb kehtestada reeglid, kuidas antakse tagasisidet tööle ja kuidas jälgitakse kokkulepete täitmist.</p> <ul> <li><strong>Kas ja kuidas toimub töövahendite (nt arvuti, printer) paigaldus ja hooldus</strong><strong> ning milliseid andmekaitse- ja muid turvanõudeid peab töötaja järgima kaugtööd tehes</strong><strong>? </strong></li> </ul> <p>Mõistlik oleks kehtestada kirjalikult fikseeritud turvalisusreeglid või IT-kasutamise juhend, tarvilik on mõelda ka andmekaitsele. Võib kokku leppida, et kaugtööd ei tohi teha muude kui ainult tööandja vahenditega või et tööandja seadistab töötaja arvutisse kaughaldustarkvara ja abistab tehniliste rikete lahendamisel. Peaks läbi mõtlema, kuidas see hooldus ja tugi on korraldatud. Töötaja seisukohast on vajalik usaldusväärne piisava kiirusega internetiühendus.</p> <p>Kaugtöö tegemine toob endaga kaasa kulud, mis on seotud kaugtöökoha sisustamise, riistvara hooldamise, internetiühenduse, telefonikõnede ja muuga. Pole ühtset lähenemist, kuidas need kulud peaks jaotatama tööandja ja kaugtöötaja vahel, ning on selge, et ühe poole kulutused on teise poole kokkuhoid.</p> <p>Riigikohus on leidnud, et tööandja peab töötajale hüvitama mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada.</p> <p>Mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet. Seetõttu on võimaliku vaidluse vältimiseks soovitatav eelnevalt kokku leppida, mida näevad mõlemad pooled mõistlike kuludena, ja reguleerida hüvitamise kord.</p> <ul> <li><strong>Kuidas tagab töötaja tööandja vara säilimise? Kuidas toimub töövahendi tagastamine töösuhte lõppemisel?</strong></li> </ul> <p>Näiteks selgitatakse töötajale, et ta ei tohi jätta arvutit autosse nähtavasse kohta, kust see võidakse ära varastada. Kui tööandja kindlustab oma vara, näiteks töövahendid, siis peab töötaja teadma, kas tal on kohustusi tulenevalt eseme kindlustamisest. Kindlasti peaks kokkuleppes fikseerima, et töötaja tagastab töösuhte lõppemisel töövahendid tööandjale.</p> <ul> <li><strong>Millistel tingimustel võivad töötaja ja tööandja kaugtöö tegemise lõpetada?</strong></li> </ul> <p>Võiks kokku leppida, et töötaja ja tööandja hindavad perioodiliselt kaugtöö tegemist ja võivad selle tegemise kokkuleppel lõpetada, kui töötaja ei saanud kaugtööl olles tööülesannete täitmisega hakkama, ei olnud tööandjale kokku lepitud ajal kättesaadav, töötajal on kaugtööl keeruline töökohustusi täita või ta tunneb, et võõrandub meeskonnast. Juhul, kui töötaja ei ole järginud tööandja juhiseid või ta on rikkunud töölepingus või töökorralduse reeglites sätestatud kohustusi, on tööandjal õigus töötajat hoiatada, ja kui rikkumine on oluline, siis tööleping töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda.</p> <p>Lisaks peab tööandja silmas pidama, et kõiki töötajaid tuleb kohelda võrdselt, aga kuna kaugtöötaja ei ole iga päev tööandja silma all, on risk, et talle pakutakse vähem enesearenguvõimalusi.</p> <p>Kaugtöötajal peavad olema samad võimalused kui teistel töötajatel osaleda näiteks koolitustel.</p> <p>Probleem võib tekkida ka sellega, et töötajal ilmneb ületöötamise oht ja n-ö töönarkomaania, ta ei suuda tööst kõrvale hoida ja teeb tööd ka nädalavahetustel, õhtuti ja öösiti. Aga teiselt poolt võib tekkida probleem, et tal on keerukas ennast tööle sundida (enesedistsipliini puudumine), segunevad töö- ja pereelu ja puudub sobiv töökeskkond, mis kontorist väljas töötades võib töötegemise efektiivsust häirida.</p> <h3><strong>Kokkuvõte</strong></h3> <p>Organisatsiooni poolt on kaugtöö kasutuselevõtu eesmärk parandada töötingimusi, pakkuda lisamotivatsiooni ning tunnustada (usalduse näitamisega) töötajat. Töötaja hindab võimalust oma tööaega planeerida ning pereelu ja tööd ühitada. Probleemid võivad tekkida kommunikatsioonis ja koordineerimisel, aga ilmneda võib ka rahulolematust nende töötajate seas, kes kaugtööd kasutada ei saa, kuid seda sooviksid.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/d0feba3743f3b684827edcc8afa0f03c_M.jpg" alt="Riina Vään, õigusõpetuse lektor" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Töölepingu sõlmimisel on oluline läbi rääkida ja kokku leppida töötegemise koht, sest see võib olla töötaja jaoks üks olulisemaid tingimusi. Üldjuhul on praktikas töötegemise kohaks tööandja ruumid.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <h3><strong>Tähtis on kokkulepe</strong></h3> <p>Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lõige 4 annab pooltele võimaluse kokku leppida, et töötaja täidab oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta ehk teeb kaugtööd. Selline kokkulepe saab olla töölepingus või muus omavahelises kirjalikus kokkuleppes ja täpsemad korralduslikud küsimused võivad olla reguleeritud töökorraldusreeglites (kehtivad kõigi kaugtöötajate suhtes).</p> <p>Reeglina lepitakse kokku, et töötaja töötab kodus, aga võib-olla ka näiteks raamatukogus.Kaugtöö aitab töötajal paremini ühildada töö- ja pereelu, motiveerides nii töötajat oma tööd tegema parima kvaliteediga.</p> <p>On oluline, et pooled oleks kaugtöös kokku leppinud, tööandja ei saa sellist kohustust seada ja töötaja ei saa seda nõuda.</p> <p>Ikkagi tuleb silmas pidada, et tegemist on töölepinguga, s.t töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>Kaugtöö on pigem positiivne ja kasulik nii organisatsioonile kui ka töötajale. Siiski ei ole ühtset viisi kaugtöö korraldamiseks. Erinevatele organisatsioonidele sobivad erinevad lahendused ja selliselt tuleb ka töö korraldamisse suhtuda.</p> <h3><strong>Edu alus on läbimõeldus</strong></h3> <p>Enne kaugtöö võimaldamist peab tööandja läbi mõtlema, kas ta suudab sellise töö korral tagada tööülesannete täitmise, hea koostöö töötajaga, meeskonna säilimise ja ohutu töökeskkonna. </p> <p>Kõiki töid ei saa teha kaugtööna, seda võiks eelkõige võimaldada töökohtadel, kus oht töötaja tervisele on väike (nt arvutiga tehtav töö, käsitöö), ja see toimib edukalt vaid siis, kui tööandja ja töötaja on töötamise reeglites täpselt kokku leppinud.</p> <p>Tööandja ja töötaja peaks enne kaugtöö kasutamist läbi mõtlema alljärgneva.</p> <ul> <li><strong>Tööandja vastutab ka kaugtöö korral töötaja töötervishoiu ja -ohutuse eest.</strong></li> </ul> <p>Seega peab tööandja hindama ka kodus töötamisel tekkivaid riske, pakkuma võimalusi nende maandamiseks ja juhendama töötajat. Kuna tööd tehakse väljaspool tööandja territooriumi, on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja järgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, aga tööandja peab ka olema veendunud, et töötaja teab ohutuid töövõtteid ja konkreetselt neid tervisenõudeid, mis puudutavad just tema tööd.</p> <p>Arvutiga töötamisel on töötaja sundasendis, tööandja peaks juhendama, kuidas kujundada õige töötamise koht, milline peab olema valgustus, milline on õige tööasend, millised pausid tuleb töötamisel teha.</p> <p>Silmas tuleb pidada, et tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt teiste töötajatega. Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt riskide hindamise tulemustest ja talle mõjuvatest ohuteguritest.</p> <p>Näiteks peab töötaja läbima tervisekontrolli, kui ta töötab üle poole tööajast kuvariga ja teeb tööd sundasendis.</p> <ul> <li><strong>Kuidas toimub tööülesannete andmine ja täitmise kontrollimine ning suhtlus tööandja ja kolleegidega?</strong></li> </ul> <p>Kaugtöö nõuab natuke enam planeerimist. Kes kaasatakse planeerimisse, kas see toimub igapäevaselt, iganädalaselt? Sellised koosolekud koos igapäevaste lühikeste ülevaadetega annavad hea arusaama, mis organisatsioonis ja meeskondades toimub, ja aitavad võimalikele probleemidele kiirelt jaole saada. Kavandada tuleb seegi, milliseid tehnilisi vahendeid selliste koosolekute pidamiseks kasutatakse (Skype, Google Meet vm).</p> <p>Siin tekkida võivad kommunikatsiooniprobleemid väljenduvad selles, et kontorist väljaspool olles ei saa töötajad alati infot igapäevaste muutuste kohta organisatsioonis. Teisalt võib tekkida probleeme sellega, et vahendatud suhtluses ei ole osapooled üksteisest õigesti aru saanud.</p> <ul> <li><strong>Milline on tööajakorraldus? Kas ja kuidas saab tööandja jälgida töötaja tööajast kinnipidamist?</strong></li> </ul> <p>Näiteks lepitakse kokku, et töötaja on tööandjale kättesaadav esmaspäevast reedeni kindlatel kellaaegadel telefoni teel, peab reageerima mõistliku aja jooksul meilidele või registreerib töö algus- ja lõpukellaaja.</p> <p>Tööandja seisukohast on samuti oluline jälgida, et töötajat tööajavälisel ajal tööalaste küsimustega ei tülitataks.</p> <p>Töötajad hindavad kaugtöö plussina tööaja paindlikkust. Nad on küll kokkulepitud ajal tööandjale kättesaadavad, kuid tööd võib teha siis, kui neile endile kõige paremini sobib. </p> <ul> <li><strong>Kas ja millal eeldatakse töötaja kohalolekut tööandja ruumides?</strong></li> </ul> <p>Võib kokku leppida, et kodus töötav töötaja tuleb kontorisse ühel päeval nädalas ning osaleb kliendiüritustel. Probleemiks on oht, et nad unustatakse ära. Seepärast on hea, kui on läbi mõeldud silmast silma kohtumiste võimalused, samuti see, kas kohtumised peaks olema igapäevased, -nädalased või harvemad. See sõltub nii tööandja kui ka töötaja eripäradest ja vajadustest. Unustada ei tohiks ka ühiseid vaba aja veetmise võimalusi.</p> <ul> <li><strong>Kuidas </strong><strong>töö üle antakse?</strong></li> </ul> <p>Kokku tuleb leppida, millal loetakse ülesanne tehtuks ning kuidas ja millal tuleb töö üle anda. Tuleb kehtestada reeglid, kuidas antakse tagasisidet tööle ja kuidas jälgitakse kokkulepete täitmist.</p> <ul> <li><strong>Kas ja kuidas toimub töövahendite (nt arvuti, printer) paigaldus ja hooldus</strong><strong> ning milliseid andmekaitse- ja muid turvanõudeid peab töötaja järgima kaugtööd tehes</strong><strong>? </strong></li> </ul> <p>Mõistlik oleks kehtestada kirjalikult fikseeritud turvalisusreeglid või IT-kasutamise juhend, tarvilik on mõelda ka andmekaitsele. Võib kokku leppida, et kaugtööd ei tohi teha muude kui ainult tööandja vahenditega või et tööandja seadistab töötaja arvutisse kaughaldustarkvara ja abistab tehniliste rikete lahendamisel. Peaks läbi mõtlema, kuidas see hooldus ja tugi on korraldatud. Töötaja seisukohast on vajalik usaldusväärne piisava kiirusega internetiühendus.</p> <p>Kaugtöö tegemine toob endaga kaasa kulud, mis on seotud kaugtöökoha sisustamise, riistvara hooldamise, internetiühenduse, telefonikõnede ja muuga. Pole ühtset lähenemist, kuidas need kulud peaks jaotatama tööandja ja kaugtöötaja vahel, ning on selge, et ühe poole kulutused on teise poole kokkuhoid.</p> <p>Riigikohus on leidnud, et tööandja peab töötajale hüvitama mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada.</p> <p>Mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet. Seetõttu on võimaliku vaidluse vältimiseks soovitatav eelnevalt kokku leppida, mida näevad mõlemad pooled mõistlike kuludena, ja reguleerida hüvitamise kord.</p> <ul> <li><strong>Kuidas tagab töötaja tööandja vara säilimise? Kuidas toimub töövahendi tagastamine töösuhte lõppemisel?</strong></li> </ul> <p>Näiteks selgitatakse töötajale, et ta ei tohi jätta arvutit autosse nähtavasse kohta, kust see võidakse ära varastada. Kui tööandja kindlustab oma vara, näiteks töövahendid, siis peab töötaja teadma, kas tal on kohustusi tulenevalt eseme kindlustamisest. Kindlasti peaks kokkuleppes fikseerima, et töötaja tagastab töösuhte lõppemisel töövahendid tööandjale.</p> <ul> <li><strong>Millistel tingimustel võivad töötaja ja tööandja kaugtöö tegemise lõpetada?</strong></li> </ul> <p>Võiks kokku leppida, et töötaja ja tööandja hindavad perioodiliselt kaugtöö tegemist ja võivad selle tegemise kokkuleppel lõpetada, kui töötaja ei saanud kaugtööl olles tööülesannete täitmisega hakkama, ei olnud tööandjale kokku lepitud ajal kättesaadav, töötajal on kaugtööl keeruline töökohustusi täita või ta tunneb, et võõrandub meeskonnast. Juhul, kui töötaja ei ole järginud tööandja juhiseid või ta on rikkunud töölepingus või töökorralduse reeglites sätestatud kohustusi, on tööandjal õigus töötajat hoiatada, ja kui rikkumine on oluline, siis tööleping töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda.</p> <p>Lisaks peab tööandja silmas pidama, et kõiki töötajaid tuleb kohelda võrdselt, aga kuna kaugtöötaja ei ole iga päev tööandja silma all, on risk, et talle pakutakse vähem enesearenguvõimalusi.</p> <p>Kaugtöötajal peavad olema samad võimalused kui teistel töötajatel osaleda näiteks koolitustel.</p> <p>Probleem võib tekkida ka sellega, et töötajal ilmneb ületöötamise oht ja n-ö töönarkomaania, ta ei suuda tööst kõrvale hoida ja teeb tööd ka nädalavahetustel, õhtuti ja öösiti. Aga teiselt poolt võib tekkida probleem, et tal on keerukas ennast tööle sundida (enesedistsipliini puudumine), segunevad töö- ja pereelu ja puudub sobiv töökeskkond, mis kontorist väljas töötades võib töötegemise efektiivsust häirida.</p> <h3><strong>Kokkuvõte</strong></h3> <p>Organisatsiooni poolt on kaugtöö kasutuselevõtu eesmärk parandada töötingimusi, pakkuda lisamotivatsiooni ning tunnustada (usalduse näitamisega) töötajat. Töötaja hindab võimalust oma tööaega planeerida ning pereelu ja tööd ühitada. Probleemid võivad tekkida kommunikatsioonis ja koordineerimisel, aga ilmneda võib ka rahulolematust nende töötajate seas, kes kaugtööd kasutada ei saa, kuid seda sooviksid.</p></div>