Ühiskond https://www.rup.ee Tue, 15 Oct 2019 16:22:49 +0300 et-ee Mida teha, kui arvan, et mu tervis on tööl kannatada saanud? https://www.rup.ee/uudised/tooturg/mida-teha-kui-arvan-et-mu-tervis-on-tool-kannatada-saanud https://www.rup.ee/uudised/tooturg/mida-teha-kui-arvan-et-mu-tervis-on-tool-kannatada-saanud Mida teha, kui arvan, et mu tervis on tööl kannatada saanud?
Olen juba mitu aastat töötanud ettevõttes, kus on raske füüsiline töö. Mul on tekkinud terviseprobleemid ja ma arvan, et just selle tööga seoses. Kuidas ma peaksin edasi toimima?

Vastab Arina Shepelev, Tööinspektsiooni töötervishoiu inspektor:

Tööandjal on kohustus korraldada töötajate tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ja mitte harvem, kui kord kolme aasta jooksul. Võib aga juhtuda, et töötajal tekivad terviseprobleemid enne, kui kätte jõuab järgmine tööandja poolt korraldatud tervisekontroll. Siis tuleb terviseprobleemide ilmnemisel pöörduda esmalt perearsti poole ja kohe. Perearst selgitab välja asjaolud ning vajadusel suunab kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse uuringutele.

Kui perearst on saatekirjaga uuringutele suunanud, peab töötaja registreeruma kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse töötervishoiu vastuvõtule. Saatekirjata võib pöörduda tasulisele vastuvõtule. Töötervishoiuarst teeb kindlaks terviseprobleemi ja selle, kas on alust suunata töötaja ekspertiisi. Ekspertiisiks tuleb vabas vormis koostada töötingimuste võimalikult täpne kirjeldus varasemate töökohtade ja töötingimuste iseloomustamiseks. Kaasa tuleb võtta töötamist tõendavad dokumendid.

Ekspertiisis otsustatakse, kas diagnoositakse kutsehaigus, tööst põhjustatud haigus või üldhaigestumine. Otsus vormistatakse kirjaliku teatisena, mis saadetakse ka töötajale.

Kui diagnoositakse kutsehaigestumine, siis teavitab töötervishoiuarst sellest ka kõiki haigestumisega seotuid tööandjaid ja Tööinspektsiooni. Tööinspektsioon viib vajadusel läbi uurimise, mis lõppeb uurimiskokkuvõttega. Kui ei diagnoosita kutsehaigus, vaid töövõime on seoses tööga seotud haigestumisega vähenenud, tuleb pöörduda Töötukassasse töövõime hindamiseks.

Viimaks tuleb alustada läbirääkimisi tööandjaga, et saavutada kokkulepe kahjuhüvitise maksmise osas. Kahjuhüvitiste eesmärk on aidata tervisekahjustuse saanud inimesel igapäevaelus toime tulla ja tagada talle sissetulek. Kui kokkuleppe saavutamine ei õnnestu, tuleb pöörduda kohtusse. Kui töötervishoiuarst on teatisele märkinud, et haigestumisega on seotud tänaseks likvideeritud ettevõte ning ettevõttel puudub õigusjärglane, tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.

]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Tööturg Tue, 24 Sep 2019 10:39:56 +0300
Millised on tulusad tulevikuametid? https://www.rup.ee/uudised/tooturg/millised-on-tulusad-tulevikuametid https://www.rup.ee/uudised/tooturg/millised-on-tulusad-tulevikuametid Millised on tulusad tulevikuametid?
Futuroloogiaga tegelevate teadlaste hinnangul on juba 10-20 aasta pärast täielikult muutunud praegune töötamise viis ning lisandunud hulk nõutud ja tulusaid ameteid, millele täna täpset nimegi ei osata anda.

Ajal, mil kirjutusvahendit asendab arvuti või tahvel, on ilmselt võimatu uskuda, et veel 1970ndatel kooliteed alustanud pidid kasutama sulepead, tindipotti ja kuivatuspaberit. Keegi neist tänastest keskealistest ei teadnud midagi arvutitest ja internetist, ega kujutanud ette, et veel enne sajandivahetust on need kaks muutunud nende elus kõige hädapärasemateks vahenditeks ― nii tööl kui eraelus. See aga näitab, kui tormiliselt kulgeb areng ja kuivõrd paindlik tuleb olla, et voolus püsida, kuid mis veelgi parem ― pigem ise parvevoo juhtgruppi pürgida! Elukestva õppe ja uudishimuta pole see võimalik. Niisamuti ei saa püsida töiselt laineharjal, aktsepteerimata innovatiivsust ja uusi suundi, mis meie elu kujundavad. Isegi, kui oleks mõnus ja mugav hoida kramplikult kinni harjunust, pole see mingil hetkel enam võimalik! Teatud erialad ja töökohad kaovad ning asenduvad sootuks teistsugustega, mis hetkel võivad tunduda veidi ulmelistena. 

Tavapärased ametid kaovad

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, professor Raul Eamets rõhutab, et uusi oskusi ja teadmisi on vaja kõigis valdkondades ning elualadel. Vajatakse interdistsiplinaarsete ja universaalsete oskustega inimesi, kes suudavad tulemuslikult teha virtuaalset koostööd. Hoida inimesi pühendunud ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tema arvates kaovad ära mitmesugused ametid nagu tellerid, raamatupidajad, taksojuhid, liinitöölised, müüjad, koristajad, dispetšerid jms, keda hiljemalt paarikümne aasta pärast asendavad erinevad masinad ja robotid. Alles jäävad ametid, mis nõuavad empaatiavõimet ― õpetajad, näitlejad, psühholoogid, politseinikud jne.

Seevastu muutuvad aina nõutumaks ja olulisemaks spetsialistid nagu näiteks nanomeedikud, kes loovad kehasiseseid mikroseadmeid, mille abil jälgitakse inimese tervist ja annustatakse ravimeid. Meditsiini hüppeline areng pakub tööd mälu parandamise kirurgile, kes aitab säilitada ja parandada eakate mälu. Omakorda kehaosade ja organite disainer loob inimesele vajalikke „varuosasid“, kui enda omad enam ei toimi.

Ent muutused toimuvad ka põllumajanduses, kus põllumaa kokkuhoiu huvides hakkavad vertikaalsed põllumehed vajalikku kasvatama vertikaalsel, mitte enam horisontaalsel pinnasel jne. 

Võimalusi pakutakse juba täna

Juba praegu saab Tallinna Tehnikaülikoolis ehk TalTechis õppida erialasid, mis tunduvad hetkel väga uudsena, ent muutuvad tööturul aina nõutumaks. „Meie ülikoolis pakutud haridus on piisavalt laiapõhjaline, lubades kandideerida ka nendele töökohtadele, mis on olemas 15-20 aasta pärast,“ teavitab TalTechi pressiesindaja Krõõt Nõges.

Näiteks koolitatakse TalTechis tervisekodeerijaid, kel peavad olema laialdased teadmised inseneeriast, füüsikast ja bioloogiast. Tervisekodeerija monitoorib juba täna inimese kehasse siirdatud organite tööd, ent tulevikus saab tänu programmeeritavatele tehisorganitele nende tööd ka tõhustada. Samuti võimaldab töö tervisekodeerijana tulevikus ennetada terviseprobleeme.

Uues meditsiiniajastus loovad elundidisainerid inimese tüvirakkudest ja innovaatilistest materjalidest uusi organeid. Ent selleks, et organid ja jäsemed toimiksid, peab elundidisainer omama põhjalikke teadmisi geneetikast, biotehnoloogiast ja meditsiinifüüsikast.

Kui praegu on veel kapten laeva kaptenisillal, siis uue aja kaptenid juhivad isenavigeerivaid ja omavahel suhtlevaid autonoomseid laevastikke pealaeva pardalt või kontrollkeskusest maismaal. Meresõiduoskustega tulevikukaptenid teevad kaalukaid otsuseid keerulistel mereliiklus- ja päästeoperatsioonidel, analüüsides laevadelt kogutud andmeid. Ent autonoomse robotlaevastiku kapteniks on võimalik saada juba täna!

Niisamuti prügiinseneriks, kes suudab leiutada prügile ja jäätmetele, mis on viimase poole sajandi jooksul kujunenud globaalprobleemiks, uue funktsiooni. Kombineerides oma teadmisi keemiast, materjalitehnoloogiast ja keskkonnast oskab ta leida praegusele taaskasutusele ja taastootmisele alternatiive, mis säilitavad elukeskkonda.

Ulme tähendab olevikku

„Lenda kuu peale!“ See irooniline fraas pole seda enam kaugeltki, olles muutumas tõelisuseks, sest kosmoseäri kasvab ja laieneb iga päevaga ning kosmosesse ei lennata sugugi enam unenäos. Sestap on võimalus õppida nüüdsama ka kosmoseäri piloodiks. Selle kõrval on droonipiloodi amet, mille vahendusel ei tehta üksnes videosid ega toimetata kohale pakke, muutunud juba tavapäraseks.

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kalmer Janno sõnab, et kuigi politseis otseselt droonioperaatori ametikohta pole, siis töötajatele on droonide kasutamist õpetatud. „Droon on meie töös abivahend ja hea tööriist, mida saame kasutada erinevate juhtumite lahendamisel,“ märgib Janno. „Näiteks liiklusõnnetuste puhul. Kui varem pidid avariipolitseinikud sündmuskoha kirjeldust sõnadesse panema, siis nüüd fikseeritakse sündmuskoht tehnika abil. Samuti on droonid abiks kadunud inimese otsingutel.“

Ent droonide kaasabil kustutakse juba tulekahjusid ja veetakse peatselt prügi. Seetõttu vajatakse heade tehnoloogiaoskustega droonipiloote tööturul aina rohkem. Niisamuti nagu tehisreaalsuse arhitekte, kes suudavad konstrueerida näiteks keerulisi liiklusskeeme, sõjavägede suurõppusi ja politseioperatsioone. Kuna reaalmaailmaga samaaegselt elatakse paljuski virtuaalses maailmas, kuhu inimese tegevusest jälg ehk kogum andmeid maha jääb, siis aktuaalsemaks on kujunenud privaatsusinseneri vajadus. On ju üksjagu neidki, kes virtuaalsusest kogutud andmeid kuritegelikult ära kasutavad ja inimeste turvalisust haavavad. Privaatsusinsenerid aga peaksid vastutama küberruumi turvalisuse eest ja tagama inimeste privaatsuse.

„Tallinna Tehnikaülikool jälgib väga tööturul toimuvat,“ rõhutab pressiesindaja Krõõt Nõges. „Üheks tähtsaimaks indikaatoriks Tallinna Tehnikaülikooli õppekavade juures on lõpetajate töötasu suurus. Eesmärgiks on seatud, et magistritaseme lõpetajate töötasu on Eesti keskmise töötasuga võrreldes vähemalt 1,65kordne.“ Kui palgatrend on tõusvas joones, siis näitab see antud eriala lõpetajate järele suurenenud nõudlust. Seega ― hea teenistus ja põnevad väljakutsed tööturul ootavad eelkõige neid, kes suudavad omandada kombineeritud teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest ega pelga innovatiivsust.

Oskuste vananemine ja riskiriigid

„Euroopa tööjõu ja oskuste“ uuringu kohaselt, mis avaldati juunis 2018, vananevad tehnoloogilised oskused kiiresti, mõjutades Euroopas 10% töötajatest. Suurim oskuste vananemise risk on Eesti (23%), Sloveenia (21%) ja Tšehhi (19%) töötajatel. Oskuste profiili muutumist tunnetavad enim IKT, tervishoiu, juhtimise ja insenerivaldkonnaga seotud inimesed.

Digitaalseid oskusi jääb puudu 40% Eesti töötajatest, Euroopas keskmiselt igal viiendal töötajal. See võib avalduda nii algtasemel digipädevuste puudujäägis kui keeruliste IKT-ametitega seotud spetsiifiliste oskuste täiendamise vajaduses. Oskuste parema vastavuseni aitab jõuda tõhus karjäärinõustamine, tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosidest lähtumine, töö- ja äriseadusandluse paindlikumaks muutmine, väikefirmade juhtimiskvaliteedi parandamine, töötajatele paremate sotsiaalsete tugisüsteemide loomine ning läbimõeldum talendipoliitika.

Allikas: Tööelu

]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Tööturg Mon, 23 Sep 2019 11:33:51 +0300
Iga viies töötaja plaanib kuue kuu jooksul töökohavahetust https://www.rup.ee/uudised/tooturg/iga-viies-tootaja-plaanib-kuue-kuu-jooksul-tookohavahetust https://www.rup.ee/uudised/tooturg/iga-viies-tootaja-plaanib-kuue-kuu-jooksul-tookohavahetust Iga viies töötaja plaanib kuue kuu jooksul töökohavahetust
75 protsenti töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele ning iga viies töötaja plaanib töökohavahetust järgmise kuue kuu jooksul, selgub CVKeskuse ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust.

2018. aastaga võrreldes on valmisolek tööd vahetada kasvanud ja olemasolevale tööandjale täielikult lojaalsena olevate töötajate arv vähenenud. Kui möödunud aastal ei olnud töökoha vahetamisest üldse huvitatud ligikaudu kolmandik ehk 30 protsenti vastanutest, siis tänavu ei mõelnud praeguse tööandja juurest lahkumise peale 25 protsenti töötajatest.

Lisaks selgus uuringust, et tööpakkumistel hoiab silma peal enam kui iga kolmas ehk 35 protsenti töötajatest ja iga viies töötaja ehk 21 protsenti plaanib tööd vahetada juba järgmise kuue kuu jooksul.

Töötajate valmisolekut liikuda uuele töökohale mõjutab suuresti tööandjate agar värbamistegevus – tööturul liigub suurem arv avalikke konkursse ja saadetakse palju kandideerimiskutseid. Uuringust selguski, et lähiajal on iga teine töötaja ehk 48 protsenti saanud tööandjatelt kutseid tööle kandideerimiseks.

Kõige rohkem ehk 66 protsendile saatsid tööandjad kandideerimiskutseid valdkonna- ja projektijuhtidele. Erialade lõikes püüti anda tõuge kandideerimiseks enim info- ja telekommunikatsiooni valdkonna töötajatele.

Vähem aga saavad üleskutseid madalama palgaga lihtsamate tööde tegijaid, kelle seas liiguvad tööpakkumised sagedamini ka tuttavate kaudu. Piirkondade alusel olid Harjumaa ja Tallinna elanikud saanud teistest sagedamini kutseid tööle kandideerimiseks.

"Huvi tööpakkumiste vastu on aastaga selgelt kasvanud ­ja esimesel poolaastal külastati Eesti tööportaale kokku umbes 12 miljonit korda," kommenteerib tööturu trende Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

"Suurim huvi oli endiselt lihtsamate kontoritööde vastu. Näiteks assisteerimisvaldkonna tööpakkumistel oli esimesel poolaastal keskmiselt 35 kandideerijat. Väga suur osa kandideerimistest tehti ka klienditeeninduses, müügi-, transpordi- ning tööstus- ja tootmissektorites, kuna nendes valdkondades liigub suurem osa vabadest töökohtadest Eestis."

Ta lisas, et kvartalis võetakse Eestis tööle keskmiselt 50 000 töötajat. "Seega vahetab 2019. aasta jooksul tööd pea iga neljas Eesti töötaja."

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder lisas, et aastaga on kerkinud ka töötajate lojaalsuse hind. "Kui aasta tagasi teenisid aktiivselt tööd otsivad töötajad keskmiselt 1118 eurot brutotöötasuna, siis sel kevadel 1275 ehk 14 protsenti rohkem.

Tööd üldse mitte otsivate ehk täielikult lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu kerkis aastaga aga tervelt 17 protsenti ja oli sel kevadel 1690 eurot, aasta varem 1444 eurot.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Tööturg Mon, 05 Aug 2019 09:43:21 +0300
Töötaja hoidmise valem: õnnelik kaks korda päevas https://www.rup.ee/uudised/tooturg/tootaja-hoidmise-valem-nnelik-kaks-korda-paevas https://www.rup.ee/uudised/tooturg/tootaja-hoidmise-valem-nnelik-kaks-korda-paevas Katrin Oblikas, inimesed ja organisatsiooni kultuur juhtivnõustaja.

Tööjõupuuduse tingimustes on personali kinnihoidmisel ja leidmisel üha olulisem, et töötaja oleks nii tööle tulles kui ka sealt õhtul koju minnes õnnelik.

"Praegu on tähtis, et juht ei juhiks mitte raha ja tulemust, vaid inimesi," nentis Grant Thorntoni juhtivnõustaja Katrin Oblikas. "Töötaja arengufaktor on ääretult oluline, et kas tema võimekust hinnatakse ja arendatakse," lisas ta. Oblikase sõnul on oluline jälgida, kuidas töötaja end tööl tunneb, milline on tema tervis ja areng ning see tuleks kõrgemale seada pelgast ametijuhendist ning seal olevate kohustuste täitmisest. Kindlasti ei tohiks juht püüda inimesi ümber kasvatada ning endast targemate inimeste palkamine võiks olla au sees.

Estraveli juhi Anne Samliku sõnul on tööjõu pärast võitlemisel tähtis, et töötaja oleks oma tööd tehes rahulolev ja õnnelik. See on ka põhjus, miks Estravelil ei ole praegu keeruline leida endale tööjõudu. "Inimene peab tundma end hästi, olema õnnelik kaks korda päevas – hommikul, kui ta tööle läheb, ja õhtul, kui ta liigub töölt koju," viitas Samlik sellele, et töörõõmu pakkumine on tänase juhi suurim väljakutse.

Tähtis tööandja maine

Kui töötajate õnnelikuks ja rahulolevaks tegemine on oluline nende kinnihoidmisel, siis värbamisel on ekspertide hinnangul suur abi lisaks õnnelikukstegevale keskkonnale ka tööandja tugev kaubamärk. "Väga suur osa brändingust on sisekommunikatsioon ja tööandja maine," kinnitas Samlik. "Kui tööandja tundub väljapoole imelik, siis võid sees teha, mis soovid, kuid sinu juurde tööle tulla ikka ei taheta," lisas ta.

Maine hakkab kujunema sellegipoolest firma sisemisest kultuurist, mida on Oblikase arvates lihtsam kujundada väiksemates ettevõtetes. "Keerulisemad teemad jõuavad kiiremini lauale ning nii saab neid ka kiiremini lahendada," selgitas ta. "Suures organisatsioonis on lülisid rohkem, keda tuleb tehtava õiguses kaasata ja veenda – eks sisekultuur sõltub sellest, kas inimesed saavad aru, et aetakse õiget asja," oli Oblikas veendunud.

Lisaks sisemise kultuuri loomisele ja kommunikatsioonile tuleb Samliku sõnul kindlasti tähelepanu pöörata välisele turundusele. "Tähtis on, et teataks, kuhu ettevõte täpsemalt kuulub," viitas ta sellele, et potentsiaalsed uued töötajad soovivad aru saada, kuidas hakkab töötamine uues ettevõttes välja nägema. "See on sama oluline kui aru saada, kuidas koheldakse töötajat siis, kui tema tee peaks edasi, uue tööandja juurde viima," sidus ta sisemise ja välimise ettevõtte brändi.

Maine kujundamisel on tähtis tähelepanu pöörata ka värbamisprotsessile. "Need, kes tööle ei saa, ei tohi end halvasti tunda," rõhutas Samlik. Tema kinnitusel helistab Estravel igale kandideerijale, kes on kutsutud testidele või proovitööle, kuid kes hiljem valituks ei osutu, ning annab neile tagasisidet. Samuti lisab Estravel oma töökuulutustele, et nendele, kes dokumendivoorust edasi ei pääse, firma ei helista – see aitab vältida pettumust tulevikus, sest värbamis- ja teavitamisprotsess on algusest peale paigas.

Töötajatega tuleb tegelda

Kui töötaja on juba tööle võetud, tuleb tegeleda nii värskete kui ka vanade olijatega. "Väga oluline on sisseelamisprotsess – inimest ei tohi jätta üksinda, ladudes talle ainult kohustusi," rõhutas Samlik. "Selles, et organisatsiooni kultuur jõuaks töötajani, on väga suur vastusus juhtidel," sekundeeris Oblikas. Tema sõnul on hea juht see, kes inspireerib ning aitab oma meeskonna raskustest läbi, osates seejuures ka vahepeal tunnistada, et mõni olukord käib talle üle jõu.

Sellele, et uus töötaja kiiremini sisse elaks, saab kaasa aidata juba värbamisprotsessis. "Kui keegi kandideerib juhi kohale, siis tahan kindlasti talle silma vaadata ning veenduda, et ta sobib meie kultuuriga," vihjas Samlik sellele, et osaleb ise võtmepositsioonide mehitamise juures. "Meil kohtuvad inimesed enne otsuse langetamist ka oma tulevase meeskonnaga – võrdväärsete kandidaatide puhul on meeskonnatunnetus väga oluline, sest mida kiiremini tulevikus sisse elatakse, seda kiiremini hakkab uus inimene edukalt toimetama."

Samas ei tohi Oblikase sõnul ära unustada töötajaid, kes on juba pikalt ettevõttes töötanud. "Ka 20 aastat töötanud inimeste puhul tuleb leida head küljed ning juhil aeg nendega rääkimiseks, nende motiveerimiseks ja innustamiseks," sõnas ta. "Tihti arvatakse, et sellised inimesed teavad ja oskavad kõike ning kui silm särab, siis tegelikult on kõik hästi – tegelikult tuleb kõigilt küsida, kuidas nad end tegelikult tunnevad," nõustus Samlik.

Töötaja kui saadik

Üheks tööandja põhieesmärgiks võiks ekspertide sõnul olla see, et töötajad oleksid kui saadikud, kes aitavad firmat reklaamida ning põhiväärtusi edasi kanda. "Keskkond peab olema selline, et töötaja tahab seal tööd teha ja siis ta peegeldab seda ka väljapoole," arvas Samlik. Selleks, et asjad tunduksid positiivsena, tuleb seda kogu aeg ka töötajatele kommunikeerida. "Majas sees tuleb rääkida, et asjad on hästi, seda sisendada, et inimesed tunneks selle üle rõõmu, kus nad parasjagu on."

Oblikase sõnul peab loodav kuvand olema kindlasti siiras. "Panna kedagi jagama midagi, millesse ta ise ei usu, ei vii kuskile ning kui isegi jõuan, hakkavad kandideerima inimesed teistsuguste ootustega kui tööandja sooviks," viitas ta sellele, et vale peegeldamine tuleb bumerangina tagasi.

Et töötajate ootustest ning õnneks vajaminevatest teguritest kõige õigemat infot saada, tuleb seda küsida otse allikast ehk viia läbi ettevõttesiseseid rahulolu-uuringuid. "Teeme heaolu-uuringuid ja võrdleme neid eelmistega, seda anonüümselt," kirjeldas Samlik Estraveli praktikat. "Nii saame teada, kus oleme paremaks käinud ja kus on valesid otsuseid tehtud." Ka Oblikase hinnangul aitavad sellised uuringud ettevõttes "temperatuuri" mõõta ning kaardistada niinimetatud halle alasid, mis vajavad läbirääkimist.

"Midagi ei maksa teha teiste kogemusest lähtuvalt," oli Oblikas veendunud. "Kõik peab tulema enda ettevõtte seest ja tagasisidest – väliskonsultandid võivad sisse ja välja käia, kuid firma peab oma õige tee ise leidma," lõpetas ta.

Allikas: Grant Thornton

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Tööturg Tue, 19 Mar 2019 14:06:17 +0200
Käin tööl, kuid töö puudub! https://www.rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kain-tool-kuid-too-puudub https://www.rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kain-tool-kuid-too-puudub Kui tööl on igav, aitab malemäng või nutitelefonis surfamine.

Murelik töötaja kurdab, et tööandja ei soovi teda koondada, vaid üritab tagasiulatuvalt töölepingut muuta.

Sõlmisin tööandjaga (riigiettevõte) tähtajalise töölepingu 8 kuuks, konkreetse töö tegemiseks (tegu ei ole töövõtulepinguga). Lepingus on kirjas väga konkreetsed tööülesanded, milleks mind tööle võeti. Kuu möödudes ei ole tööandjal kokkulepitud tööd enam pakkuda (vajaduse äralangemisega). Tööandja ei soovi mind koondada, vaid üritab tagasiulatuvalt muuta lepingut, pakkudes ka sel juhul teatud kompensatsiooni. Lepingu muutmisega ma ei nõustunud. Samas käin tööl, kuid töö puudub. Kuna tööandja peab töötajale pakkuma teist tööd seoses sellega: kas teise töö pakkumisega peab nõustuma, kui see ei ole seotud eelnevate tööülesannetega, kuid eeldab tähtajalise lepingu muutmist? Kas kokkulepitud töö puudumise korral, võib pidada seda tööandja poolseks lepingu oluliseks rikkumiseks ja lõpetada omal algatusel töösuhe ja nõuda TVK kaudu hüvitise väljamaksmist lepingu tähtaja ulatuses?

Vastab Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon:

"Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi - TLS) § 5 lg 1 p 3. Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Lisaks töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitule vaadeltakse ka pooltevahelist praktikat. Toome siinkohal selgitava näite. Töölepingus on kokku lepitud ühtedes tööülesannetes, kuid mõne aja pärast palub tööandja töötajal hakata täitma hoopis muid tööülesandeid. Töötaja asubki uusi ülesandeid täitma. Olukord, kus töötaja täidab uusi ülesandeid kestab pool aastat. Töötaja ei ole poole aasta jooksul teada andnud, et antud korraldus talle ei sobi. Poole aasta pärast on töötaja ja tööandja vahel arusaamatus ja töötaja viitab töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ja keeldub ülesannete täitmisest, mida ta on juba pool aastat teinud. Siinkohal on pooled oma käitumisega märku andnud, et kokkulepe uute tööülesannete täitmiseks on sõlmitud (töötaja on täitnud ülesandeid pika perioodi vältel ning ei ole märku andnud, et see talle ei sobi). Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uuesti endiste tööülesannete täitmiseks tuleb saavutada uus kokkulepe TLS § 12 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Seega antud juhul tuleb selgitada, millised on praegused tööülesanded, milles Te olete kokku leppinud (kas suuliselt, kirjalikult või pooltevahelise praktikaga) ning seejärel pidada läbirääkimisi uute tööülesannete üle. Kui teile ei sobi tööandja ettepanek uute tööülesannete osas, siis on keeldumisest mõistlik teada anda kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kui töötaja keeldub uutest tööülesannetest, siis on tööandja kohustatud jätkama töö andmist endistel tingimustel. Tööandja ei saa ühepoolselt kehtivat töölepingut, sh selle lisasid, muuta. Tööandja poolt uue ametijuhendi koostamist koos uute tööülesannetega saab lugeda tööandjapoolseks ettepanekuks, millest töötajal on TLS § 12 alusel õigus keelduda.

Samasugune reegel kehtib ka siis, kui ettevõttes on koondamise olukord. TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

TLS kommenteeritud väljaandes (lk 151-152) selgitab seaduselooja, et teise töö pakkumise kohustuse eesmärk on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõppemist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. (Riigikohtu 8. novembri 2001. a otsus nr 3-2-1-104-0101, Riigikohtu 2. veebruari 2012. a otsus nr 3-2-1-152-11. ). Seetõttu võib pakutav töö olla nt väiksema töötasu ja/või koormusega. Teise töö pakkumine ei pea olema samaväärne. Näiteks olukorras, kus koolis on vähenenud õpilaste arv ja tööandjal ei ole töötajale pakkuda enam täiskoormusel tööd, on mõistlik, et tööandja pakub töötajale väiksema koormusega tööd. Sellisel juhul on nii koormus kui töötasu üldjuhul oluliselt väiksemad. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda. Sellisel juhul toimub peale teise töö pakkumist koondamine.

Kui tööandja ei täida oma kohustusi, siis võib kõne alla tulla töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine, kuid see eeldab eelnevat kirjalikku hoiatamist. See tähendab seda, et töötaja annab tööandjale teada, et antud olukord ei ole aktseteeritav ning töö jätkuval mitteadmisel kaalub töötaja töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja rikkumiste tõttu."

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Tööinspektsioon Tue, 19 Mar 2019 12:59:44 +0200
Töö ja tööga võrdsustatud tegevus https://www.rup.ee/uudised/tooturg/too-ja-tooga-v-rdsustatud-tegevus https://www.rup.ee/uudised/tooturg/too-ja-tooga-v-rdsustatud-tegevus Töötukassa rõhutab, et oma õigusi tuleks teada.

Töö ja tööga võrdsustatud tegevusena arvestatakse töötutoetuse määramisel hõivatust, mis eelneb töötuna arvelevõtmisele.

Neid tegevuste perioode, mis kattuvad töötuna arveloleku ajaga, töötutoetuse määramisel arvesse ei võeta.

Töö või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötutelt, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneval aastal vähemalt 180 päeva:

  • kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;
  • olnud haiglaravil;
  • hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka;
  • hooldanud puudega inimest ja saanud kohalikult omavalitsuselt hooldamise eest toetust;
  • olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu;
  • olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.

Eeltoodud alustel on teil õigus töötutoetust  saada üks kord viie aasta jooksul. Kui te ei ole ühe tegevusega olnud hõivatud vähemalt 180 päeva arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul, liidetakse erinevate hõivatuste ajavahemikud, mis omavahel ei kattu.

Töötutoetuse taotlemiseks lapse kasvatamise alusel peavad vanemad kokku leppima, kumb toetust taotleb ning esitama töötukassale teise vanema kirjaliku nõusoleku töötutoetuse taotlemiseks.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Tööturg Tue, 05 Mar 2019 11:59:14 +0200
Töövahendamine peaks käima tasuta https://www.rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/toovahendamine-peaks-kaima-tasuta https://www.rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/toovahendamine-peaks-kaima-tasuta Meeli Miidla-Vanatalu, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal

Mida teha, kui töökuulutus osutub töövahendusagentuuri pakkumiseks, mille eest nad eraldi tasu küsivad.

Otsisin pikalt tööd ja leidsin lõpuks internetist hea pakkumise. Kohapeal selgus, et tegemist on Eestis tegutseva töövahendusbürooga, mis intervjueerib siin inimesi, aga tulevane tööandja on hoopis välismaine ettevõte. Minu käest küsiti 50 eurot, et nad edastaksid minu CV võimalikule sobivale tööandajale. Kas nii on õige?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja nõustamise alal:

"Tööturuteenuste osutamise reegleid reguleerib Eestis tööturuteenuste ja –toetuste seadus (TTOS). Seaduse kohaselt on töövahendus töö ja töötaja kokkuviimiseks vajaliku info vahendamine. Töö vahendamise eest ei tohi tööotsijalt raha küsida (TTOS § 391).

Sellist teenust võivad pakkuda ka eraettevõtted, kui nad on enne tegevuse alustamist esitanud majandustegevusteate majandustegevuse registrile https://mtr.mkm.ee/. Iga inimene saab ka ise registrist kontrollida, milliste tegevuste kohta on ettevõte teate esitanud.

Töövahenduse eest tasu nõudmine tööotsijalt on keelatud. Järelevalvet selle nõude rikkumise üle teeb alates selle aasta 20. jaanuarist Tööinspektsioon. Inspektsioon võib kontrollida ettevõtte majandustegevusega seoses kahte asja:

  • kas ettevõtja on täitnud oma kohuse ja esitanud majandustegevusteate töövahenduse ja/või tööjõu rendiga tegelemise kohta ning
  • kas ettevõtja on küsinud töövahenduse eest tööotsijalt raha või renditööjõu vahenduse puhul renditöötajalt raha renditööle suunamise eest.

Tööinspektor võib seega nõuda tööd või renditööjõudu vahendavalt ettevõttelt teate esitamist majandustegevuse registrile. Kui inspektor tuvastab, et töövahenduse eest on inimestelt tasu nõutud, võib ta keelata töö või renditööjõu vahendamisega seotud majandustegevuse. Sellist keeldu saab rakendada kuni üheks aastaks."

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Tööinspektsioon Mon, 25 Feb 2019 11:47:25 +0200
Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad https://www.rup.ee/uudised/oigus/kohustusliku-too-nnetuskindlustuse-kitsaskohad https://www.rup.ee/uudised/oigus/kohustusliku-too-nnetuskindlustuse-kitsaskohad Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.

Eesmärk luua tööandjaile motiveeriv ja ühiskonnale tõhus kindlustussüsteem

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on luua tööõnnetuste hüvitamiseks kindlustusel põhinev süsteem, mis motiveeriks tööandjaid töökeskkonda parandama ja tööõnnetusi ennetama, vähendades pikas perspektiivis ühiskonna rahalist koormust.

Väljatöötamiskavatsust on selgitatud läbi kahe peamise probleemi:
  • esiteks on tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ja tööõnnetusi ennetada piiratud;
  • teiseks ei hüvitata töötajale kahjusid tema vajadustest lähtudes ning kahjuhüvitise saamine tööandjalt on keeruline ja aeganõudev.

Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine tuleks siduda tervikuks

Kavandatav tööõnnetuskindlustus käsitleb ainult ühte osa tööga seotud tervisekahjustustest – tööõnnetusi – ja jätab täielikult tähelepanuta tööga seotud haigused (sh kutsehaigused). Eesti Töötervishoiuarstide Selts leiab, et kutsehaiguste kindlustamist ja tööõnnetuste kindlustamist tuleks käsitleda koos ühes seaduses, kuna nii tekkemehhanism, ennetusabinõud kui ka tagajärjed on kattuvad. Eesti Töötervishoiuarstide Selts on viidanud ka sellele, et väljatöötamiskavatsuse rõhuasetus on paigast ära, kuivõrd töövigastused moodustavad ainult 22 protsenti kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on samuti väljatöötamiskavatsuse ühe puudusena rõhutanud, et tähelepanuta on jäetud tööga seotud haigused, ning asunud seisukohale, et nimetatud teemad tuleb ühendada ja koos läbi vaadata. Samuti on tehtud ettepanek luua selge käsitlus raskete ja kergete tööõnnetuste eristamiseks ning luua tööga seotud haiguste kaasaegne käsitlus. Seisukohale, et tööõnnetuskindlustuse eelnõu väljatöötamise kavatsus tuleks siduda töötervishoiuga, et tekiks kompleksne kindlustus, on asunud ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.

Tööandjate kulude kasvule pole leitud katteallikaid

Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse kohaselt puudutab kindlustus kõiki töötajaid ja tööandjaid. Väljatöötamiskavatsuses on sihtrühmana määratletud 71 650 tööandjat, kellele muutuks töötajate kindlustamine kohustuslikuks. See mõistagi toob tööandjatele täiendavad kulud, mis võib pidurdada töötajate sissetulekute tõusu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsatsiooni hinnangul on tööandjate igapäevased kulutused just tööga seotud haigestumiste ärahoidmiseks süstemaatilise riskihindamise, ennetavate meetmete rakendamise, tervisekontrolli ja muu taolise näol juba täna väga suured ning paljudele väiksematele ja maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele üle jõu käivad.

Seoses väljatöötamiskavatsusega on sotsiaalministeerium väitnud, et uus kindlustus kehtestatakse, ilma et tööandjate kulud kokkuvõttes kasvaksid. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt ei finantseerita tööõnnetustega seotud kulusid enam tööjõumaksudest, kuid samas ei nähta kavatsuses ette seniste tööjõumaksude proportsionaalset vähendamist. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit leiab, et kohustusliku tööõnnetuskindlustuse väljatöötamisega jätkamine eeldab samaaegselt eelnõude väljatöötamist, mis võimaldaksid seniste tööjõumaksude proportsionaalset vähendamist. Võimalikku kulude kasvu on kavatsuse peamise probleemina näinud ka Eesti Tööandjate Keskliit, kuna kavatsusest ei nähtu, mis olemasolevas süsteemis muutub ning kust leitakse katteallikad, et võimaldada tööandjate kulusid samale tasemele jätta.

Töötajate kaitse võib väheneda

Suurenev kulu töölepingu alusel töötava töötaja kohta võib motiveerida tööandjaid kasutama senisest rohkem võlaõiguslikke lepinguid, kuna kavandatav kohustuslik kindlustus ei laieneks isikutele, kellel on iseseisev otsustuspädevus. See omakorda vähendab aga tööd tegeva isiku kaitset, mida tööleping võrreldes teiste võlaõiguslike lepingutega võimaldab. Kohustuslik kindlustus ei hõlma muu hulgas ka juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, FIE-sid ning loovisikuid. Nii Tööinspektsioon kui ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon on asunud seisukohale, et loovisikuid ei või kaitse alt välja jätta. Tööinspektsioonleiab, et kindlustussüsteem peab looma võimaluse erisusteks ning kindlustatute ringi määramisel tuleb arvestada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse laienemisega, valdkonnas toimunud tööõnnetustega ning kahjulike tagajärgedega töötegijatele või teenuse osutajatele. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon leiab, et tööturul toimunud tegelikud muutused ei taga praeguses õigusruumis adekvaatseid töösuhete lepinguid ja uus regulatsioon peaks võimaldama ühetaolise kaitse erinevates haldusalluvustes ja töövormides olevatele isikutele.

Riskitaset hindava kindlustusandja otsustusõiguse tõttu kasvavad kindlustuskulud

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt rakendatakse erakindlustusel põhinevas hüvitussüsteemis konkreetse ettevõtte riskitasemest sõltuvaid kindlustusmakseid, kusjuures ettevõtte riskitaset hindab kindlustusandja. Kindlustusandjatel tekib aja jooksul kompetents hinnata töökeskkonna ohutust, töökeskkonnas olevaid riske ja ohutusmeetmeid. Eesti Tööandjate Keskliit on väljendanud muret, et kuna lõpliku metoodika ja maksumuse määrab kindlustusandja, ei saa eelnõu väljatöötajad garanteerida kulude samaks jäämist tööandjatele, ja on seisukohal, et tööandjate kulud kasvavad.

Ettevõtjate motivatsioon panustada töökeskkonda ei tugevne

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt motiveerib individuaalne riskipõhine lähenemine tööandjaid töökeskkonda parandama ja tööga seotud tervisekahjustusi ennetama. Väljatöötamiskavatsuses lähtutakse seisukohast, et mida rohkem sõltub kindlustusmakse suurus ettevõtte töökeskkonna olukorrast ja tööandjate tegevusest töökeskkonna parandamisel, seda suurem on tööandja motivatsioon järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja seeläbi ennetada tööõnnetusi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on asunud seisukohale, et muudatus ei suurenda tööandjate motivatsiooni panustada senisest enam töökeskkonda, ja peab võimalikuks, et kindlustusandjad lähtuvad riskitaseme määramisel sektori keskmisest tasemest, mitte konkreetse ettevõtte panusest töökeskkonda, mis omakorda mõjutab töökeskkonda panustamist negatiivselt.

Eakamate töötajate diskrimineerimisoht võib suureneda

Väljatöötamiskavatsuses esitatud kujul võib tööõnnetuskindlustus kaudselt soodustada töötajate diskrimineerimist. Tavapäraselt sõltub kindlustusmakse suurus ka sellest, kas kindlustusrisk on varem realiseerunud. See tähendab, et kui ettevõttes on varem tööõnnetus toimunud, siis on suure tõenäosusega järgmisel perioodil kindlustusmakse suurenenud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul võib kohustuslik kindlustus viia olukorda, kus tööandjad hakkavad eelistama neid töötajaid, kes on hoolsamad ja kellel on väiksem risk sattuda tööõnnetusse, mistõttu väheneb tööandjate motivatsioon võtta tööle ja tööl hoida eakamaid töötajaid.

Töövõtjate motivatsioon olla hoolikas võib väheneda

Väljatöötamiskavatsuses jäetakse arvestamata, et paljude tööõnnetuste põhjuseks ei ole tööandjapoolne töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine. Sageli on tööõnnetused põhjustatud inimeste hooletusest või töötajatepoolsest tööohutusnõuete eiramisest. Kõikide töötajate proriteetide hulka peaks kuuluma tööohutusnõuete järgimine ja vajadusel ka tööandja teavitamine võimalikest puudustest, kuid kavandatav tööõnnetuskindlustus võib hoopis vähendada töötajate motivatsiooni olla oma tööülesannete täitmisel hoolikas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul võib kohustuslik kindlustus suurendada riski, et töötajad tekitavad tahtlikult tööõnnetusi, saamaks kindlustuselt hüvitist.

Tööandjate täiendav maksukoormus on ebaproportsionaalne

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon leiab, et on ebaõiglane panna kõigile tööandjatele täiendav maksukoormus sundkindlustuse näol, kui tööandja süül juhtunud tööõnnetusi toimub ainult osas sektoritest või ettevõtetest. Eesti Tööandjate Liit on aga seisukohal, et nii tööõnnetuse põhjustamises kui ka kahju kannatamises on osa töölepingu mõlemal osapoolel, mistõttu ei ole proportsionaalne panna kogu rahaline vastutus tööandjatele, ja leiab, et tööõnnetuste süsteem peaks olema solidaarne, et rahaline vastutus ei langeks ainult tööandjale ja hüvitis üksnes töötajale.

Ka erakindlustuse puhul võivad tekkida vaidlused

Kavandatav tööõnnetuskindlustus ei välista vaidluste teket. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on kahjuhüvitise saamine tööandjalt keeruline ja aeganõudev. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu, et ka erakindlustuse puhul võivad tekkida vaidlused. Kindlustusandjal võib olla keeruline hinnata, kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga, kas tervisekahjustus on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel, kas see on põhjuslikus seoses tööga jmt. Tööõnnetuse määratlemine on keerulisem ka nende töötajate puhul, kes teevad kaugtööd, kelle tööaeg on paindlik, või juhul, kui tööõnnetus on juhtunud väljaspool töökohta.

Resümee: probleemide leevendamiseks tehtud ettepanekud

Seega on sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusel mitmeid kitsaskohti, mis on pakkunud palju aruteluvõimalusi. Peale kavatsuse kitsaskohtadele viitamise on välja käidud ka lahendusi, kuidas olukorda paremaks muuta, seadmata sisse kohustuslikku tööõnnetuskindlustust. Nii on tehtud ettepanekuid karmistada järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud nõuete järgimise üle, nõustada tööandjaid ja töötajaid töökeskkonna teemadel, teha maksuvabastusi tööandjate kulutustele töötajate haigestumist ennetavatele tegevustele ja tervishoiuteenustele ning vabastada erisoodustusmaksust tööandjate kindlustusmaksed, kui töötajaid kindlustatakse tööõnnetuse toimumise suhtes.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Õigus Wed, 12 Dec 2018 10:33:25 +0200
Valdav osa töötajaid tuleb tööle haigena https://www.rup.ee/uudised/tooturg/valdav-osa-tootajaid-tuleb-toole-haigena https://www.rup.ee/uudised/tooturg/valdav-osa-tootajaid-tuleb-toole-haigena Korduvalt haigena tööl käivate inimeste arv kasvab.

Värskes küsitluses tunnistas tervelt 92,5 protsenti vastanuist, et on haigena tööl käinud - enamasti on põhjused materiaalsed, kuid kümnendik küsitletuist leiab ka, et haigena koju jäädes jääks töö lihtsalt tegemata.

„Haigena tööl käivate töötajate arv ei ole võrreldes kahe aasta taguse küsitluse tulemustega suuresti muutunud - korduvalt haigena tööl käivate inimeste arv on hoopiski veidi kasvanud,“  ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Olukord on veidi hirmutav, kuna paranemismärke pole näha ka vaatamata 2017. aastast kehtima hakanud seadusemuudatusele, mis võimaldab tööandjatel hüvitada soodustingimustel haiguspäevi juba alates teisest päevast – kõigest 7,5 protsenti küsitletuist väitis, et ei ole kordagi haigena tööl käinud. Haigena tööl käiv inimene seab ohtu aga nii enda kui ka oma kolleegide tervise, mis mõjutab negatiivselt ka ettevõtte igapäevatööd.“

„Enim käivad haigena tööl finantsvaldkonna töötajad, kes tunnistasid, et ei tee seda majanduslikel põhjustel – paljud neist leidsid, et teisiti jääks nende töö lihtsalt tegemata,“ nentis Auväärt. „Sama väitsid finantssektori töötajate kõrval sagedamini ka infotehnoloogia- ja toitlustusvaldkonna töötajad.“

Väga tihti käivad haigena tööl ka assisteerimise-, mehaanika ja tehnika-, ehituse ja kinnisvara-, klienditeeninduse- ja müügisektori töötajad – enam kui 90 protsenti antud valdkondade esindajatest on Henry Auväärti sõnul haigena tööl käinud. „Kõige vähem käivad tõbisena tööl IT-sektori töötajad, kuid see võib tuleneda lihtsalt ka võimalusest teha tööd kodukontorist,“ arvas Auväärt.

Tänavu osales tänavu veebruarikuus korraldatud uuringus 1015 ja 2015. aastal 1201 töövõtjat üle Eesti.

]]>
enn@rup.ee (Enn Tosso) Tööturg Mon, 06 Mar 2017 09:23:45 +0200
Selleks et töö tehtud saaks, tuleb töölt ära minna https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/selleks-et-too-tehtud-saaks-tuleb-toolt-ara-minna https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/selleks-et-too-tehtud-saaks-tuleb-toolt-ara-minna Raimo Ülavere, koolitaja

Kuidas mõjutab meie tööd igapäevane rööprähklemine ja kuidas seda vältida, kirjutab oma blogis koolitaja Raimo Ülavere.

Nad ei suuda eristada olulist ebaolulisest ja lasevad ennast kergelt eksitada. Nende aju on hõivatud tunduvalt suurema osaga, kui oleks vaja konkreetse ülesande tegemiseks. Ja nad väsivad kiiresti, piltlikult väljendudes on nad mentaalselt inimvared. Nii kirjeldas Stanfordi ülikooli professor Clifford Nass ühes oma tuntuimas uuringus inimesi, kes tegelesid igapäevaselt rööprähklemisega.

Nassi kirg ja uurimisobjekt oli eelkõige inimeste käitumine digiajastul. Nass kirjeldas ka seda, et samal ajal olid rööprähklejad päris veendunud, et “kui ma tahan ja kui on vaja, siis ma suudan ülihästi keskenduda”.

Professor nendib aga uuringu järeldustes, et selline uskumus on illusioon – rööprähklejate võime keskenduda kukkus järsult. Isegi kui nad väga tahtsid, siis ei suutnud nad ülesandele pikaajaliselt fokuseerida. Nad olid harjutanud ennast ebaoluliste segajate orjadeks, märkis Nass.

Cal Newporti raamat “Deep Work” räägib sellest, kuidas töö päriselt ja hästi tehtud saaks. Ja mis on selleks vaja ehk keskendumisest, kuidas kogu oma mentaalne energia suunata millegi valmis tegemisele (mitte lihtsalt tegemisele). Raamat on täis näiteid, lugusid ja uuringud.

Esimene samm rööprähklemisest küüsist pääsemiseks on aga Newporti sõnul esmapilgul kummaline ja töötab nii-öelda tavaloogika vastu: kui sa tahad, et töö hästi tehtud saaks, siis mine töölt ära. Nii füüsiliselt kui mentaalselt. Tõestuseks kolm väidet:

1. Töölt eemalolek aitab teha paremaid otsuseid

Hollandi psühholoog Ap Dijksterhuis tegi oma kaaslastega kümmekond aastat tagasi eksperimendi, mis muutis arusaamist sellest, kuidas me otsuseid teeme. Ta jagas inimesed kahte gruppi ja andis mõlemale grupile ülesande teha auto ostmist puudutavaid otsuseid, tuginedes rohkele infole.

Esimese grupi ülesanne oli lihtsalt teha häid otsuseid, teise grupi inimesi aga “segati”, lastes neil vahepeal kokku panna puslesid ning pannes nad siis kiiresti otsuseid tegema, ilma et oleks olnud aega infot analüüsida ehk “teha kaalutletud otsuseid”.

Mõõtes eri gruppide otsuste kvaliteeti, jõuti kiiresti järeldusele – keeruliste, inforohkete probleemide ja ülesannete puhul teevad paremaid otsuseid pigem need, kelle meel ja mõistus on vahepeal “ära käinud” ehk tegelenud millegi muuga. Seega, kui ülesanne ja lahendus on pigem standardsed, alluvad kindlatele reeglitele, siis on analüüs ja kaalutletud otsus asjakohane. Kui aga infot on rohkelt, probleem keerukas ja ülesanne kipub ajud krussi ajama, siis on kohane ütlus “hommik on õhtust targem” – ehk paus ja kiire otsus.

2. Taaslaadimine tõstab otsuste kvaliteeti

2008. aastal avaldati teaduslikus psühholoogia ajakirjas palju tsiteeritud eksperimendi tulemused. Eksperiment ise oli lihtne. Inimesed jagati kahte gruppi, ühed saadeti jalutuskäigule läbi metsa ja teised läbi kesklinna. Ning siis anti neile lahendada keskendumist ja intensiivset tähelepanu nõudvaid ülesandeid.

Läbi metsa jalutajad said ülesannetega hakkama keskmiselt 20% võrra paremini kui kesklinnas tiirutanud inimesed. Miks? Sest looduses aju puhkas, õigemini taaslaadis ennast. Kusjuures selle 50-minutilise jalutuskäigu mõju keskendumisele oli tunda veel järgmisel nädalal.

Kesklinnas uitajad aga seevastu kulutasid oma aju mööda tänavaid, autosid, teisi jalakäijaid, foore pidevalt jälgides nn suunatud tähelepanuga, tegevusega, mis töötab nagu muskel – ühel hetkel ta väsib ning keskendumisvõime langeb.

3. Võime teha täie keskendumisega tööd on piiratud

Newport naaseb Anders Ericssoni juurde ja väidab Ericssoni ja teiste psühholoogide uuringutele tuginedes: inimesed suudavad täie keskendumisega tööd teha vaid 4–5 tundi päevas. Seda mitte järjest, vaid pigem umbes 1,5-tunniste tükkidena – s.t vahel on vaja anda ajule puhkepause.

Kui me sunnime ennast töötama 10 või 12 tundi päevas, siis võime küll olla rahul, et oleme “täna kõvasti tööd teinud”. Ent valmis oleme saanud… mida ja kui palju?

Kui sul on mõnikord õhtuti tunne, et täna muudkui tegid ja tegid ja päevale tagasi vaadates ei meenugi nagu midagi olulist, mis tehtud sai, siis tõenäoliselt tead või aimad, millest jutt. Mäletad – nad ei suutnud eristada olulist ebaolulisest.

Mida siis selle kirjeldatud teadmisega peale hakata? Alustades kõige elementaarsemast ja lihtsamast: kuidas teha nii, et kui sa töölt õhtul ära lähed, siis lahkud sealt ka sisuliselt – tööarvuti kaas püsib kinni, töökõne ei trügi õhtusöögilauda ning ülemuse töömeil ei ole viimane asi, mida enne uinumist loed?

]]>
Ühiskond Fri, 09 Dec 2016 15:00:07 +0200