Õigus https://www.rup.ee Sun, 25 Aug 2019 23:22:50 +0300 et-ee Justiitsministeerium sõlmis Soomega kokkuleppe äriregistri andmete vahetuseks https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/justiitsministeerium-s-lmis-soomega-kokkuleppe-ariregistri-andmete-vahetuseks https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/justiitsministeerium-s-lmis-soomega-kokkuleppe-ariregistri-andmete-vahetuseks

Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar ning Soome patendi- ja registriameti peadirektor Antti Riivari allkirjastasid täna Helsinkis kokkuleppe, mille alusel hakkab edaspidi toimuma andmevahetus kahe riigi äriregistrite vahel.

„Täna sõlmitud kokkulepe on oluline verstapost, mis lihtsustab välissuhtlust ja piiriülest andmevahetust kahe naaberriigi äriregistrite vahel ning seab kindla aluse meie koostööle. Piiriülene andmevahetus võimaldab tõhusamate avalike teenuste pakkumist kodanikele mugavamal, kiiremal ning odavamal moel. Eestis on digitaalne asjaajamine niivõrd igapäevane, et tahame seda muuta lihtsamaks ka naaberriigiga asju ajades,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.

Sõlmitud kokkuleppega avame Soomega vastastikku äriregistri teenused ja kohustume Soome äriregistri pidajale edastama samu äriregistri avalikke andmeid, mida edastatakse Eesti ametiasutustele ja isikutele ning vastupidi.

Andmevahetus kahe riigi vahel hakkab toimuma X-tee rakenduse kaudu. „Just meie riigi loodud ainulaadne X-tee võimaldab turvaliselt ja lihtsalt andmevahetust Eesti ja Soome asutuste vahel teha. X-tee jätab kõigist tegevusist maha jälje ning eesmärgipärast andmekasutust on lihtne kontrolli all hoida,“ rõhutas Peep.

Saadud informatsiooni hakkavad kasutama kummagi riigi äriregistri pidajad - Eestis Tartu maakohtu registriosakond ja Soomes patendi- ja registriamet. Vahetatavatele andmetele on juurdepääs vaid äriregistri andmete töötlemisega tegelevatel inimestel, kes vajavad seda oma tööülesannete täitmiseks. Vahetatavaid andmeid ei edastata kolmandatele isikutele. „See tähendab, et tegu pole kommertsteenusega, vaid andmevahetus annab riikide asutustele paremad võimalused oma töö korraldamiseks,“ selgitas Soome patendi- ja registriameti peadirektor Antti Riivari.

Praeguseks on tehtud kõik vajalikud ettevalmistused automaatse andmevahetuse käivitamiseks, Soome ja Eesti x-tee süsteemid on ühendatud ning teenuste vastastikune toimimine testitud. Sarnaselt on teenused vastastikku avanud ka Soome ja Eesti maksuametid.

2016. aasta mais allkirjastasid Eesti ja Soome peaministrid ühisdeklaratsiooni Eesti ja Soome vahelise andmevahetuse ja e-teenuste käivitamiseks. 7. mail 2018 toimus Eesti ja Soome valitsuse ühisistung, kus otsustati, et hiljemalt 2019. aastal viiakse digitaalvaldkonnas lõpule käimasolevad andmevahetuse projektid. Andmevahetus Eesti ja Soome äriregistrite vahel kuulub siia alla.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Majandus ja äri Tue, 26 Feb 2019 13:26:32 +0200
Palga ja muude tasude deklareerimine Soomes alates 01.01.2019. Tulorekisteri https://www.rup.ee/uudised/tooturg/palga-ja-muude-tasude-deklareerimine-soomes-alates-01-01-2019-tulorekisteri https://www.rup.ee/uudised/tooturg/palga-ja-muude-tasude-deklareerimine-soomes-alates-01-01-2019-tulorekisteri Kalevipojad ja teised Soomes töötajad saavad nüüd ka sealse tulu deklareerida.

Alates 01.01.2019 on Soomes kasutusel riiklik elektrooniline register Tulorekisteri. Kaie Kadakas, BDO projektijuht raamatupidamise ja kliendihalduse alal, kirjutab Soomes tulude deklareerimiselt täpsemalt.

Registri eesmärk on palga, erisoodustuste, hüvitiste ja muude tasudega seotud info kogumine ja vahendamine erinevatele Soome ametiasutustele, kellel on seadusest tulenev õigus seda infot kasutada. Esimeses etapis kasutavad registrist saadavat infot:

  • Verohallinto
  • Kansaneläkelaitos (Kela)
  • Työllisyysrahasto
  • Työeläkelaitos (pensionikindlustusseltsid, pensionifondid jne)
  • Eläketurvakeskus (ETK)

Tuluregister on vaid toorandmete vahendaja ja ise kogutavaid andmeid ei töötle ega kasuta. Registri funktsionaalsus täieneb tulevikus järk-järgult veelgi. Alates 2020. aastast saavad registrist infot õnnetusjuhtumikindlustuse pakkujad, statistikaamet, omavalitsusüksused ja mitmed teisedki asutused, 2021. aastal ka Ulosotto.

Kui 2018. aasta deklaratsioonid tehakse viimast korda veel vana süsteemi järgi, siis 2019. aasta kohta ei tule enam esitada näiteks tööandja palkade aastadeklaratsiooni (7801, 7809), igakuist palgamaksude deklaratsiooni (4001), renditöötajate deklaratsiooni (6147), aastadeklaratsiooni tööhõivefondile (Työllisyysrahasto) ega esitada andmeid pensionikindlustusseltsidele.

Tuluregistri kasutuselevõtt on oluline samm Soome avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas. Ettevõtete halduskoormus ja kulud peaksid oluliselt vähenema, eraisikute suhtlus riigiga aga lihtsustuma. Eraisikud saavad tööandja deklareeritud andmeid jälgida reaalajas, mis välistab selle, et võimalikud vead tulevad välja alles järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitades. Registri andmed ei ole avalikud – igaüks näeb vaid endaga seotud infot.

Tuluregistrile esitatakse palga-, erisoodustuste, juhatuse liikmetele makstud tasude, hüvitiste (muuhulgas päeva- ja toiduraha, sõidukulude hüvitiste) ning töötamise eest saadud tasude, mida ei käsitleta palgana (työkorvaus), info.

Tuluregistrile ei esitata näiteks füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksete, tööandja poolt töötajale kuludokumentide alusel hüvitatud lähetuskulude (hotelliarved, transpordikulu) ega dividenditulu infot. Dividendi aastadeklaratsioon tuleb esitada endiselt otse Soome maksuametile.

Tuluregistrile esitatav infokogum on jaotatud kaheks:

1) Palgaandmete deklaratsioon isikute ja maksepäevade kaupa, mis koostatakse väljamaksele järgneva viie kalendripäeva jooksul. Sellel on eraldi välismaal töötamist puudutav osa ja renditöötajate alustamisdeklaratsioon. Deklareerijal on võimalik valida, kas esitatakse

  • üksnes kohustuslik info (info, mis varasemalt esitati aastadeklaratsioonidega maksuametile, tööhõivefondile, pensionikindlustusseltsidele ja õnnetusjuhtumikindlustusfirmadele) või
  • lisatakse vabatahtlikult täiendav info (kasutatakse täiendavaid tululiike, esitatakse töölt puudumise info jne), mida kasutavad Kela ja pensionikindlustusettevõtted toetuste ja hüvitiste määramisel, aga ka statistikaamet ja töökaitseorganisatsioonid.

Eelistatud on teine esitusviis, mille tulemusena saavad ametiasutused andmed otse registrist – tööandjal ega töötajal ei ole vaja täita blankette ega esitada lisatõendeid. See kiirendab asjaajamist ning toetuste ja hüvitiste kättesaamiseks kulub vähem aega.

Kui viie kalendripäeva sisse jääb puhkepäevi või riiklikke pühasid, tuleb andmed esitada esimesel järgneval tööpäeval.

Reegli „maksepäev + viis päeva“ rakendumine tähendab seda, et kui mõnes ettevõttes on tavaks töötajatele teha avansilisi palgaväljamakseid väikeste summadena mitmeid kordi kuus, siis iga väljamakse tuleb deklareerida vastavalt reeglile. Teise võimalusena võib kaaluda ettevõttesiseseid ümberkorraldusi väljamaksete sooritamise osas.

2) Tööandjadeklaratsioon (työnantajan erillisilmoitus) esitatakse kord kuus hiljemalt palgamaksele järgneva kuu 5. päeval. Sellega deklareeritakse

  • ravikindlustusmaksu (sairausvakuutusmaksu) kogusumma kuu lõikes;
  • info väljamaksete puudumise kohta, kui kuu jooksul töötajatele palka ei makstud.

Seega on tööandjal kohustus esitada vähemalt kaks deklaratsiooni kuus.

Eraldi ei pea deklareerima pensionikindlustusmaksu tööandja osa. Kindlustuse pakkuja arvutab summa brutopalkadelt ise.

Deklaratsioonide esitamine tuluregistrile toimub elektrooniliselt ja selleks on erinevaid võimalusi:

  • andmed saadetakse registrisse otse majandustarkvarast tehnilise liidese kaudu;
  • andmed laaditakse üles failina;
  • andmed sisestatakse veebivormile manuaalselt.

Paberkandjal võib deklaratsiooni esitada erandkorras – näiteks juhul, kui tegemist on ajutise, välismaise või eraisikust tööandjaga.

Registrile andmete esitamine on seotud kasutajaõigustega. Tehnilise liidese puhul rakendatakse ettevõttele väljastatud sertifikaati ja ligipääs registrile ei ole otseselt vajalik. Andmete sisestamine failina ja käsitsi eeldab aga elektroonilisse keskkonda sisselogimist. Soome ettevõtete puhul toimub see Suomi.fi (identifitseerimisviisideks näiteks pangakoodid või mobiilisertifikaadid) ja välismaiste korral Katso teenuse kaudu. Viimane on kasutusel 2019. aasta lõpuni.

Ilma volituseta on õigus tuluregistrit kasutada isikutel, kes on Soome äri- või ettevõtteregistris märgitud rollides nagu näiteks tegevjuht, juhatuse esimees, juhatuse liige jne. Volituse registri kasutamiseks saab anda aga ainult ettevõtte tegevjuht, tegevjuhi asetäitja, füüsilisest isikust ettevõtja või mõne eelneva poolt volitatud isik.

Deklareerimisel kasututakse registris tululiike – kolmekohalisi koode, mis tuleb valida vastavalt tulu olemusele ja soovitavale täpsusastmele. On võimalik esitada kohustuslik vähim info – kogu palk ühe summana (koodiseeria, mis algab numbriga 1) või kasutatakse selleks erinevaid täiendavaid tululiike: neid on ühtekokku 36 (numbriga 2 algav seeria). Numbritega 3 ja 4 algavad seeriad on kasutusel mõlema esitusviisi puhul. Mida detailsemalt andmed edastatakse, seda kergem on erinevatel ametiasutustel kätte saada neile vajalik info. Mõnele tululiigile, näiteks puhkuse- ja haigustasule, ei ole registris vastavat koodi. Sel juhul tuleb valida tululiik, mis on väljamakstud tasu aluseks – näiteks aikapalkka (201) või urakkapalkka (227).

Ehitusala tasude deklareerimisel tuleb arvesse võtta teatud erisusi, mis tulenevad kollektiivlepingust. Lepingus on nii lomakorvaus, lomapalkka kui lomaraha koondatud ühise termini – lomaraha -  alla. Tuluregistris kasutatakse lomaraha deklareerimisel tululiiki Vuosilomakorvaus (234). Igapäevaste sõidukulude hüvitis (tossuraha), mis erineb maksuameti otsusega kehtestatud määradest, deklareeritakse tululiigina kilometrikorvaus (verovapaa) (311), samal ajal ei pruugita aga kilomeetrite arvu näidata. Ehitusala eriline palgaosa 7,7% deklareeritakse tululiigina 216 (muu maksettu lisä).

Registrile esitatud andmeid on võimalik parandada tehes parandusdeklaratsioon, millega eelnev asendatakse. Parandusdeklaratsiooni esitamine ei pruugi alati olla seotud eksimusega ja andmete valesti esitamisega. Kui asjaolud muutuvad – näiteks piiratud maksukohustus asendub üldise maksukohustusega -, tuleb ka siis andmed tagasiulatuvalt korrigeerida.

Mõnel juhul ei ole võimalik parandusdeklaratsiooni teha. Kui on tegemist näiteks väljamaksepäeva, töötasu perioodi, väljamakse tegija, saaja andmete vms parandamisega, siis deklaratsioon tühistatakse ja moodustatakse uus.

Välismaisel ettevõttel on samuti teatud tingimuste täitumisel kohustus tehtud väljamaksete kohta tuluregistrile info esitada. Need on juhtumid, kui:

  • tulu saaja on kindlustatud Soomes;
  • tulu saaja viibib Soomes üle kuue kuu, kuid ei ole kindlustatud Soomes;
  • tulu saaja teeb Soomes tööd renditöötajana Soome ettevõttele.

Kui välismaisel ettevõttel on tulumaksustamise mõttes Soomes püsiv tegevuskoht ja registreering Soome maksuameti tööandjaregistris, on tööandjal kohustus esitada deklaratsioone nagu Soome ettevõttel. Lähetatud töötajate päritoluriigis kinni peetud sotsiaalkindlustusmakseid (töötus- ja pensionikindlustusmakse) ei deklareerita Soomes.

Renditöötajate puhul tuleb silmas pidada, et välismaisel ettevõttel on kohustus renditöö eest makstud tasud deklareerida. Lisaks tuleb tööandjal esitada iga renditöötaja kohta töö alustamise deklaratsioon ja seda tuleb teha kas eraldi või palgadeklaratsioonil hiljemalt viiendal kalendripäeval pärast esimest palgaväljamakset.

Tuluregistriga seondub ka märksõna „reaalajaline“. Andmete esitamise rütm võrreldes varasemaga küll muutub, kuid maksude tasumise tähtaeg on endiselt 12. kuupäev. Tuluregistris deklareeritud andmeid on teenuses OmaVero võimalik näha järgmise kuu 7. päeval.

Kuna tuluregistri kasutuselevõtuga toimuvad muudatused on ulatuslikud, ei plaani Soome maksuamet  2019. aasta jooksul rakendada ülemäära rangeid karistusmeetmeid iga eksimuse puhul, kui just tegemist ei ole ilmse hoolimatusega. Seaduses sätestatud korra kohaselt võidakse viiviseid rakendada siis, kui kohustuslike andmete deklareerimine toimub hiljem kui maksepäevale järgneva kuu 8. päeval. Viivise määr on 3 eurot päevas, mis rakendub kuni 45-päevase hilinemise korral. Kui tähtaeg on ületatud enam kui 45 päeva, on viivise määr 135 eurot, millele lisandub 1% tasumisele kuuluvast summast.

Juhul, kui teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, võtke ühendust meie Soome raamatupidamise- ja palgaarvestuse osakonna spetsialistidega.

Allikas: BDO

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Tööturg Wed, 13 Feb 2019 14:09:53 +0200
Eksport kasvas mullu 12 ja import 10 protsenti https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eksport-kasvas-mullu-12-ja-import-10-protsenti https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eksport-kasvas-mullu-12-ja-import-10-protsenti

Kaupade eksport suurenes möödunud aastal võrreldes võrreldes 2017. aastaga 12 protsenti ja import 10 protsenti, seda vastavalt 14,4 ja 16,2 miljardi euroni.

2018. aasta kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete eksport ja import, teatas statistikaamet.

Eestist eksporditi eelmisel aastal kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2018. aastal 1,8 miljardit eurot, mis oli 69 miljoni euro võrra väiksem võrreldes tunamulluse aastaga. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Euroopa Liidu (EL) riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2018. aastal 68 protsenti ja -impordis 78 protsenti. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli 2,8 miljardit eurot, mis oli 55 miljonit eurot väiksem kui 2017. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport 6 protsenti ja import 4 protsenti. Enam kasvas kaubavahetus EL-i väliste riikidega: eksport suurenes 27 ja import 37 protsenti. Eesti kaubavahetuse bilanss EL-i väliste riikidega oli ülejäägis üle 1 miljardi euro.

Nii nagu varasematelgi aastatel viidi Eestist 2018. aastal enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordist oli 16 protsenti. Järgnesid mineraalsed tooted 15 protsendiga ning puit ja puittooted 11 protsendiga. Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate väljaveo suurenemine. Enim vähenes 2018. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aastal Soome, kuhu läks 16 protsenti kogu kaupade ekspordist. Järgnesid Rootsi 11 ja Läti 10 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti mineraalseid tooteid ning  põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga suurenes kõige enam eksport USA-sse, Singapuri ja Soome. Enim vähenes eksport Rootsi, Hollandisse ja Venemaale.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aastal kogu kaupade ekspordist 72 protsenti. Kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aastaga võrreldes 12 protsenti, re-eksport 11 protsenti. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete eksport. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu USA-sse ja Singapuri ning vähenes Rootsi.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, moodustades 15 protsenti kogu kaupade impordist, elektriseadmeid  mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim mõjutas impordi kasvu mineraalsete toodete, kasv oli seejuures 1 miljardit eurot, mehaaniliste masinate ning metalli ja metalltoodete sisseveo suurenemine.

Eestisse imporditi 2018. aastal kõige enam kaupu Soomest, moodustades 13 protsenti kogu kaupade impordist, Saksamaalt ja Leedust, mille mõlema osatähtsus oli 10 protsenti. Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga suurenes enim import Venemaalt, Valgevenest ja Leedust, kust suurenes enim mineraalsete toodete sissevedu. Enim vähenes import Poolast ja Hollandist.

Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 143 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 139 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Ameerika Ühendriikide, Norra ja Singapuriga. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Saksamaa, Leedu ja Poolaga.

2018. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2017. aasta detsembriga suurenes eksport 6 ja import 7 protsenti. Enim mõjutas 2018. aasta detsembris ekspordi ja impordi kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Majandus ja äri Mon, 11 Feb 2019 10:12:45 +0200
Tänasest saavad soomlased digiretseptiga Eestis ravimeid osta https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/tanasest-saavad-soomlased-digiretseptiga-eestis-ravimeid-osta https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/tanasest-saavad-soomlased-digiretseptiga-eestis-ravimeid-osta Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis digiretseptiga retseptiravimeid osta 2019. aasta jooksul.

“Tänasega saab Euroopas alguse elektroonsete terviseandmete piiriülene liikumine. Eesti ja Soome käivitavad esimeste riikidena teenuse, mis võimaldab osta digiretseptiga ravimeid teises riigis,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. “Euroopas sõlmitud kokkulepped jõuavad päris lahendusteni, mis võimaldavad edaspidi terviseandmetel inimesega kaasas käia ja seeläbi kvaliteetsemat arstiabi miljonitele Euroopa inimestele, kes reisivad, õpivad või töötavad mõnes teises Euroopa riigis. See on see, mille nimel töötasime ka Eesti eesistumise ajal.”

Minister Riina Sikkuti sõnul on piiriülese retseptivahetuse käivitamine ajalooline teetähis, kuid siiski alles esimene samm pikal teel. “Juba lähiaastatel soovime võimaldada ka teiste terviseandmete edastamist, et välisriigis terviseprobleemi tekkimisel oleks arstil ligipääs ka inimese haigusloo kokkuvõttele,” lisas Sikkut.

Tänaseks on Eestil valmis lahendus, mis võimaldab Eesti apteekritel pärida oma infosüsteemis teises Euroopa riigis väljakirjutatud digiretsepti. 2019. aasta jooksul on kavas luua võimalus osta Eestis väljastatud digiretseptiga ravimeid välisriigis, esimeses etapis Soomes, Küprosel, Kreekas ja Portugalis.

Piiriülene retseptiandmete vahetus on osa 2017. aastal algatatud projektist, mille eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt liikuvatele andmetele. Seejuures jääb inimesele võimalus piirata oma terviseandmete liikumist erinevate riikide vahel.

Projekt näeb ette, et aastaks 2021 võimaldatakse nii digiretseptide kui ka patsientide haiguslugude kokkuvõtete piiriülesest edastamist üle Euroopa Komisjoni hallatava andmevahetusplatvormi. Praeguseks on projektiga liitunud Euroopas kokku 23 riiki, kel on samuti kavas teha vajalikud arendused eeloleva kolme aasta jooksul.

Eestis on piiriülese retseptivahetuse teenuse arendanud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koostöös ravimiameti ja Eesti Haigekassaga. TEHIKu e-teenuste juhtimise osakonna tervise talituse juhi Tõnis Jaaguse sõnul on tegemist keeruka projektiga, kuna andmevahetuse ülesehitamisel on tulnud arvestada nii erinevate riikide ravimite ja retseptidega seotud registrite kui ka ravimituru reeglite ja eripäradega. „Projektis osalevad riigid on praeguseks ühised reeglid kokku leppinud, süsteem on loodud ning maailmas ainulaadne riikidevaheline tervisevaldkonna andmevahetuse teenus inimestele avatud,“ ütles Tõnis Jaagus.

TEHIK on teinud tihedat koostööd apteegitarkvarade arendajatega, informeerinud ja koolitanud apteekreid ning tänaseks on Eesti apteekidel valmisolek Soomes väljastatud digiretsepti alusel ravimeid müüa. Seni on olnud võimalik osta välisriigis oma retseptiravimeid välja kasutades paberretsepte. Eestis ostetakse mõnes teises Euroopa Liidu riigis väljastatud paberretsepti alusel aastas üle 3000 ravimi.

Terviseandmete piiriülese vahetamise projekti kaasrahastab Euroopa ühendamise rahastu.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Ühiskond Mon, 21 Jan 2019 15:59:24 +0200
Päevarahad välisriigis töötamisel https://www.rup.ee/kusimused-vastused/maksud/paevarahad-valisriigis-tootamisel https://www.rup.ee/kusimused-vastused/maksud/paevarahad-valisriigis-tootamisel Mikk Tereping, maksunõustaja

Ettevõte on registreeritud Eesti vabariigis. Suurem osa majandustegevusest toimub Soomes ja seoses sellega viibib juhatuse liige ca 20 päeva kuus Soomes ning tasub füüsilise isiku tulumaksu Soome Vabariigile aga sotsiaalkindlustusega on tagatud Eesti Vabariigis. Juhatuse liige kasutab ka Soome Vabariigi seadusega ettenähtud tulumaksuvaba õigust saada toiduraha hüvitist Soomes viibitud ajal. Kas juhatuse liikmel on õigus saada Soomes viibitud aja eest Eesti seaduste järgi päevarahasid?

Vastab Mikk Tereping, maksunõustaja, KPMG

Määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kohaselt loetakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul  töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. Seetõttu ei ole juhatuse liikme töökoha määratlemisel oluline äriühingu enda asukoht ning juhatuse liikme töökohaks võib olla ka välisriik.
Olukorras, kus Eesti äriühingu juhatuse liige resideerub harilikult välisriigis ning täidab seal juhatuse liikme ülesandeid, ongi juhatuse liikme töökoht selles riigis. Sellest tulenevalt loetakse lähetuseks üldjuhul sõidud, mida alustatakse juhatuse liikme sellisest töökohast ehk välisriigist.

 

 

 

 


Sõit välisriigi töökohast Eesti äriühingu tegevuskohta Eestis võib olla käsitletav lähetusena. Olukorras, kus juhatuse liikme töö tegemise koht on juba välismaal, on ka temapoolne Eesti ettevõtte külastamine kvalifitseeritav lähetusena. Kui Eesti äriühingu juhatuse liige resideerub välisriigis ning ta saadetakse sealt lähetusse, siis tulumaksuseaduse kohaselt seda ei maksustata ning päevaraha makstakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades.
Kui juhatuse liige enamuse ajast töötab Soomes (20 päeva kuus) siis võib lugeda tema töö tegemise kohaks Soomet ning lähetuse korral tuleks päevarahasid maksta Soome seaduste alusel. Antud juhul aga ei ole Eestist Soome minek lähetus.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Maksud Thu, 03 Jan 2019 13:38:07 +0200
PROGNOOS. Majanduse konkurentsivõime langus viitab probleemidele tulevikus https://www.rup.ee/uudised/oigus/prognoos-majanduse-konkurentsiv-ime-langus-viitab-probleemidele-tulevikus https://www.rup.ee/uudised/oigus/prognoos-majanduse-konkurentsiv-ime-langus-viitab-probleemidele-tulevikus Eesti Panga president Ardo Hansson.

Tänavu ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsenti ja 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2 protsendi lähedale. Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teiseks põhjuseks on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel.

Eesti Panga president Ardo Hansson: „Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva.“

Kiire palgakasv sunnib Eestist lahkuma madala tootlikkusega tööstust. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides ja töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste majandusharudega väike.

Seega on Eestis seni veel küllaltki palju madala tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulude jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob. Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud ja see trend eeldatavasti jätkub. Töötajate  üleminek suurema tootlikkusega töökohtadele mõjub majandusele kokkuvõttes soodsalt.

Majandusele tervikuna mõjuks aga kahjulikult selline palgaralli, kus peamiselt liigutakse kõrgema palgaga töökohtadele, mille tootlikkus pole kooskõlas kõrgema palgaga.

Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.

Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis. See võimaldaks koguda headel aegadel varusid, mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks.

Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

20172018*2019*2020*2021*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 23,62 25,62 27,38 28,89 30,31
SKP püsivhindades (%) 4,9 3,6 3,2 2,3 2,2
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 3 3,6 2,3 2,1
THI-inflatsioon (%) 3,4 3,5 2,6 2,1 1,9
Töötuse määr (%) 5,8 5,8 6,7 6,9 6,9
Keskmine brutopalk (eurodes) 1217 1303 1384 1468 1555
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 6,9 7,1 6,2 6 6
Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,4 0,5 0,5 0,3 0,3

*- prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

Majandusprognoosi esitluse slaidid

 

 

 

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Õigus Fri, 28 Dec 2018 11:37:10 +0200
Soome keskpanga hinnangul on kiireima majanduskasvu aeg Soomes möödas https://www.rup.ee/uudised/valismajandus/soome-keskpanga-hinnangul-on-kiireima-majanduskasvu-aeg-soomes-moodas https://www.rup.ee/uudised/valismajandus/soome-keskpanga-hinnangul-on-kiireima-majanduskasvu-aeg-soomes-moodas Soome lipp.

Soome majanduskasvu kiireim etapp on möödas ning kahel eelseisval aastal kasv aeglustub, ütles keskpank.

Keskpank prognoosib käesolevaks aastaks 2,7-protsendist, 2019. aastaks 1,9-protsendist ja 2020. aastale 1,7-protsendist majanduskasvu.

Keskpank ootab rahandusministeeriumist suuremat majanduskasvu.

Ministeerium prognoosis esmaspäeval, et Soome majandus kasvab tänavu 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 1,5 protsenti.
Kuigi eksport peaks samal ajal kasvama, siis maailmamajanduse ebakindlus ja muud tegurid suurendavad majanduskasvu aeglustumise tõenäolust, ütles keskpank teisipäeval.

Tema hinnangul on prognoosis suurim risk ekspordimahu kasvu oodatust kiirem peatumine.
Keskpanga hinnangul jääb tööhõive kiirem kasv ajutiseks.

Panga hinnangul tekib tänavu umbes 60 000 uut töökohta. "Tööealise elanikkonna vähenemine ning ettevõtete raskused oskustööjõu leidmisel edaspidi osaliselt aeglustavad kasvu," ütles panga prognooside juht Meri Obstbaum.

Keskpanga hinnangul saab tööjõust majanduskasvule pudelikael, kui riik strukturaalseid muudatusi ei tee.
Rahandusministeerium prognoosis tööhõive tõusu 2021. aastaks 73,3 protsendile ning töötuse määra langust 6,6 protsendile.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Välismajandus Tue, 18 Dec 2018 14:06:28 +0200
Novembris oli Eesti elektrihind Soome omast 5 protsenti kõrgem https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/novembris-oli-eesti-elektrihind-soome-omast-5-protsenti-k-rgem https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/novembris-oli-eesti-elektrihind-soome-omast-5-protsenti-k-rgem Eurod
Elektri börsihinnad kasvasid novembris pea kõikjal Põhjamaade elektribörsi Nord Pool hinnapiirkondades, Eestis oli keskmine megavatt-tunni hind Soome omast 2,54 eurot ehk 5 protsenti kallim.

Eesti hinnapiirkonnas tõusis elektri börsihind oktoobriga võrreldes 13,5 protsenti 52,62 eurole megavatt-tunni eest, Lätis oli hind 55,24 ja Leedus 55,42 eurot. Soome hinnapiirkonnas kasvas börsihind 8 protsenti 50,08 euroni megavatt-tunni kohta. Börsi süsteemihind kasvas kuuga 12,38 protsendi võrra 48,37 euroni megavatt-tunni eest, teatas Eesti elektrisüsteemi haldur Elering.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Majandus ja äri Wed, 05 Dec 2018 09:23:37 +0200
Soomes tegutsevad Eesti ettevõtted peavad tulud deklareerima https://www.rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/soomes-tegutsevad-eesti-ettev-tted-peavad-tulud-deklareerima https://www.rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/soomes-tegutsevad-eesti-ettev-tted-peavad-tulud-deklareerima

Soomes tegutsevatel Eesti ettevõttetel on aeg tulude deklareerimiseks.

Soome maksuamet ootab infot 2. maiks, rohkem saate lugeda nende koduleheküljelt.

]]>
olga@rup.ee (OlgaZv) Maksud ja raamatupidamine Mon, 17 Apr 2017 12:02:13 +0300
Eesti hambaraviturul on tihe konkurents Soome klientide saamiseks https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-hambaraviturul-on-tihe-konkurents-soome-klientide-saamiseks https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-hambaraviturul-on-tihe-konkurents-soome-klientide-saamiseks Eesti hinnatase on hambaraviturul Soome omast vähemalt poole võrra odavam

Soomlased lasevad järjest rohkem oma hambaid parandada välismaal, eriti tihe on konkurents soomlastest klientide pärast Eestis, kirjutab Aamulehti.

Tallinna Happy Smile hambakliiniku juhataja Jekaterina Reinesbergi sõnul on konkurents Soome klientide pärast kõva.

Hambaarst Ilkka Kaartisel on Tallinnas oma praksis olnud 16 aastat, peaaegu kõik tema kliendid on soomlased. Eesti hinnatase on tema sõnul Soome omast vähemalt poole võrra odavam.

Soome hambaarstide liidu juhataja Matti Pöyry hinnangul ei ohusta välismaine ravi Soome turgu, kuid välismaal tehtud ravi tuleb teatud määral kodumaal parandada.

Tavaliselt reklaamivad välismaa kliinikud hambakirurigat, implantaate, proteese, valgendamist, mille hinnad on Soomes kõrged. Pöyry sõnul peaksid eriti sillaproteese ja implantaate panna laskvad patsiendid veenduma, et nende suu on pärast ikka terve.

Lisaks Eestile käivad soomlased hambaarstil veel Hispaanias, Rootsis, Poolas, Ungaris ja Saksamaal.

]]>
Majandus ja äri Wed, 20 Jul 2016 11:28:47 +0300