Majandus ja äri https://www.rup.ee Mon, 20 May 2019 02:17:57 +0300 et-ee Valimisringkondade elanike statistiline portree https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/valimisringkondade-elanike-statistiline-portree https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/valimisringkondade-elanike-statistiline-portree Kadri Rootalu, Statistikaameti andmeteadur.

Statistikaamet koostas 2019. aasta Riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused puudutavad.

Teemade valikul keskendusime lubadustele, mis on erakondade valimisprogrammides ja ka valimiskampaanias rohkem tähelepanu saanud. Nendeks olid sissetulekud, pensionäride ja laste osatähtsus rahvastikus, pere- ja rahvussuhted, transport, aga ka elanike üldine heaolu ja tervis.

Sissetulekud ja rahulolu

Sissetulekute võrdluses on näha, et suurima sissetulekuga valijad elavad Harju- ja Raplamaal, kus palgatöötaja 2017. aasta kuu keskmine brutotulu oli 1314 eurot. Järgnevad Tallinnas asuvad valimispiirkonnad ja Tartu linn. Vaid kahes ringkonnas: Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis jäi kuu keskmine brutotulu siis alla 1000 euro.

joonis1 1

Lisaks sissetulekutele on huvitav vaadata ka seda, kuivõrd rahul on inimesed oma rahalise olukorraga. Ootuspäraselt on rahulolu oma rahalise olukorraga kõige madalam samades ringkondades, kus ka sissetulekud olid kõige madalamad. Nii Kirde- kui Kagu-Eestis anti rahulolu hinnanguks 10 punktist keskmiselt 5,4. Kõige rohkem on oma rahalise olukorraga rahul Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna piirkonna elanikud, keskmiselt 6,4 punkti. Küllaltki hästi on oma rahalise olukorraga rahul ka Lääne-Eesti inimesed vaatamata sellele, et sissetulekute poolest olid nad pigem Eesti keskmikud. Kui sissetulekute puhul oli Eestis näha lõhet Tallinna ümbruse ja muu Eesti vahel, siis heaoluhinnangute (ka eluga rahulolu ja tervis) puhul näeme pigem ida-lääne lõhet.

joonis2

Lapsed ja pered

Valimisringkonnad erinevad üksteisest märkimisväärselt ka rahvastiku vanuselise struktuuri poolest. Lasteaiaealiste lastega inimeste osatähtsus on suurim Harju- ja Raplamaal ning Tartus ja selle ümbruses. Kõige vähem on neid Ida-Virumaal, kus lubadused lasteaiakohtade osas puudutavad vaid iga kümnendat täiskasvanud elanikku. Samas, just Ida-Virumaa on see piirkond, kus registreeritud abielus vanematele sündivate laste osatähtsus on kõige suurem (57%).

joonis3

Seega on Eesti iga valimispiirkond omanäoline ka statistilisest vaatest. Milline täpselt, seda saab vaadata siit https://www.stat.ee/valimisringkondade-statistika

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Ühiskond Wed, 27 Feb 2019 09:19:05 +0200
Viimastel nädalatel hoiti ära ebamõistlike seaduste jõustumised https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/viimastel-nadalatel-hoiti-ara-ebam-istlike-seaduste-j-ustumised https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/viimastel-nadalatel-hoiti-ara-ebam-istlike-seaduste-j-ustumised Viimastel nädalatel hoiti ära ebamõistlike seaduste jõustumised

Viimastel nädalatel hoiti ära Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel ebamõistlike seadusemuudatuste jõustumised; tulemata jäävad nõuded soolise palgalõhe vähendamiseks, jääb ära põllumaa omanike õiguste kitsendamine ning välismaalt vara saanud isikule ei panda kohustust tõendada vara legaalset päritolu.

Kaubanduskoda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, sest need poleks koja teatel aidanud kaasa soolise palgalõhe vähendamisele, küll aga oleks tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks sooviti eelnõuga panna tööandjale kohustus koguda ja säilitada andmeid tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ning meeste kohta.

Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul puudub vajadus seadusega reguleerida, milliseid soopõhiseid andmeid peab tööandja koguma. Juba praegu peavad tööandjad koguma ning erinevatele riigiasutustele esitama infot, mis võimaldab tööandjal ja ka tööinspektsioonil hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.

Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et sama või võrdväärse töö eest tuleb meestele ja naistele maksta võrdset töötasu, kuid soopõhine diskrimineerimine ei toimu ametikoha lõikes, vaid koja hinnangul peituvad need põhjused mujal. Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas seda eelnõud praegu mitte edasi menetleda.

Riigikogu ei võtnud vastu autoriõiguse seaduse muudatusi, millega sooviti kehtestada arvutitele, televiisoritele, digiboksidele, mobiiltelefonidele ja muudele salvestusseadmetele kuni 4-eurost niinimetatud tühja kasseti tasu. Lisaks kulude kasvule oleks muudatus suurendanud maaletoojate ja müüjate halduskoormust.

Muudatuse eesmärk oli maksta autoritele õiglast hüvitist selle eest, et nende teoseid on lubatud tasuta kopeerida isiklikuks vajaduseks autori nõusolekuta. Kaubanduskoda on varasemalt teinud ettepaneku maksta autoritele õiglast hüvitist läbi riigieelarve. Selle lahendusega minnakse nüüd ka edasi.

Riigikogu menetluses oli eelnõu, millega sooviti väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt maa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda.

Kaubanduskoda oli vastu eelnõus toodud piirangutele, sest need oleksid vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba täna olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks ning eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole hädavajalikud. Riigikogu võttis kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning loobus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuste edasi menetlemisest.

Riigikogu õiguskomisjon otsustas eelmisel nädala lõpetada rahapesu tõkestamist tõhustavate seaduse muudatuste menetlemise. Kõige suuremaks probleemiks eelnõus oli niinimetatud pöördtõendamine, mis paneks tõendamiskohustuse vara legaalse päritolu osas selle omanikule. Kui vara omanik või valdaja seda ei tee, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks üheks aastaks.

Pole välistatud, et oma vara päritolu tuleb tõendada ka nendel, kes ei tegele rahapesuga. Näiteks olukorras, kus koostööpartner Valgevenest või Venemaalt on kandnud Eesti ettevõtte kontole raha, kuid pank leiab, et koostööpartner ei ole usaldusväärne ning selgitustaotluse vastus ega tehingu alusdokument, leping,  ei ole piisavad. Sellest tulenevalt leiab pank, et ettevõte ei ole suutnud pangale selgitada oma äritegevust piisavalt ning tekibki rahapesu kahtlus, mis võib anda aluse vara konfiskeerimiseks.

Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski, kuid ei saa nõustuda sellise lähenemisega vara päritolu tõendamisele. Sellised laia kasutust võimaldavad põhiõiguste piirangud ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega. Enne normide kehtestamist tuleb väga hoolikalt läbi analüüsida võimalikud mõjud ning nende vastavus põhiseadusele. Antud juhul seda tehtud pole.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Majandus ja äri Thu, 21 Feb 2019 15:49:26 +0200
Eesti sai 27 seaduse võrra rikkamaks https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/eesti-sai-27-seaduse-v-rra-rikkamaks https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/eesti-sai-27-seaduse-v-rra-rikkamaks Riigikogu võttis vastu mitu kõrgharidust ja kõrgkoole puudutavat seadust.

Kolmapäeval, 20. veebruaril võttis Riigikogu maratonistungil vastu 27 seadust.

Nende seas kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse, täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (elatise võlgnike survestamine), mis annab riigile jõulisemad võimalused laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatelt võlgu sisse nõuda.

Vastu võeti ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ja liiklusseaduse muutmise seadus, mis toob kasutusele täiendavad kiiruskaamerad.

Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus ning raamatupidamise seaduse muutmise seadus, millega muudetakse masintöödeldav arve avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada töömahtu ja ajakulu avaliku sektoriga arveldamisel. Samuti võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv e-arveldamisest.

1. septembrist 2019 jõustub uus kõrgharidusseadus, mis lihtsustab kõrgharidusega seotud regulatsioone. Lisaks kiideti heaks Eesti Kunstiakadeemia seadus, Muusika- ja Teatriakadeemia seadus ning Maaülikooli seadus ja Tallinna Ülikooli seadus.

Veel hääletati muinsuskaitseseaduse poolt.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Uut seadusandluses Thu, 21 Feb 2019 09:21:23 +0200
Riigikogu arutas maksusüsteemi tulevikku https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/riigikogu-arutas-maksususteemi-tulevikku https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/riigikogu-arutas-maksususteemi-tulevikku

Rigikogu arutas tänasel istungil Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti maksusüsteemi tulevikku.

Ettekande pidasid Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja maksunduse töörühma liige Jaan Puusaag ning Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas.

Jürgen Ligi kritiseeris oma sõnavõtus erakondade valmisprogramme maksude osas. „Probleemide lahendamisega tegelikult need valimislubadused ka seekord väga ei tegele. Eesmärk on pigem ikkagi erakondlik kasu,“ ütles Ligi. Tema hinnangul peaks sellises olukorras üksteisele otsa ja peeglisse vaatama ning meenutama, et maksusüsteemi mõte on ikkagi koguda riigi tegevuseks vajalik hulk raha. Seda on vaja teha majandust võimalikult vähe häirival moel, et mitte suurendada ebavõrdsust.

Ligi sõnul ei tohiks muuta individuaalseid- ja eravalikuid maksumaksja asjaks. Tema hinnangul ei tohiks olla erisoodustust, sest selleks on palk. „Erandid vähendavad maksubaasi ja see survestab riiki makse tõstma,“ selgitas Ligi. Ta märkis, et maksusüsteemi üks põhiline väärtus on võimalikult madalad maksumäärad ja lai maksubaas.

Ligi peatus oma ettekandes ka erakondade vaadetel käibemaksule, tööjõumaksudele, tarbimismaksudele, tulumaksule, alkoholiaktsiisile, maksuvabale miinimumile.

Jaan Puusaag tõi Riigikogu ette tööandjate ettepanekud. Nendeks on: lihtsus, suurte maksumaksjate arvu kasvatamine, vigade parandus ja konkurentsivõime tagamine (aktsiisid, tulumaksumiinimum), tervisekulude maksuvabastus ning sotsiaalmaksulagi.

Puusaag ütles, et tööandjate ootustest olulisim on see, et maksukoormus ei tohiks enam tõusta. Tööandjad on seisukohal, et tulumaksuvaba miinimum tuleks ühtlustada kõigile, minna tagasi lihtsa ja arusaadava süsteemi juurde. Puusaag ütles, et seitse protsenti tööandjaist maksab 93 protsenti kogu maksutulust. See on ligi 7000 ettevõtet, samas kui Eestis on pisut üle 100 000 ettevõtte. „Igasugune peenhäälestus ja aktsiiside siia-sinna liigutamine ei mõjuta nii palju, kui mõjutab selle seitsme protsendi kasvatamine näiteks kaheksale protsendile. See peaks olema riigi suund ja teravik,“ ütles Puusaag.

Ranno Tingas sõnas, et kõige tähtsam on see, et Eesti maksupoliitika peaks toetama Eesti riigi suurt visiooni. Riigil peab olema selgus, kuhu ta liigub ja millised on need probleemid, mida tahetakse maksupoliitikaga lahendada. „Siis me saame rääkida sellest suurest ja terviklikust maksupoliitikast.“

Oluliste märksõnadena peatus Tingas ka maksusüsteemi stabiilsusel ja prognoositavusel ning lihtsusel. „Maksusüsteem ei pea olema primitiivne, aga igasugune keerukus maksusüsteemis peaks olema tõsiselt kaalutletud ja põhjendatud ja ta peaks teenima mingit suuremat eesmärki,“ ütles Tingas.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Uut seadusandluses Tue, 19 Feb 2019 13:46:45 +0200
Riigikogu võttis vastu meremehi tulumaksust vabastava seaduse https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/riigikogu-v-ttis-vastu-meremehi-tulumaksust-vabastava-seaduse https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/riigikogu-v-ttis-vastu-meremehi-tulumaksust-vabastava-seaduse

Seaduse eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade toomiseks Eesti laevapereta prahitud laevade teise registrisse. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud.

Lisaks tekib Eesti meremeestel tänu seadusemuudatustele võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik leping ja saada seeläbi paraneb nende juurdepääs ravikindlustusele.

Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla tuua mitusada suurt merelaeva.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Uut seadusandluses Wed, 13 Feb 2019 16:11:48 +0200
Riigikogu võttis vastu pandikirjaseaduse https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/riigikogu-v-ttis-vastu-pandikirjaseaduse https://www.rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/riigikogu-v-ttis-vastu-pandikirjaseaduse

Riigikogu võttis vastu pandikirjaseaduse, millega luuakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju (ingl covered bonds), mis on üks võlakirjade eriliike.

Seadusega luuakse õiguslikult usaldusväärne keskkond Eestis krediidiasutustele pandikirjade emiteerimiseks ja pandikirjade turu toimimiseks. Seadusega arendatakse Eesti kapitaliturgu, luuakse võimalus uut liiki võlakirjade emiteerimiseks ja sinna investeerimiseks. Lisaks suurendatakse finantsstabiilsust, tekitades Eesti krediidiasutustele täiendava instrumendi rahaturgudelt kapitali kaasamiseks ning tõhustakse Eesti krediiditurgu, suurendades krediidivõtjate (eelkõige ettevõtete) võimalust saada rahastatust ka finants- ja majanduskriisi tingimustes.

Pandikirjad on krediidiasutuste emiteeritavad tagatud võlakirjad, mille tagatiseks on n-ö kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Ehk lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Pandikirjade tagamisele ei rakendata asjaõigusseaduses nõuete pantimise kohta sätestatut, vaid see toimub erikorra kohaselt. Ennekõike tähendab see, et krediidiasutuse (emitendi) maksejõuetuse korral eraldatakse tagatisvara ja see välistatakse krediidiasutuste pankrotivarast. Seejuures on tagatisvara mõeldud ennekõike selleks, et rahuldada pandikirjaomanike (investorite) nõudeid. Lisaks kaasneb pandikirjade emiteerimisega tugevdatud finantsjärelevalve krediidiasutuse üle, mis väljendub muu hulgas täiendava tegevusloa taotlemise kohustuses.

Lugege pandikirjadest täpsemalt ajakirja Raamatupidamisuudised 2019. aasta esimesest numbrist.

Ajakirja saate tellida siit.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Uut seadusandluses Wed, 13 Feb 2019 14:30:07 +0200
Riigikogu kiirendas tulumaksusoodustusi saavate ühenduste nimekirja koostamise protsessi https://www.rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/riigikogu-kiirendas-tulumaksusoodustusi-saavate-uhenduste-nimekirja-koostamise-protsessi https://www.rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/riigikogu-kiirendas-tulumaksusoodustusi-saavate-uhenduste-nimekirja-koostamise-protsessi

Riigikogu kiitis heaks tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt hakkab Maksu- ja Tolliamet tulumaksusoodustusi saavate mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja uuendama iga kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Seni kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Nimekirja pääsemine võttis kehtiva seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Tulumaksusoodustusi saavad need ühingud, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti koostatud nimekirja. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kantud ühendused saavad anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Käesoleva aasta alguse seisuga on nimekirja kantud ligi 2500 mittetulundusühingut, sihtasutust ja usulist ühendust.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud mittetulundusühingutele kui nende ühingutele annetajatele. Füüsiline isik saab nimekirja kantud ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest.  Juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Seadusega kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes vajadusel valdkondlike esindusühingute poole.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse (770 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 73 saadikut.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Maksud ja raamatupidamine Wed, 30 Jan 2019 14:59:56 +0200
Kiisler nimetas jäätmeseaduse menetlemise peatamist vastutustundetuks https://www.rup.ee/uudised/oigus/kiisler-nimetas-jaatmeseaduse-menetlemise-peatamist-vastutustundetuks https://www.rup.ee/uudised/oigus/kiisler-nimetas-jaatmeseaduse-menetlemise-peatamist-vastutustundetuks

Keskkonnaminister Siim Kiisler leiab, et ligi poolteist aastat arutatud uus jäätmeseadus Riigikogu laualt lõppjärgus maha võtta on sama vastutustundetu kui otsustavas jalgpallimängus juhtseisult enne lõpuvilet minema jalutada ja loobumisvõit anda.

Ennekõike oleks selline samm kahjulik Eesti elanikele ja ettevõtetele - seda nii mugava jäätmesortimise puudumise kui jätkuva bürokraatiarohkuse tõttu, sõnas minister pressiesindaja vahendusel.

Kiisler märkis, et kuigi seaduseelnõu algteksti ettepanekute ja suure osa muudatusettepanekute asjus valitses üksmeelel, sündis Riigikogu keskkonnakomisjonis teisipäeval otsus eelnõu menetlus peatada. "On piinlik, et Rainer Vakra pole keskkonnakomisjoni esimehena suutnud 17 kuu jooksul hääletusele panna mitte ühtki jäätmeseaduse muudatusettepanekut, mistõttu komisjoni liikmed ei ole saanud ka otsustada, milliseid ettepanekuid toetada ning milliseid mitte," ütles ta.

Kiisler lisas, et jäätmekorraldajad on muudatusi oodanud juba pikemat aega. "Sellest seadusest rääkides on avalikkuses viimasel ajal keskendutud ennekõike ladestustasu tõstmisele ja pakendite kohtkogumisele, kuid seaduseelnõus on palju muid olulisi sätteid, mida on pikisilmi oodatud," rääkis minister.

Kiisler märkis, et jäätmeseaduse vastu võtmata jätmine võiks Euroopa Liidu rikkumismenetluse algatamisel Eestile lõppkokkuvõttes kalliks maksma minna.

Olgugi et jäätmeseaduse eelnõu menetlus praegu peatati, kavatseb keskkonnaministeerium leida lahendusi, kuidas jäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele lähemale jõuda.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Ühiskond Wed, 30 Jan 2019 09:34:36 +0200
Riigikogu parandas kiire interneti kättesaadavust ja riigipiiri ehitamise regulatsiooni https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/riigikogu-parandas-kiire-interneti-kattesaadavust-ja-riigipiiri-ehitamise-regulatsiooni https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/riigikogu-parandas-kiire-interneti-kattesaadavust-ja-riigipiiri-ehitamise-regulatsiooni

Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on lihtsustada kiire interneti kättesaadavust ja täpsustada riigipiiri taristu väljaehitamise regulatsiooni.

Riigikogu liikmete Tanel Talve, Toomas Väinaste, Märt Sultsi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Jaanus Marrandi, Raivo Aegi, Marko Pomerantsi, Andres Metsoja, Urve Palo, Hannes Hanso, Külliki Kübarsepa, Valeri Korbi, Toomas Pauri, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Dmitri Dmitrijevi, Erki Savisaare ja Barbi Pilvre algatatud ehitusseadustiku muutmise seadusega (703 SE) ei tule lairiba võrgu ehitamiseks enam taotleda ehitusluba, vaid piisab ehitusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele. See on riigilõivuvaba ja ehitusteatise menetluseks ettenähtud aeg on loamenetlusega võrreldes ka kolm korda lühem.

Samuti laiendab seadus eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Seadusega luuakse erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Üldiselt on seadusega ehitamise kohta käiv teave avalik, aga riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev teave täiesti avalik olla.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Ühiskond Thu, 24 Jan 2019 09:05:19 +0200
Seadusemuudatused säästavad riigile ja ettevõtjatele hulga tööaega https://www.rup.ee/uudised/oigus/seadusemuudatused-saastavad-riigile-ja-ettev-tjatele-hulga-tooaega https://www.rup.ee/uudised/oigus/seadusemuudatused-saastavad-riigile-ja-ettev-tjatele-hulga-tooaega

Riigikogus on täna esimesel lugemisel kaks olulist seaduseelnõu, mis aitavad jõustumisel vähendada andmete esitamise ja haldamisega seotud halduskoormust nii asutuste, ettevõtjate kui ka kodanike jaoks.

Rahandusminister Toomas Tõniste rõhutas eelnõusid tutvustades, et muudatustega vähendatakse asutuste töö dubleerimist andmete kogumisel ning arvete töötlemist riigi raamatupidamises. „Need on riigi toimimiseks olulised tööd ja kuna räägime suurtest arvudest ja töömahust, siis on ka muudatuste mõju märkimisväärne,“ ütles Tõniste. „Teisalt toetavad need muudatused põhimõtet, et küsime ettevõtjatelt ja kodanikelt andmeid ainult üks kord. Ehk vähem küsimist on ka vähem lisatööd. Just sellised tegevused aitavad ellu viia riigireformi.“

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele alates 1. juulist. Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu kaks miljonit arvet nii paberarvetena kui ka PDF- ja e-arvetena ning nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu. Eelnõu muudatuste jõustumisel väheneb arvete töötlemiseks kuluv tööhulk ja -aeg ning see säästab maksumaksja raha ja tõuseb raamatupidamisteenuse kvaliteet.

Seaduseelnõu muudatused puudutavad kõiki raamatupidamiskohustuslasi, kes arveldavad avaliku sektoriga. Neid on umbes 46 000. Neid ettevõtteid, kes ei kasuta raamatupidamistarkvara, aga eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate võimalusi ning vajadusi silmas pidades on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ning rahandusministeerium kokku leppinud, et kõik ettevõtted ja organisatsioonid saavad saata RIK e-arveldaja keskkonnas avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.

Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga pannakse paika riiklikes andmekogudes olevate andmete kvaliteedinõuded ja nende hoidmise ning kasutamise tingimused. Muudatuse tulemusena saab Statistikaamet andmekogudes olevaid andmeid laialdasemalt ristkasutada ja vähendada andmeesitajate halduskoormust. Üks eesmärk on statistika koostamiseks üha enam kasutusele võtta juba andmekogudes olevaid andmeid ning tagada neile teiste riigiasutuste ligipääs, järgides kõiki vajalikke andmekaitsereegleid. Mida rohkem kasutatakse juba olemasolevaid andmeid, seda vähem peab andmeid täiendavate küsitlustega lisaks küsima. Väheneb dubleerimine, inimestelt ja ettevõtjatelt andmete topelt küsimine ning paraneb otsuste kvaliteet.

Seni seaduses reguleerimata olnud riiklikul tasandil andmehalduse koordineerimise ülesanne antakse Statistikaametile kui riigi peamisele andmetega tegelevale kompetentsikeskusele. Seadusesse lisatakse andmejagamisteenus, mis võimaldab Statistikaametil suunata riigil olemasolevaid andmeid senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse. See võimaldab Statistikaametil erinevatest andmeallikatest kogutud andmeid omavahel siduda ja koostada valdkonnapõhist andmeanalüüsi ning statistikat. Seda teenust osutab Statistikaamet üksnes avaliku sektori siseselt ning teadusasutustele.

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Õigus Wed, 23 Jan 2019 16:06:35 +0200