Vastab Jaak Siim, vandeadvokaat, Cuesta Advokaadibüroo:

Küsimuses viidatud äriseadustiku paragrahv võimaldab järeldada, et jutt on osaühingust.

Äriseadustiku § 157 lõige 1 sätestab, et osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Seega näeb seadus ühemõtteliselt ette, et osaühingu puhul on kasumist väljamaksete tegemise aluseks kinnitatud majandusaasta aruanne.

Juhul, kui dividendiks nimetatud väljamakse tehakse või vara antakse osanikule enne aruande kinnitamist, tuleks seda raamatupidamises kajastada ühingu nõudena osaniku vastu. Hilisemal majandusaasta aruande kinnitamisel tuleb teha osaniku dividendide maksmise otsus ning seejärel tasaarvestada tekkinud dividendi maksmise kohustus varem raamatupidamises kajastatud nõudega osaniku vastu.

Aktsiaseltsi puhul on alates 2006. aasta algusest ette nähtud võimalus, et põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada – nii sätestab äriseadustiku § 277 lõige 3.

Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek, kellele juhatus esitab eelnevalt nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku. Osaühingu puhul sellist niinimetatud eeldividendi väljamaksmise võimalust ette nähtud ei ole.

Osaühingu puhul tuleb dividendi maksmisel, sõltumata rahalisest või mitterahalisest vormist, arvestada lisaks kinnitatud majandusaasta aruande olemasolule veel seda, et maksimaalselt tohib dividende maksta majandusaasta aruandes näidatud jaotamata kasumi summa ulatuses ja maksmine ei tohi halvendada osaühingu maksevõimet.

Samuti tuleb silmas pidada, et osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Vastab Jaak Siim, vandeadvokaat, Cuesta Advokaadibüroo:

Kuna küsimuses räägitakse osakapitalist, saab järeldada, et konkreetsel juhul käib jutt osaühingu kasumi jaotamisest.

Äriseadustiku § 157 lõige 1 sätestab, et osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seega näeb seadus ühemõtteliselt ette, et osaühingu puhul on kasumist väljamaksete tegemise aluseks kinnitatud majandusaasta aruanne.

Juhul kui dividendiks nimetatud väljamakse tehakse osanikule enne aruande kinnitamist, peaks seda raamatupidamises kajastama ühingu nõudena osaniku vastu. Hilisemal majandusaasta aruande kinnitamisel tuleb teha osaniku dividendide maksmise otsus ning seejärel tasaarvestada tekkinud dividendi maksmise kohustus varem raamatupidamises kajastatud nõudega osaniku vastu.

Aktsiaseltsi puhul on alates 2006. aasta algusest äriseadustikus ette nähtud võimalus, et põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada, nii sätestab äriseadustiku § 277 lõige 3. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek, kellele juhatus esitab eelnevalt nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku. Osaühingu puhul sellist niinimetatud eeldividendi väljamaksmise võimalust ette nähtud ei ole.

Vastab Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister:

Otsus ei vaja notari kinnitust. Seda saab teha äriregistris.

Seejuures muutis Riigikohus senist praktikat osaniku väljaarvamisel osanikule makstava hüvitise suhtes ja leidis, et osanik tuleb lugeda väljaarvatuks üksnes siis, kui ta on saanud osa eest õiglase hüvitise.

Kohtuotsuse kohaselt oli osaühing esitanud osaniku vastu hagi osaühingust väljaarvamiseks tulenevalt osaühingu huvide rikkumisest.

Nimelt asutas energiavaldkonnas tegutsev osaühing biometaani tootmiseks mõeldud tütarettevõtte. Varsti selgus aga, et osanik oli teinud tütarettevõtte juhatuse liikmena varjatult tehinguid, mille tulemusel võõrandati tütarettevõtte ainsaks varaks olnud biometaani tootmise ettevõte osanikuga seotud isikutele. Seejärel asusid osanikuga seotud isikud ise biometaani tootma ja seda müüma. Sellega tekitati hagiavalduse kohaselt osaühingule kahju vähemalt 3 000 000 eurot. Osaühing leidis, et sellise käitumisega on osanik kahjustanud osaühingu huve ning ta tuleb osanike ringist välja arvata.

Osanikku saab välja arvata väga erandlikel asjaoludel

Osaniku väljaarvamine osaühingust on reguleeritud äriseadustiku §-s 167. Viidatud säte näeb ette, et kohus võib osaühingu hagi alusel osaniku välja arvata siis, kui osanik on rikkunud oma kohustust mõjuva põhjuseta olulisel määral või muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ning ei ole kohustuste rikkumist või osaühingu huvide kahjustamist lõpetanud vaatamata osaühingu kirjalikule hoiatusele.

Riigikohus leidis, et mitte igasugune osaniku tegevus, mis kahjustab osaühingu huve, ei saa olla osaniku väljaarvamise aluseks[ML1]. Nimelt peab osaniku rikkumine või rikkumise tagajärg olema nii raske, et see muudab võimatuks või raskendab oluliselt osaühingu eesmärgi saavutamise. Lisaks saab jaatada õigust osaniku väljaarvamiseks juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et osaühing taluks edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olemist. Kindlat selgitust sellele, millal saab rikkumist või selle tagajärge pidada väljaarvamiseks piisavalt intensiivseks või millisel juhul eitada osaühingul osaniku tegevuse talumiskohustust, on keeruline anda ning igal juhul tuleb asjaolusid analüüsida kaasusepõhiselt. Käesolevas asjas näiteks heideti osanikule ette osaühingu ärivõimaluse ärakasutamist endaga seotud teiste äriühingute huvides. Küll aga on selge, et osanikku on võimalik tema tahte vastaselt osaühingust välja arvata üksnes väga erandlikel asjaoludel, kuivõrd väljaarvamisega sekkutakse isiku põhiõigustesse ehk eelkõige õigusesse omandi puutumatusele.

Teiseks peab osaühing rikkumise toime pannud osanikule andma täiendava tähtaja rikkumise või osaühingu huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks. Alles seejärel, kui osanik rikkumist või osaühingu huvide kahjustamist siiski jätkab, saab mõelda kohtusse pöördumisele osaniku väljaarvamiseks. Seejuures täpsustas Riigikohus, et hoiatama ei pea üksnes juhul, kui hoiatamine oma eesmärki ei täidaks[ML2]. Seda näiteks siis, kui rikkumist ei olegi võimalik kuidagi heastada või ära hoida, kui rikkumise tagajärge pole võimalik kõrvaldada või kui osaniku tegu on toonud kaasa täieliku usalduse kaotamise tema vastu.

Seda, kas osaühing pidi osanikku enne osaühingust väljaarvamise hagi esitamist hoiatama, tuleb hinnata kohtul. Seega, kuivõrd see asjaolu selgub alles tagantjärele hagimenetluses ning seejuures ei ole mitte kuskil selgesõnaliselt sätestatud, millistel juhtudel hoiatamiskohustus puudub, tasub kahtluste tekkimisel osanikku pigem eelnevalt hoiatada. Selliselt on kindel, et osaniku väljaarvamise hagi ei jää niivõrd lihtsa eelduse täitmata jätmise tõttu rahuldamata.

Täiendavalt on oluline välja tuua, et hagi osaniku väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Seega saab osaühingust välja arvata üksnes vähemusosanikke.

Hüvitis peab vastama osa tegelikule väärtusele

Äriseadustiku § 167 lõike 3 kohaselt müüakse osaniku väljaarvamisel osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule. See säte on mõeldud kaitsmaks põhiseaduses sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt, kuigi igaühe omand on puutumatu, võib seda omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.

Seejuures muutiski Riigikohus tehtud otsusega hüvitise suuruse suhtes seni kehtinud kohtupraktikat. Nimelt oli seni Riigikohtu seisukoht, et osanik loetakse osaühingust väljaarvatuks alates hetkest, mil ta on kätte saanud osaühingu osa müügist saadud summa, osa müügist saadud summa suurus aga ei olnud väljaarvatuks lugemise puhul oluline. Nüüd aga tõi Riigikohus välja, et osa võõrandamine osaniku tahte vastaselt ehk niivõrd selge omandipõhiõigusesse sekkumine peab olema proportsionaalne sellega taotletava eesmärgiga. Seejuures peab proportsionaalsuse nõude täitmiseks saama osanik osa kaotuse eest kohese ja õiglase kompensatsiooni[ML3].

Riigikohus selgitas, et osaniku väljaarvamisel on õiglane selline hüvitis, mis tagab väljaarvatavale osanikule täieliku majandusliku kompensatsiooni tema osaluse kaotuse ja omandisse sekkumise eest. Seega peab osanik saama selle, mida tema osalus on tegelikult väärt. Osa väärtuse arvutamiseks tuleb välja selgitada osaühingu kui terviku majanduslik väärtus ja jagada see proportsionaalselt osade vahel.

Täiendavalt selgitas Riigikohus, et osaühingu osa eest õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada ka osaühingu tulevikuväljavaateid ehk osaniku võimalust oma osast kasu saada – dividendi või osa väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus. Samas rõhutas Riigikohus, et osaühingu põhikirjas on võimalik kokku leppida, et hüvitis osaniku väljaarvamisel erineb osa väärtusest.

Kui selline osanikevaheline kokkulepe hüvitise suuruse suhtes puudub, peab hüvitise suuruse välja arvutama ja selle arvutamise metoodika kohtu ette tooma hagi esitanud osaühing. Osa väärtuse selgekstegemiseks oleks kõige mõistlikum pöörduda eksperdi poole, kellel on eriteadmised ja suutlikkus teha majandusanalüüsi ning kelle välja töötatud lahendused saavad olla kohtus asjakohased ja usaldusväärsed tõendid.

Äravõetud osa saab müüa mitmeti

Kuivõrd Riigikohtu hinnangul peab edaspidi osaniku väljaarvatuks lugemiseks saama osanik õiglase ja osa tegelikule väärtusele vastava hüvitise, võib osa võõrandamine osutuda mõnevõrra keeruliseks. Näiteks juhul, kui osaühing ei ole kuigivõrd tuntud ja tegutseb väga kitsas valdkonnas, mille vastu erilist huvi ei tunta, on ilmselt äärmiselt raske leida osale ostja, kes oleks valmis maksma selle eest reaalselt osa väärtusele vastava summa. Sellest tulenevalt on oluline märkida, et kuigi äriseadustiku § 167 lõike 3 sõnastusest võib jääda mulje, et eelduslikult peaks osanike hulgast välja arvatud osaniku osa müük toimuma avalikul enampakkumisel ning üksnes erandjuhul võib osa müüa kohtu määratud muul viisil, on kohus õigustatud siiski valima ka teiste variantide hulgast.

Nimelt tõi Riigikohus otsuses välja, et viisid, mida äriseadustiku § 167 lõige 3 väljaarvatava osaniku osa müümiseks võimaldab, on eelkõige enampakkumine, sealhulgas nii avalik kui ka osanikevaheline, ning müük kindlale isikule, sealhulgas osaühingule endale, mõnele teisele osanikule või muule kolmandale isikule. Seega ei pea peamise võimalusena kaaluma üksnes avalikku enampakkumist, mille õnnestumise tõenäosus on pigem väike, vaid hagiavalduses on võimalik paluda osa müüki ka muul viisil. Seejuures, kui osaühing leiab ise isiku, kes on valmis osa selle väärtuse eest ära ostma, või soovib mõni teine osaühingu osanik seda teha, on see igati lubatav. Oluline on üksnes tähele panna, et kohtule esitatavas hagis tuleb osaühingu soovitav variant kindlasti ära märkida.

Kokkuvõte

Osaühingu huve kahjustanud või mõne muu rikkumise toime pannud osaniku osaühingust väljaarvamine on keerukas protsess, mille õnnestumiseks peab äärmiselt hoolikalt järgima seaduses ette nähtud eelduseid ja korda. Kuigi see võib tunduda ebaõiglane, on osanikul, olenemata osaniku rikkumise raskusest ja rikkumise tagajärjel osaühingule tekkinud kahju suurusest, igal juhul õigus saada osaühingust väljaarvamisel oma osa eest õiglane hüvitis, mis vastab osa tegelikule väärtusele. Alles sellise õiglase hüvitise saamisel loetakse osanik väljaarvatuks.

Et vältida olukordi, kus osa ei õnnestugi turuväärtuse eest müüa ehk osanikku osaühingust välja arvata, võib osanikule makstava tegelikust väärtusest väiksemas hüvitise suuruses või hüvitise suuruse erilistes arvutamise põhimõtetes kokku leppida ka põhikirjas.

Vastab Tauri Tigasson, vandeadvokaat, advokaadibüroo Lepmets&Nõges:

Varasemalt kehtinud äriseadustiku § § 140¹ lg 4 sätestas reegli, et kuni sissemakse täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt, ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset, va töötasu ega muu sellekohane tasu. Seega varasemalt ei saanud osaniku nõuet osaühingu vastu, maksta välja dividende, tasaarvestada osaühingu nõudega osaniku vastu, tasuda sissemakse. Kõnealune säte tunnistati aga kehtetuks alates 1. veebruarust 2023. aastal ning loogikat muudeti äriregistri seadusega.

Äriregistri seaduse seletuskirjas märgitakse: „Siinse eelnõuga on küll ette nähtud, et enne nende muudatuste jõustumist sissemakseid tegemata asutatud osaühingutes tekib võimalus tasaarvestada osaühingu sissemakse saamise nõue osaniku vastu osaniku nõudega osaühingu vastu, kui osaühing on teeninud kasumit ja osanikud on otsustanud dividende maksta. Kuigi neid dividende ei maksta välja, toimub tasaarvestuse korral dividendimaksete maksustamine selliselt, nagu dividendid oleksid välja makstud. Seega tekib tulumaksu maksmise kohustus“. Järelikult peaks äriregister seda võimalust aktsepteerima.

Äriregistrile tuleb esitada osanike otsus jaotamata kasumise väljamaksmise kohta, tuues välja summa, mis tasaarvestatakse sissemakse tasumise kohustuse summaga ning vajadusel selgitada eelpool nimetatut, sh viidata õigusaktidele ning seletuskirjale. Kuivõrd igal kaasusel on üldjuhul omad eripärad, siis on mõistlik konsulteerida neutraalse õigusteadmisi omava isikuga. 

Miinimumkapitali nõue kehtis aastast 1995 ja oli 40 000 krooni, millest sai pärast ühisvaluuta tulekut 2500 eurot. Aastal 2011 muutus äriseadustik selliselt, et füüsilised isikud said osaühinguid asutada ilma sissemakseid tegemata. Sisuliselt tähendas see, et osaühingu asutamisel tuli küll kokku leppida osakapitali suurus – vähemalt 2500 eurot –, kuid sisulise investeeringu tegemise aega oli võimalik edasi lükata.

Veebruarist aga kaob osaühingu asutamisel miinimumkapitali nõue sootuks, mis suunab justiitsministeeriumi kinnitusel senisest enam läbi mõtlema loodava ettevõtte äriplaani, teisalt jälle annab see turuosalistele osaühingu kohta olulist infot.

Veebruarist jõustuv uus äriregistriseadus ja muutuv äriseadustik parandavad justiitsministeeriumi hinnangul majandusaasta aruannete esitamise distsipliini ja loovad ettevõtjatele e-äriregistrisse uued võimalused. Tähtajaks esitatud majandusaasta aruanded võimaldavad hinnata ettevõtte elujõulisust nii partneritel kui ka võlausaldajatel,  mis on oluline ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks. Seadus loob registripidajale uued vahendid aruandlusdistsipliini parandamiseks.

Alates 1. veebruarist jõustuvad ka äriühingute piiriülest liikumist reguleerivad seadusemuudatused. Kui seni oli äriühinguil võimalik piiriüleselt ühineda, siis nüüd lisatakse seadusesse uute võimalustena ka piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. See avardab äriühingute tegutsemisvõimalusi euroliidu ühtsel siseturul ning soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.

Samas aga muutub rangemaks kontroll piiriülese liikumise tingimuste üle. Näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus. Lisaks täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg tõi hiljutise olulise muudatusena välja ka äriregistritasude kaotamise lõppenud aasta oktoobrist, mis tähendab, et äriregistri info on nüüd kõigile kättesaadav – see muudab ärikeskkonna läbipaistvamaks ja usaldusväärsema

Kohtulahendi kohaselt esitas osanik maakohtule avalduse osaühingu kohustamiseks osanikule teavet andma ja võimaldama tutvuda dokumentidega, kuivõrd osaühing ise keeldus osanikule teavet ja dokumente väljastamast.

Osanikul on õigus dokumentidega tutvuda

Kohtud kõikides kohtuastmetes kinnitasid, et eelduslikult on osanikul õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Niivõrd ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori huvi olla informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast.

Samuti ei pea osanik enda nõuet põhjendama, sest selline õigus tuleneb otseselt osaniku liikmesusõigusest. See tähendab, et osanikul on õigus olla osaühingu majandusliku olukorraga täielikult kursis, sest ka osaniku enda „rahakott“ on osaühingus mängus. Sellest tulenevalt ei saa osaühing osaniku õigusele teabe saamiseks eriti vastuväiteid esitada.

Õigus kõikide dokumentidega tutvumiseks aga ei tähenda, et osanik saaks osaühingult nõuda teabe andmist ilma, et ta täpsustaks, millise teabe või dokumentidega tutvumist ta soovib. Osaniku teabenõue ei tohi olla umbmäärane ja ilma viideteta konkreetsetele soovitavatele dokumentidele. Maakohus rõhutas kõnesolevas lahendis, et osaniku nõuet ei rahuldata osades, kus osanik nõuab „muude dokumentide“ ja „muude oluliste asjaoludega“ tutvumise võimaldamist, sest selline kohustus on ebaselge ja pole täidetav.

Samuti ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas, osaniku jaoks selliste dokumentide koostamist, mida ühing muidu koostama ei peaks, ega vastamist sellistele küsimustele, millele vastamine kujutab endast üksnes osaühingu hinnangu andmist mingile olukorrale. Teisisõnu ei saa osanik nõuda ühingult teabe andmisel nii-öelda täiendava töö tegemist, sest ühingul on niigi kohustus dokumentidega tutvumine osaniku jaoks ette valmistada.

Riigikohus pidas vajalikuks selgitada ka osaühingu õigust keelduda teabe andmisest. Sellisel juhul ei pea osaühing tõendama, et dokumentide näitamisega tekib osaühingule oluline kahju kindlasti või äärmiselt suure tõenäosusega. Samas ei piisa ka üksnes oletustest ohu esinemise kohta, vaid osaühingul tuleb sellist kahju tekkimise ohtu põhjendada. Kahju tekitamise ohule võivad viidata näiteks asjaolud, et osanik on omandanud osaluse osaühinguga samal tegevusalal tegutsevas äriühingus või on osanik varem osaühingule teabeõiguse kuritarvitamisega või saadud teabe väärkasutamisega kahju tekitanud. Seega on osaühingul õigus arvestatava kahtluse korral keelduda osanikule teabe andmisest.

Osaühingul on õigus valida dokumentidega tutvumise viis

Kui maakohus määras kõnesolevas lahendis dokumentidega tutvumiseks e-posti teel dokumentide edastamise, siis ringkonnakohus leidis, et kohus ei saa vähemalt üldjuhul kohustada ühingut teabe edastamiseks e-posti teel. Tegemist on osaühingu enda otsusega, kas edastada teave e-posti teel või võimaldada osanikul dokumentidega tutvuda osaühingu ruumides. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega, kuid pidas vajalikuks tuua eraldi välja mõned olulised nüansid dokumentidega tutvumise viisi valiku juures.

Esmalt on vaja tähele panna, et osanik võib teha dokumentidega tutvumise käigus neist fotosid või jäädvustada dokumente muul viisil. See on kooskõlas osaniku teabeõiguse tegeliku sisu ja eesmärgiga – analüüsida dokumentides sisalduvat teavet selleks, et saada usaldusväärne ja terviklik ettekujutus osaühingu majanduslikust seisundist. Eelkõige materjalide suure mahu korral ei piisa ainuüksi võimalusest dokumente lugeda ning osaniku õigus saada teavet ühingu seisundi kohta võib sellisel juhul jääda pelgalt näiliseks.

Tehniliste abivahendite kasutamine ei erine olemuslikult ka märkmete tegemisest, sest mõlemal viisil saab luua dokumendist ärakirja. Küll on käsitsi märkmete tegemine koopiate või fotode tegemisega võrreldes märksa aeganõudvam ja ebamugavam. Üksnes sellega piirdumine kitsendaks oluliselt osaniku õigust saada sisulist teavet, seades saadava teabe mahu sõltuvusse osaühingu poolt antavast ajast ja käsitsi ümberkirjutamise kiirusest.

Lisaks koormab koopiate tegemise võimaldamine ka osaühingut vähem võrreldes sellega, kui osanik saaks dokumentidest teha üksnes märkmeid. Viimasel juhul tuleks dokumendid anda osaniku käsutusse pikemaks ajaks (näiteks võimaldada viibida tal äriühingu dokumentide hoidmiseks kasutatavates ruumides), millega võib kaasneda omakorda vajadus tagada osaühingu töötaja juuresviibimine või muu taoline lisakulu.

Kõige selle juures ei ole osaühingul õigus keelata osanikul dokumentidest fotode või koopiate tegemist põhjusel, et osanikul tekib võimalus levitada saadud dokumente (ärakirju) kolmandatele isikutele ja tekitada sellega osaühingule kahju. Kui osaühingul on reaalne alus eeldada, et osanik kavatseb dokumente levitada ning see võib tekitada osaühingu huvidele olulist kahju, saab ühing teabe andmisest äriseadustikus sätestatud korras keelduda. Kui aga osanik on juba saanud õiguse dokumentidega tutvuda, ei ole alust seda õigust sisuliselt kitsendada.

Eeltoodu valguses pidas Riigikohus vajalikuks täpsustada oma varasemat seisukohta, mille kohaselt ei saa osanik nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks ühingut saatma dokumente osanikule e-postiga. Eelmainitud piirangut tuleb mõista selliselt, et osanik ei saa nõuda, et osaühing valmistaks ise koopiaid või abistaks selle juures osanikku. Selline nõue koormaks ebamõistlikult osaühingut, kohustades ühingut kulutama aega ja vahendeid dokumentide kopeerimisele ja edastamisele. Eelnevast ei tulene aga, et osanik ei võiks dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest ise füüsilisi või elektroonilisi koopiaid teha, kui osanik kannab ise koopiate tegemise vahetud kulud, või ka nõuda talle dokumentide elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist, kui sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid osaühingule.

Eelistatud on digitaalne kuju

Arvestades elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul (näiteks e-posti teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus või muud sellist). Üksnes digitaalsel kujul olemas olevate dokumentidega tutvumise võimaldamiseks oleks ebapraktiline ja ressursikulukas nõuda osaühingult selliste dokumentide paberile väljatrükkimist. Otstarbekas ega osaühingu ressursse maksimaalselt säästev ei pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema osaühingu asukohta ja nende dokumentidega seal (osaühingu arvuti või muu seadme abil) tutvuma ning jäädvustamise eesmärgil ekraani pildistama või sellest kuvatõmmiseid tegema.

Õigus kaasata esindaja

Lisaks tehniliste abivahendite kasutamisele on osanikul õigus kaasata dokumentidega tutvumisele asjatundlik esindaja. Esindaja kaasamine teenib Riigikohtu hinnangul osaniku teabeõiguse eesmärgipärase teostamise huve.

Kuivõrd osaühingu dokumentidega tutvumise eesmärk on anda osanikule usaldusväärne ettekujutus osaühingu majandusliku olukorra kohta, saab pidada õigustatuks näiteks majandus- või raamatupidamisteadmistega esindaja või nõustaja abi kasutamist. Seetõttu ei tuleks vähemasti üldjuhul esindaja abi kasutamist dokumentidega tutvumisel keelata ja seda ka mitte näiteks põhjusel, et esindaja võib dokumente levitada ja ühingule kahju teha. Selline teoreetiline võimalus on ka osanikul, kellele esindaja dokumendid üle annab.

Kokkuvõtteks

Riigikohus väljendas selgelt, et osanikul on õigus kõikide osaühingu dokumentidega tutvuda, kui küsitav teave ja dokumendid on piisavalt täpselt määratletud ning küsitud materjalide avaldamine ei tekita osaühingule olulist kahju.

Teabe andmisel tuleks osaühingul igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus ühingule oleks võimalikult väike. Kuigi osaühing saab lähtuda enda eelistustest ja huvidest dokumentidega tutvumise viisi valikul, võiks osaühing kasutada võimalust teha osanikule digidokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks, kui sobiv elektrooniline kanal on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud alternatiivid, nagu elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine ja osanikule osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine, põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi.

Kuni kapitali pole sisse makstud, ei pea ka netovara ulatuma minimaalse nõutava 2500 euroni. See võimaldab algusfaasis rahulikumalt äri arendada isegi siis, kui netovara jääb aastaaruandes alla äriseadustikus sätestatud kriteeriumide. Tegelikkuses ei tähenda see siiski, et netovara võiks muutuda negatiivseks.

Artiklis vaatame läbi kolm põhiküsimust, mis kerkivad raamatupidajatel, kelle tööandjad või kliendid on sissemakseta asutatud osaühingud.

MILLISED PIIRANGUD ON SISSEMAKSETA ASUTATUD ÜHINGUTEL?

Äriseadustik ei sea ajapiirangut, mille jooksul tuleks selliselt asutatud osaühingu osa eest tasuda. Nii ei ole regulatiivset survet saada sissemakseks vahendeid kokku lisaks äri rajamisele ka selle arendamise ajal. Vastutus osanikel ikkagi on – kuni nad ei ole osakapitali sissemakset täielikult tasunud, vastutavad nad osaühingu ees selle kohustuste eest tasumata sissemaksete ulatuses, sätestab äriseadustiku § 140¹ lõige 2.

Siiski ei ole osaühing, mille osade eest ei ole täielikult tasutud, nii-öelda täisväärtuslik. Nimetatud võimalust kasutades tekivad teatavad kitsendused.

Esmapilgul kõige olulisem piirang võib olla asjaolu, et sellisel osaühingul ei ole lubatud jagada dividende. Eeldades, et iga äriühingu üks eesmärk on teenida mõistlikus perspektiivis kasumit, tuleb arvestada, et enne, kui osanikud saavad endale omanikutulu välja maksta, tuleb osakapital sisse maksta.

Suuremaks piiranguks võib osutuda asjaolu, et asutades osaühingu ilma notarit kaasamata ja osade eest tasumata, saab asutamisel kinnitada vaid kiirmenetluses kasutatavat tüüppõhikirja, nagu on kirjas äriseadustiku §-s 139¹. Nõnda ei ole sellisel osaühingul võimalik teha sissemakseks või osakapitali suurendamiseks mitterahalist sissemakset.

Samuti ei ole võimalik kaasata täiendavat osakapitali ja uusi osanikke enne, kui senised osanikud on registreeritud osakapitali rahalise sissemaksena täielikult tasunud. Nii võivad äri rahastamise vajadused tingida kõigepealt vajaduse osakapital sisse maksta. Osanike otsusega saab pärast seda kinnitada põhikirja muutmise, mis võimaldaks suurendada osakapitali nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.

Erinevalt ettevõtjaportaalist, kus asutajad peavad kinnitama, et nad tasuvad osakapitali eest rahalise sissemaksega, on notari juures sissemakseta osaühingut asutades võimalik kinnitada põhikiri, mis võimaldab nii rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid. Asutamisotsuses peab olema kirjas, kuidas osade eest tasutakse.

KAS KAJASTADA BILANSIS VÕI MITTE?

Sissemaksmata osakapitali kajastamist raamatupidamisarvestuses käsitleb Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 3 „Finantsinstrumendid”, täpsemalt punkt 55, mille järgi võetakse omakapitaliinstrumendid arvele siis, kui ettevõte on need instrumendid emiteerinud ja teisel osapoolel on lepinguline kohustus nende eest tasuda.

Sissemakseta osaühingut asutades on asjakohane sama punkti alapunkt (a), mis reguleerib kajastamise juhul, kui omakapitaliinstrumendid emiteeritakse varem, kui ettevõttele laekub nende eest tasu.

Kajastamine bilansis sõltub sellest, kas ettevõttel on osanike vastu tingimusteta nõudeõigus või ei. Tingimusteta on olukord siis, kui osanikel tekib sissemaksete tegemise kohustus mitte olukorra, vaid ajakriteeriumi tõttu. Sel juhul on osanikul kohustus tasuda osa eest teatud aja jooksul või tähtpäevaks.

Nõudeõigus võib tekkida ka seadusega sätestatud olukorras. Sel juhul on see tingimuslik nõudeõigus ehk osanike vastutus osaühingu ees tasumata sissemakse ulatuses juhul, kui ühing ei ole võimeline täitma oma kohustust.

Kajastamise variandid

Vaatleme nüüd sissemaksmata kapitali kajastamise võimalusi.

• Variant A puhul puudub osanike vastu tingimusteta nõudeõigus.
• Nii variantide B1 kui ka B2 puhul on osaühingul osanike vastu tingimusteta nõudeõigus. Variandis B1 kajastub nõue forward-lepinguna (tulevikukokkulepe kahe osapoole vahel, mis kohustab tehingu osapooli müüma ja ostma teatud finantsvara eelnevalt kokku lepitud tingimustel).

Variantide A ja B1 puhul nõuet bilansis ei kajastata.

Variandis B2 näidatakse nõuet osanike vastu bilansis.

Variant A: tingimuslik nõue

Kui nõue osanike vastu osa eest tasuda on tingimuslik, siis ei kajastata bilansis ei osakapitali ega nõudeid osanike vastu, sest osaühingul ei ole õigust osakapitali tasumist nõuda. Raamatupidajat aitab siinkohal RTJ 3 näide 14. See tähendab, et kirjel „Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses” kajastatakse osakapital selle asutamisel fikseeritud nimiväärtuses.

Kontrakirjel „Sissemaksmata osakapital” kajastub sissemaksmata osakapitali summa miinusega. See tähendab, et asutamisel on kirjel „Omakapital kokku” sisse makstud kapitali summa.

Kui osaühing asutatakse minimaalse seaduses nõutud osakapitaliga, kuid seda sisse maksmata, siis näeb raamatupidamiskirjend välja nii:

K Osakapital nimiväärtuses                            2500 eurot
D Sissemaksmata osakapital                          2500 eurot

Osakapitali summa tekib alles osade eest tasumisel, näiteks äriseadustikus kehtestatud minimaalse osakapitali suuruse puhul:

D Raha                                                            2500 eurot
K Sissemaksmata osakapital                          2500 eurot

Variandid B1 ja B2: nõudeõigus osanike vastu

Osaühingul on tingimusteta nõudeõigus osanike vastu, kui neil on kohustus teha sissemakse teatud kuupäevaks. Sel juhul võimaldab RTJ 3 kahte eri kajastamise võimalust:

• nõue osanike vastu õiglases väärtuses (vt ka RTJ 3 näite 15 variant A) või
• forward-leping osaühingu emiteeritavate osade kohta, mida kajastatakse alles siis, kui nende eest tasutakse (vaata ka RTJ 3 näite 15 variant B).

Tihti ehmatab raamatupidajaid väljend „forward-leping“, sest kõik tuletisinstrumentidega seonduv tundub võõras ja keerukas. Siinsel juhul on lihtsam kasutada just teist võimalust ehk forward-lepingu lähenemist, eriti kui osanike kohustus osa eest tasuda on pikaajaline. Sel juhul on ka osanike vastu nõude kajastus raamatupidamises sama mis tingimusliku nõude puhul ehk nagu on kirjeldatud variandis A.

Raamatupidamise aastaaruande lisas peab arvestuspõhimõte olema asjakohaselt avalikustatud.

KAS NÕUE OSANIKE VASTU VAJAB DISKONTEERIMIST?

Variant B2: nõude kajastamine bilansis

Valides osanike vastu oleva nõude bilansis kajastamise, tuleb seda teha nõude nüüdisväärtuses. Kui nõue on lühiajaline, mistõttu selle nüüdisväärtus on ligilähedane nominaalväärtusele, siis võib nõuet kajastada nominaalväärtuses. Kui nõue on aga pikaajaline, siis tuleb see asjakohaselt diskonteerida ja nõuetelt osanike vastu tuleb kuni laekumiseni kajastada kasumiaruandes intressitulusid.

Kui fikseeritud osakapitali suurus on näiteks 20 000 eurot ja eeldame, et selle diskonteeritud nüüdisväärtus on 17 000 eurot ning sissemakse tuleb teha kahe aasta jooksul, näeks see asutamisel raamatupidamiskannetena välja järgmiselt:

D Nõuded osanike vastu                                 17 000 eurot
K Osakapital nimiväärtuses                             20 000 eurot
D Sissemaksmata osakapital                           3000 eurot

Aasta pärast tuleb võtta arvele nõuetelt arvestatud intressitulu. Samast intressimäärast lähtudes on see 1439 eurot:

D Nõue osanike vastu                                    1439 eurot
K Intressitulu                                                  1439 eurot

Seni on kõik tehtud RTJ 3 järgi. Kuid kui siin lõpetada, siis jääks sissemaksmata osakapitali kirje bilanssi kogu ettevõtte eksistentsi ajaks, mis ei ole mõistlik lahendus.

Kuna RTJ 3 regulatsioon käsitletavat olukorda lõpuni ei lahenda, siis on võimalik lähtuda toimkonnalt autorile päringu vastuseks saadetud selgitusest.

Selleks, et sissemaksmata osakapitali kirje oleks sissemakse tähtpäevaks null, tuleb teha veel üks, RTJ 3-s kajastamata kirjend:

D Eelmiste perioodide jaotamata kasum        1439 eurot
K Sissemaksmata osakapital                          1439 eurot

Ühe lisavariandina tuleb siinkohal välja tuua võimalus juhuks, kui osanikud otsustavad asutamisel emiteerida osad ülekursiga. Siis on võimalik kasutada kirje „Sissemaksmata osakapital“ asemel kirjet „Ülekurss“. Sel juhul ei ole viimati nimetatud kirjendit vaja teha. Ülekursi kirje ei tohi muutuda negatiivseks.

Järgmisel aastal ehk nõude tähtaja saabumisel on arvele võetav intressitulu juba 1531 eurot. Kannete tulemusel võrdsustub kirje „Nõue osanike vastu” nõude nominaalsummaga 20 000 eurot ja kirje „Sissemaksmata osakapital” saab nulliks. Bilansi omakapitali jääb kirje „Osakapital nimiväärtuses” summaks 20 000 eurot.

Kui osanikelt laekub pangakontole sissemakse 20 000 eurot, tehakse kirjend:

D Raha                                                            20 000 eurot
K Nõue osanike vastu                                     20 000 eurot

Lihtsuse huvides ei soovitaks siiski nõuet osanike vastu (B2) kajastada, vaid kasutada forward-lepingu lähenemist (B1).

KOKKUVÕTE

Juba viimased kümme aastat on olnud võimalik kasutada ettevõtluse alustamiseks piiratud vastutusega äriühingut, asutades selleks osaühingu ilma osade eest tasumata. Selline toiming on kiire ja lihtne. Samuti ei takista piirangud äri sisulist alustamist.

Asutamisel osade eest tasumata jätmine ei lisa üldiselt raamatupidamisarvestusele märkimisväärset keerukust. Olukorda on võimalik kajastada, lisades bilansi omakapitali alla sissemaksmata osakapitali kirje, kus aruande kuupäevaks laekumata osakapitali summa kajastub negatiivse märgiga.

Kui on aga neid, kes eelistaksid aruandluses bilansi „väljanägemise” pärast ehk varade suuremana näitamiseks minna siiski keerukamat teed ja kajastada nõuet osanike vastu, siis tuleb arvestada, et äriregistri B-kaardile jääb igal juhul kuni kapitali sissemaksmise ja selle registreerimiseni märge „Asutatud sissemakset tegemata”.

Tavapäraselt ja vaikimisi on osaühingu osad ühesugused (st võrdsete õiguste ja kohustustega). See tähendab, et sama nimiväärtusega osad on omavahel igas mõttes ühesugused ja võrdsed.

Osaühingu põhikirjas võib aga ette näha erisused sellest reeglist. Põhikirjaga võib sätestada nii osaga kui ka osanikuga seonduvad eriõigused. Seadus annab loetelu, mis nende eriõiguste sisuks võib olla, kuid see loetelu ei ole lõplik ehk tegelikkuses on fantaasia piiriks üksnes hea usu põhimõte ja head kombed.

Üks tavapärasemaid eriõigusi, mida põhikirjas sätestatakse, on seotud osast tuleneva häälte arvuga. Nii võib eriõigusena kehtestada, et eriõigusliku osa nimiväärtuse iga üks euro annab tavapärase ühe hääle asemel nt 10 või 100 häält. Või siis just vastupidi – osa nimiväärtuse iga üks euro annab ainult 0,1 häält või ei anna üldse hääli. Seejuures sellise eriõiguse kehtestamiseks, millega osaniku olukord halveneb, on tingimata vajalik ka nimetatud osaniku nõusolek.

Viimasel juhul (kui osa ei anna üldse hääli) tekib küsimus, kuidas see olukord suhestub hääleõiguse piirangu konteksti. Nimelt, seadus näeb ette, et osanik ei või teatud tingimustel hääletada – eelkõige juhtudel, kus otsustatakse osaühingu ja osaniku vahelise tehingu või toimingu üle ehk olukorras, kus võib tekkida majanduslike huvide konflikt osaniku ja osaühingu vahel.

Toon näite – osaühingul on kaks osanikku, kellest üks omab tavapärast osa koos hääleõigusega, ja teine omab osa, mis ei anna hääleõigust. Osanik, kellel on hääleõigus, soovib teha tehingut iseenda ja osaühingu vahel. Üldreegli järgi on tema hääleõigus sellise küsimuse otsustamisel piiratud. Sellise tehingu tegemise üle saaks hääletada üksnes teine osanik. Aga teisel osanikul pole temale kuuluvast eriosast tulenevalt üldse hääli.

Seaduses on iseenesest teatud erandid hääleõiguse piirangust ette nähtud. Näiteks kui osaühingul on ainult üks osanik, siis hääleõiguse piirang ei kehti.

Samuti, kui otsustatakse osaniku valimist juhatuse liikmeks, tema ametiaja pikendamist või tema tagasikutsumist – ka sellisel juhul võib osanik hääletada. Kohtupraktikas on viimast õigust laiendatud ka endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisele.

Ka olukorras, kus osaühingu teiseks osanikuks on osaühing ise ehk osaühingule kuulub oma osa, hääleõiguse piirang ei kehti. Kuna osaühingu oma osad ei anna osaühingule mingeid osanikuõigusi, sh hääleõigust, siis on põhjendatud, et ka sellises olukorras hääleõiguse piirang ei kehti.

Kuid seaduses ei ole reguleeritud olukorda, kus teiseks osanikuks on keegi muu kui osaühing ise, kuid kellel põhikirjast tulenevalt ei ole samuti hääleõigust. Mis sellises olukorras saab?

Seaduse mõttest lähtuvalt tuleb minu hinnangul sellises olukorras lähtuda analoogiast osaühingu oma osaga. Teisisõnu, sellises olukorras tuleb lugeda, et kuna teisel osanikul ei ole hääleõigust, siis hääleõiguse piirang esimese osaniku suhtes ei kehti. Vastupidine seisukoht tooks kaasa olukorra, kus eriosa sisu ja mõte nullitaks – hääleõiguseta osanikul põhikirja järgi hääleõigust ei ole, aga kunstlikult kuidagi see hääleõiguse piirangu kontekstis siiski tekiks. Seda ei saa õigeks pidada.

2014. aastal alguse saanud ühinguõiguse revisjoni käigus on ühingute tegevust puudutav seadusandlus justiitsministeeriumi eestvedamisel läbinud põhjaliku, sisulise ja süsteemse analüüsi eesmärgiga seda nii ühtlustada kui ka ajakohastada, teatas ministeerium. 

"Eestis ettevõtlusega tegelejatele täna kehtiv seadusandlus on kahtlemata konkurentsivõimeline ja edu soosiv. See aga ei tähenda, et saaksime puhata. Muutused maailmas vajavad meie pidevat valmisolekut reageerida ja ajakohastada regulatsioone ja võimalusi," kommenteeris Lauri.

Revisjoni tagasiside põhjal seni valminud eelnõudest mahukaim, äriregistri seaduse eelnõu ühtlustab kõikide juriidiliste isikute registrimenetluse. Samuti muutub selle alusel mitmes aspektis paindlikumaks osaühingute regulatsioon, näiteks kaob osaühingu asutamisel miinimumkapitali nõue. 

"Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele," selgitas Lauri muudatuse tagamaid.

Paindlikkust luuakse ka teistele äriühingutele, näiteks antakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades. 

Ministri sõnul võidavad kõik aga suurenevast õiguskindlusest, mis on mitmete muudatuste peamine eesmärk.

Kõige kaalukama muudatuse tulemusel hakatakse osaühingu osanike nimekirja pidama äriregistris, mis muudab tehingud osadega senisest õiguskindlamaks ja võimaldab osa heauskset omandamist,

tõi Lauri välja. 

Ministri sõnul loodetakse, et selgemalt struktureeritud nõudmised riigi poolt tagavad ka ettevõtjate parema aruandlusdistsipliini. E-äriregistris saab senisest enam tuua välja info probleemsete juriidiliste isikute kohta ja aruandluskohustuste mitte täitmisel on võimalik antud juriidiline isik registrist kiiremini ka sootuks kustutada.