Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) värske prognoosi kohaselt tõuseb nõudlus nafta järele tänavu ajalooliselt kõrgele tasemele, teatas agentuur reedel.
"Aastal 2023 peaks üleilmne naftanõudlus kasvama 2,2 miljoni barreli võrra päevas 102,2 miljoni barrelini päevas," teatas IEA ja lisas, et kasvust 70 protsenti tuleb
Vabariigi Valitsus keelab Venemaa Föderatsioonist toornafta ja naftatoodete ostu, importimise ning üleandmise. Määrus jõustub 05.12.2022.
Toornafta ja naftatoodete ostmine, import ja üleandmine
Seoses Ukrainas toimuva sõjaga on kehtestatud Venemaa suhtes Euroopa Liidu (Liidu) sanktsioonid, mis keelavad toornafta ja naftatoodete ostmise, importimise ja üleandmise. Loetelu hõlmab ka mootorsõidukis tarbimiseks kasutatavaid kütuseid.
Lisaks jõustub Eestis 05.12.2022 Vabariigi Valitsuse määrus number 104, mis keelab Venemaalt naftatoodete ostmise, importimise ja üleandmise.
Määruses kehtestatud keelu eesmärk on Venemaaga ja sealt pärineva kütusega äritegevuse piiramine ning see hõlmab kõiki enamlevinuid tollitoiminguid - vaba ringlus, töötlemine, väljavedu ja reeksport, transiit, punkerdamine. Seega alates 05.12.2022 on Venemaalt keelatud osta, importida ja üle anda kombineeritud nomenklatuuri rubriikides 2709 ja 2710 nimetatud naftatooteid. Samuti on keelatud sanktsioneeritud kaupade osas teenuste osutamine.
Määrus kehtib Eesti territooriumil kõigile juriidilistele isikutele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele väljaspool Eesti territooriumi. Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et keeld kehtib ka kaupade osas, mille kohta ettevõtjad on juba esitanud Nõukogu määruse 833/2014 art 3m(3b) nimetatud lepingud välisministeeriumile või tollile.
Keeld ei kehti enne 5. detsembrit Eestis vabasse ringlusse (sh aktsiisilattu) deklareeritud kaupadele, samuti ei puuduta see sellise kauba edasist käitlust. Lähtudes kaupade vaba liikumise printsiibist ei ole keeldu teises liikmesriigis vabasse ringlusesse (sh aktsiisilaos) lubatud kütuste käitlemise osas, kuid arvestades VV kehtestatud sanktsiooni eesmärki, tuleb teises liikmesriigis vabas ringluses lubatud kütuse puhul Eesti ettevõtjal oma majandustegevuses järgida hoolsusmeetmeid, tunda oma äripartnereid ning teha mõistlikke pingutusi, et teadlikult ei toodaks Venemaa päritolu kütust.
Endiselt kehtib määruse 833/2014 artiklis 3m(3c) erisus, mis lubab meritsi transporditava toornafta ja naftatoodete ostmise, impordi või üleandmise, kui need kaubad on pärit kolmandast riigist ja neid üksnes laaditakse Venemaal, need saadetakse välja Venemaalt või need läbivad Venemaad transiidina, tingimusel, et need kaubad on pärit väljastpoolt Venemaad ja nende omanik on väljastpoolt Venemaad.
Kaupu, mis on Eestisse toimetatud enne 05.12.2022 ja mida ei ole nimetatud kuupäevaks vabasse ringlusse lubatud (k.a kontrollkoridorides olevad kaubad), käsitletakse kaupadena, millega ei ole lubatud toiminguid ega tehinguid teostada, sh edasine tollivormistus (vaba ringlus, töötlemine, väljavedu ja reeksport, transiit, punkerdamine).
Venemaal tangitud kütuse kasutamine mootorsõidukis
Määruse number 833/2014 artikkel 3m(9) ja määrus number 104 §2 näevad ette juriidilisele isikule kütuse ostmise võimaluse Venemaalt, kui see on vajalik selleks, et rahuldada ostja põhivajadusi Venemaal.
Rahvusvaheliste vedude (sh sõitjateveo) korral tähendab see, et rahvusvahelise veo nõuetele vastava veo korral on isikutel lubatud Venemaal kütuse ostmine ja selle Euroopa Liitu importimine mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see on ettenähtud kütusena kasutamiseks samas mootorsõidukis. Keelatud on kütuse sissevedu kütusekanistris ja mootorsõidukite või erikonteineri kütusesüsteemiga ühendamata kütusepaakides.
Sanktsiooni rikkumisena on käsitletav kütuse sõidukist välja pumpamine ning tasu eest või tasuta üleandmine. Väljapumpamine on lubatud ainult sõiduki remondi eesmärgil, kui see hiljem sõidukisse tagasi pumbatakse.
Erandi rakendamine ei oma mõju muudele sanktsioonide kohaldamisele, mis võivad kehtida sõiduki, isikute või kaupade osas.
Imporditava kütuse maksuvabastusi reguleerivad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §68 ja käibemaksuseaduse §17.
Vastu võetud 28.10.2022 nr 104
Jõustumise kp: 05.12.2022
Kehtivuse lõpp: 04.02.2023
Avaldamismärge: RTI 01.11. 2022,3
https://www.riigiteataja.ee/akt/101112022003
Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul algas muu hulgas koroonaviiruse leviku tõttu jaanuari lõpus nafta ulatuslik odavnemine, mis peaks tarbijahindades kajastuma veebruaris. Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastavõrdluses 1,6 protsenti, seejuures mõjutas indeksit enim transpordi kallinemine, teatas statistikaamet reedel. Detsembriga võrreldes langesid tarbijahinnad jaanuaris aga 0,4 protsenti.
Kuise hinnalanguse taga oli elektri ning riiete ja jalatsite odavnemine. Nende kaupade hinnad langesid jaanuaris seekord rohkem kui tavapärase hooajalisuse tõttu. Teenuste hinnakasv püsis seevastu kiire, sest aasta alguses korrigeerivad hindu paljud ettevõtted," ütles Pert.
Ökonomisti sõnul on viimastel kuudel välisturgude hinnakasvu tagasi hoidnud ajutised tegurid: elektri hind Põhjamaade elektribörsil oli jaanuaris erakordselt madal, kuna ilm oli soe ja kuigi väga soodne elekter ei jõudnud piiratud ülekandevõimsuste tõttu täiel määral Eesti tarbijateni, odavnes elekter Eestiski aastavõrdluses 18 protsenti.
Jaanuaris kallinesid mootorikütused aastaga 13 protsenti, ent jaanuari lõpus algas nafta ulatuslik odavnemine, muu hulgas ka koroonaviiruse leviku tõttu, mis peaks Perti hinnangul tarbijahindadesse jõudma veebruaris.
Toiduained võivad tema sõnul sellel aastal hinnakasvu kiirendada, sest toidutoormete hind maailmaturul on ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel tõusnud kõrgeima tasemeni alates 2014. aastast.
Värske statistika kohaselt ulatub toiduainete osakaal tarbijate ostukorvis rohkem kui neljandikuni, mistõttu on toiduained mõjutanud inflatsioonitempo kõikumist rohkem kui paljud teised komponendid," märkis Sulev Pert.
Alkoholi osakaal eestlaste tarbijakorvis on Perti sõnul endiselt üks suurimaid Euroopa Liidu riikides ning ulatub 4 protsendini – kui arvestada ka turistide tarbimist, siis rohkem kui 5 protsendini.
Eesti tarbijahindade kasv on Eesti Panga prognoosi kohaselt sellel aastal mullusest aeglasem ja jääb kahe protsendi lähedusse.
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul põhjustab Eestis inflatsiooni kõrget taset inimeste suhteline vaesus ja aktsiisitõusud.
"Eelmisel aastal oli hinnakasv Eestis tõepoolest taas väga kiire. Kui 2017. aastal oli inflatsioon sarnasel tasemel ka teistes Balti riikides, siis mullu ületas meid selle poolest Euroopa Liidus vaid Rumeenia," ütles Nestor BNS-ile.
Seejuures kulub tema sõnul keskmisel Eesti leibkonnal eluasemele, toidule ja transpordile palju suurem osa pere-eelarvest kui jõukamates Euroopa Liidu liikmesriikides. Lisaks kiirendas Nestori sõnul Eesti inflatsiooni võrreldes teiste riikidega ka aktsiisitõus. "[Kahjuks] moodustavad ka kulutused alkoholile ja tubakatoodetele Eesti leibkondade kogueelarvest märkimisväärse osa," tõdes ta.
Samas leiab majandusanalüütik, et alanud aastal peaks inflatsioon siiski jääma tagasihoidlikumaks. "Võrreldes möödunud aastase tipuga on näiteks nafta kaotanud oma väärtusest ligi 40 protsenti ja see mõjutab ka teiste energiakandjate hinda," märkis ta.
Toiduainehindasid võib analüütiku arvates mõnevõrra kasvatada mullune põud, kuid teisalt aitab seda kompenseerida odavam kütus. Vähetähtis pole tema sõnul ka see, et valitsus loobus täiendavast aktsiisitõusust.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes tõusid 3,4 protsenti. Möödunud aasta kokkuvõttes tõusid hinnad samuti 3,4 protsenti.
Tõusid elektri ja teiste kütuste nagu puidu, gaasi hinnad. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes olid ka mootorikütused kümnendiku võrra kallimad. Mootorikütuste hinda mõjutavad nii aastatagusest mõnevõrra kõrgem nafta hind kui ka suuremad aktsiisimäärad.
Oktoobriga võrreldes aeglustus hinnatõus ühe protsendipunkti võrra, kuna mootorikütused kuu jooksul odavnesid. Viimase taga oli nafta hinna oluline langus, mis omakorda tulenes nafta ülepakkumisest maailmaturul, kuna nii USA kui Saudi Araabia suurendasid oma tootmismahte. Lisaks sellele soodustab nafta hinna langust nõudluse kasvu aeglustumine, seda eriti arenevatel turgudel. Viinis jätkuvad täna läbirääkimised OPECi ja Venemaa vahel nafta tootmismahtude vähendamiseks. Eile (06.12.2018) kärbete jaotuse osas erinevate riikide vahel kokkulepet ei saavutatud.
Hinnatõus küündib sel aastal 3,5 protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon aga 2,8 protsendini, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jääb ära.
Naftahind langes teisipäeval ülepakkumise tõttu 12 aasta madalaimale tasemele ja barrelihind langes korraks isegi 30 dollarist allapoole.
West Texas Intermediate'i (WTI) barrel maksis veebruaritehingutes 29,93 dollarit ja Põhjamere brent veebruaritehingutes 30,43 dollarit.
Viimati olid need hinnad nii madalal vastavalt 2003. ja 2004. aastal.
Raske on näha naftahinna languse peatumist ja võib liikuda 20 dollari suunas, ütles maaklerifirma GKFX analüütik James Hughes.
Eelmise aasta juunis ja detsembris oli naftakartell OPEC keeldunud naftahinna langusest hoolimata tootmise vähendamisest.
OPEC on Saudi Araabia juhtimisel läinud suure riski peale ja see ei ole toiminud, ütles Gain Capitali analüütik Fawad Razaqzada. Väiksematel OPEC-i liikmetel läheb halvasti, aga vaevalt suudavad nad veenda Saudi Araabiat täispööret tegema.
Kui 2014. aasta kolmandas kvartalis maksis Brenti naftabarrel keskmiselt 102 dollarit, siis 2015. aasta kolmandas kvartalis peaaegu poole vähem, 53 dollarit. Sellel hinnalangusel oli suur mõju nii tarbijahindadele kui ka majanduse mahunäitajatele.
Nafta hinna languse mõju on aga mõnevõrra tasakaalustanud euro kursi nõrgenemine dollari suhtes, mistõttu ei ole nafta odavnenud eurodes sama palju kui dollarites.
9. detsembril avaldatavas Eesti Panga prognoosis on ühe lisateemana vaadeldud lähemalt nafta hinna mõju Eesti majandusele. Järgnevalt on antud lühike ülevaade nafta hinna languse mõju hinnangust.
Jättes kõrvale nafta hinna languse võimaliku negatiivse mõju Venemaa-suunalisele ekspordile, suureneb alates 2014. aasta neljandast kvartalist toimunud nafta hinna languse tulemusel Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aastal ligikaudu pool protsenti (vaata joonist) võrreldes sellega, kui nafta hind oleks püsinud 2014. aasta kolmanda kvartali tasemel.
Nafta hinna languse mõju mõõtmiseks on kasutatud Eesti Panga makromudeli EMMA stsenaariumianalüüsi. Nafta hinna languse positiivses mõjus domineerib ostujõu kanal: tänu nafta odavnemisele on vähenenud tarbijate kulutused energiale ja majapidamistel jääb seetõttu rohkem raha muude kaupade ostmiseks. See kajastub hästi eratarbimises, mis on viimase aasta jooksul kiiresti kasvanud.
Nafta hinna langusel on aga negatiivne mõju energeetikale ja õlitööstusele, mille toodangu hind sõltub nafta maailmaturu hinna arengust. Metoodilistel põhjustel ei pruugi nafta hinna langus kajastuda nende tegevusalade panuses majanduskasvu, sest nende harude tootmismaht ei pruugi nafta odavnemise korral väheneda. Nafta hinna langus mõjutab aga kasumlikkust, mis toob kaasa energiasektori investeeringute kahanemise ning muude tingimuste samaks jäädes vähenevad selle sektori omanike ja töötajate ostud teistelt harudelt.
Lisaks kohalikele energia kasutajatele avaldab nafta hinna langus positiivset mõju enamikule Eesti kaubanduspartneritele ning toetab seeläbi eksporti. Arvutamaks nafta odavnemise mõju Euroopa Liitu suunduvale ekspordile, olen kasutanud teiste Euroopa Liidu riikide hinnangut sellele, kui palju sõltub nende import nafta hinnast. Eksport Euroopa Liidu riikidesse moodustas 2014. aastal ligikaudu 70% Eesti kogu kaubaekspordist. Ainus suur kaubanduspartner, mis ei kuulu Euroopa Liitu, on Venemaa. Venemaa on aga nafta eksportija ning sealne nõudlus on madala nafta hinna tõttu vähenenud. Analüüsi tulemuste tõlgendamisel tuleb sellega arvestada.
Mõjuhinnangu arvutamisel on arvesse võetud ka seda, et teiste majandusnäitajate tundlikkus nafta hinna muutuste suhtes sõltub nafta hinna tasemest. Selle taga on energiatoodete maksud: energiakandjate puhul on sageli maksustatud kogus. Näiteks kütuseaktsiisi makstakse liitri kohta, mitte osakaaluna kütuse hinnast. Madala nafta hinna korral moodustavad seetõttu maksud hinnast suhteliselt suurema osa ning teised majandusnäitajad sõltuvad nafta hinnast suhteliselt vähem.
Stsenaariumi aluseks on võetud nafta hinna langus eurodes, seega on arvesse võetud ka euro kursi nõrgenemine USA dollari suhtes, mis kahandab nafta hinna languse mõju. Nafta hinna languse positiivne mõju majandusele väheneb 2017. aastal, sest stsenaariumis on arvestatud nafta futuuridega (kindlaks määratud hinnaga tulevikutehing), mis näevad ette mõningast nafta kallinemist. Lisaks kohandub majandus mõningal määral odavama naftaga ning see vähendab samuti nafta hinna languse mõju.
Kokkuvõttes mõjub nafta hinna langus positiivselt majapidamiste tarbimisele ja Euroopa Liidu suunalisele ekspordile. Nafta odavnemisel on aga negatiivne mõju energia- ja õlitööstuse kasumlikkusele, mis avaldab omakorda mõju teistele ettevõtetele. Nende kanalite koosmõjul on senise nafta hinna languse tulemusel 2015. aasta SKP ligikaudu 0,5% suurem, kui see oleks olnud juhul, kui nafta hind ei oleks muutunud. See hinnang ei sisalda aga negatiivset mõju, mis võib olla kaasnenud Venemaa ostujõu vähenemisega.
Alexela Group OÜ-l oli võimalik sõlmida 40 miljoni euro suurune transiidileping Rosneftiga osaliselt Venemaa maksupoliitika muudatuste tõttu, mis soodustavad heledate naftatoodete eksporti.
„Meil on vaieldamatult hea meel. See peaks meile järgmisel kahel aastal või leiva peale tooma. Ja ka raudteele ja sadamale,ˮ ütles Alexela Groupi suuromanik Heiti Hääl BNS-ile. „Ma ei taha öelda, et halvad ajad Eesti transiidis on läbi, aga see konkreetne leping puudutab heledaid produkte.ˮ
„Vene riik on oma ekspordimaksude maksumäärade osas selle aasta alguses üritanud nafta töötlejaid ja nafta omanike panna sügavamalt rafineerima. Tänasel päeval on heledate produktide eksport oluliselt efektiivsem kui tumedate oma,ˮ rääkis Hääl. „Arvestades, et bensiin ja diisel on oluliselt kallimad kui masuut, on seda [vahet] ka Vene riik ekspordi maksudega veel lisaks indutseerinud. Aasta alguses tõsteti oluliselt proportsionaalselt masuudi ekspordi makse ja vähendati heledate kütuste oma.ˮ
„Ma arvan, et lähemad paar aastat või natukene rohkem on sellist aega, kus Vene sadamad ei ole selles mahus heledate kütuste vastuvõtuks valmis, sest nafta madal hind on sundinud Vene naftafirmasid aktiivselt investeerima oma ümbertöötlemisvõimsustesse,ˮ lisas Hääl. „See liigispetsifikatsiooni muutus produktide vahel tingib selle, et Vene sadamad ei ole selliseks muutuseks samas tempos valmis kui töötlejad. See annab jälle mingiks ajaks müügivõimaluse.ˮ
Hääle sõnul ei tähenda Eesti kanalite kasutamine Rosneftile otseselt midagi uuenduslikku. „Peale seda, kui Rosneft ostis ära TNK-BP, on sealt neile läinud üle ka varem eksisteerinud lepinguid Eesti terminalidega. EOS-Vopak on nende kaupa käidelnud palju aastaid – siiski küll tumedaid produkte.ˮ
Eestis oleks võimalik teenindada ka suuremat võimekust kui sõlmitud lepingu 2 miljonit tonni, märkis Hääl. „Me töötame sellega. Olen ka praegu suures naaberriigis. Ettevõtja ahnusel pole ju piire,ˮ lisas ta.
Alexela Terminal ja Rosneft sõlmisid 17. septembril lepingu kokku 2 miljoni tonni diislikütuse, nafta, veeldatud maagaasi (LNG) ja nende saaduste transpordiks Venemaalt Eesti reservterminalidesse, misjärel laaditakse kaup Paldiski sadamas laevadele. Leping kestab 2017. aasta lõpuni ja selle kogumaht on 40,1 miljonit eurot. Transiit hakkab toimuma läbi Koidula ja Narva piiripunktide.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aastases võrdluses 0,3 protsenti. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 0,2 protsendil.
Juulis mõjutasid hinnataset jätkuvalt välistegurid nagu energiahindade languse süvenemine. Lisaks on sisemaiste tegurite hinnasurve tagasihoidlik, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas ministeeriumi kommentaaris. Nafta hind on viimase kahe kuuga odavnenud üle 20 protsendi ning jõudmas aasta alguse madaltaseme lähedale Iraani peatse naftaembargo lõppemise tõttu. Selle mõjul mootorikütus odavneb ning praeguselt tasemelt on veelgi ruumi allapoole. Möödunud aasta sügisel alanud naftahindade languse mõju kandus hinnavalemist tuleneva üheksakuulise viitajaga juulis ka gaasi hinda, mis odavnes 16 protsenti. Lisaks hoiab Põhjamaade madal elektri börsihind ka siinseid elektrihindu languses. Ka toiduainete hinnad on välisturgudel jätkuvalt langustrendil. Neil põhjustel on inflatsioon mõnevõrra väiksem võrreldes rahandusministeeriumi kevadise prognoosiga. Praegusi madalaid toorainehindu arvestades on hindade tõusule pöördumine edasi lükkunud aasta lõppu.
Palgakasvu pidurdumine, soodsamast kütusehinnast tingitud transporditeenuste odavnemine ja soodsam majutusteenuste hinnatase hoiavad teenuste hinnatõusu tagasihoidlikuna.