"Viimased poolteist aastat langenud toornafta hind aitab küll vähendada maksutõusu mõju lõpptarbijale, kuid tuleb arvestada, et nafta edasine hind on prognoosimatu," märkis Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i mootorikütuste tootejuht Indrek Sassi pressiteates.

Sassi teatas, et järgnevad kuud näitavad, kui palju transpordifirmade kaugsõidu veoautosid hakkab tankima madalamate aktsiisimääradega Lätis ja Leedus ehk milliseks kujuneb mootorikütuste aktsiisi tegelik laekumine.

"Eestis 1. veebruarist 14% tõusev diislikütuse aktsiisimäär toob diislikütuse jaehindades 6–10-sendise erinevuse võrreldes Läti ja Leeduga. Arvestades konkurentsiolukorda transpordisektoris, liigub suur osa rahvusvahelisi vedusid teostavaid ettevõtteid oma kütuse tankimisega Lätti, Leetu ja Poola," rääkis Sassi.

Sassi lisas, et kindlasti saab hoogu ka piirialade elanike poolt naaberriigi külastamine, et tankida soodsamat diislikütust, sest 6 senti liitrilt odavam kütus ahvatleb kindlasti paljusid.

Mootorikütuste aktsiis tõuseb ka järgmisel kahel aastal veel 10%. 2018. aasta alguseks kasvab mootoribensiini aktsiis 33% ning diislikütuse aktsiisimäär 38% võrreldes hetkel kehtiva aktsiisiga. Ainuüksi aktsiisitõusust tulenevalt suureneb jaehind koos käibemaksuga kolme aasta jooksul umbes 18 senti.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli mootorikütuse 13,9% odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,3% ja soojusenergia 3,9% odavnemine ning alkohoolsete jookide 6,1% kallinemine.

2015. aastal kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kuivatatud puuvili ja pähklid (24%) ning kohv (13%) ja odavnesid suhkur (18%) ning või (13%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud negatiivne veel 2009. ja 2014. aastal, mil see oli -0,1%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2015

Tarbijahinnaindeks langes oktoobris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,6%, hinnad aga tõusid tänavu septembriga võrreldes 0,1%.

Kaubad olid 2014. aasta oktoobriga võrreldes 1,4% odavamad ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes langenud 4,6% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,7%.

Peale mootorikütuse avaldas indeksile suuremat mõju veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,2% odavnemine, kus soojusenergia oli 8,3%, gaas 19,6% ja kodudesse jõudnud elekter 1,5% odavam kui mullu samal ajal.

Piim ja piimatooted on aastaga odavnenud 7,4%: piim 16 ja või 11%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest kõige rohkem kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (21%) ning värske köögivili (16%).
Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mille hind on aastataguse ajaga võrreldes tõusnud 5,5%, teatas statistikaamet pressiteate vahendusel.

Septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit oktoobris enim lennukipiletite 51% kallinemine. Suurem mõju indeksile oli veel soojusenergia 3,3% ja mootorikütuse 2,6% hinnalangusel ning kodudesse jõudnud elektri 2,4% hinnatõusul.

Kaubad olid 2014. aasta augustiga võrreldes 0,7% odavamad ja teenused 0,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 2,2% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,3%.

2014. aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mille hind on aastaga odavnenud 14,4%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 4,3%-line odavnemine, kus soojusenergia oli 4,5% ja kodudesse jõudnud elekter 3,8% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 7%. Eelmise aasta augustiga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (26%), värske köögivili (26%) ja õunad (22%) ning odavnenud piim (14%).

Juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit augustis enim samuti mootorikütus, mille hind langes kuuga 5,5%. Suurem mõju indeksile oli ka rõivaste ja jalatsite suviste soodusmüükide osalisel lõppemisel. Toit oli augustis 1% odavam kui juulis, kusjuures värske köögivili odavnes 12%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2015

Kaubad olid 2014. aasta aprilliga võrreldes 0,4% odavamad ja teenused 0,6% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud 0,1% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 0,1%.

2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 10,8% odavam mootorikütus. Veel oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 6,7%. Piima ja piimatoodete 4,7%-line odavnemine ning värske köögivilja 14,7%-line kallinemine nullivad teineteise mõju indeksile. Eelmise aasta aprilliga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (26,6%) ning kuivatatud puuvili ja pähklid (25,8%), odavnenud aga suhkur (28%) ja kartul (20%).

Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks värske köögivilja 19,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 14% odavnenud lennukipiletid, 4,1% kallinenud puuvili, 8,6% kallinenud majutusteenused ning 1% kallinenud alkohoolsed joogid. Toidukaupadest kallines kuuga enim hiina kapsas (89%) ning odavnes kiivi (10%).

Kaubad olid 2014. aasta märtsiga võrreldes 1,0% odavamad ja teenused 0,3% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes langenud 0,4% ja mittereguleeritavad hinnad 0,6%.

2014. aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 11,3% odavam mootorikütus ning 2,4% odavam toit. Piim ja piimatooted olid 3,5% ning köögiviljad 7,3% odavamad kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 6,2%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (22,5%) ning kuivatatud puuvili ja pähklid (22%), odavnenud aga suhkur (39%) ja kartul (20%).

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks mootorikütus, mis kallines kuuga 4,6%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel lennukipiletite 35%-line kallinemine, riietuse ja jalatsite soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 2,4%-line odavnemine. Toidukaupadest kallines kuuga enim tatar (19%) ja hiina kapsas (14%) ning odavnes kiivi (12%).

Erinevatel ajaloolistel põhjustel on Eestis diislikütust maksustatud neli korda kõrgema aktsiisiga kui vedelgaasi, maagaasi sootuks mitte ja keegi ei tea, miks diislikütuse ja mootoribensiini aktsiisid erinevad just nii palju kui nad erinevad, rääkis Uusküla teisipäeval Äripäeva kütuseturu aastakonverentsil.

Rahandusministeeriumi on valminud valitsemisala arengukava aastani 2019 ja kuigi dokumendis näidatud kuupäevi ja protsendimäärasid ei saa veel kindlas kõneviisi käsitleda, siis suund on Uusküla sõnul siiski üks: kütuste maksustamine ühetaolisemalt, pigem kütuses leiduva energia koguväärtuse alusel ja ühtse süsteemina.

"Praegu mõjutab riigi poolt kogutavaid aktsiise kolm peamist faktorit: Euroopa Liidus kehtestatud alammäärad, majandus- ja tarbijapoliitilised otsused ning vajadus eelarvesse raha koguda," ütles Uusküla, kelle sõnul võiks maksustamine olla oluliselt süsteemsem ja kuigi 2019. aastaks tegelike reformide teoksaamisest pole veel põhjust loota, siis õiglasemaks võiks maksusüsteem muutuda küll.

Energiasisalduse järgi arvutamine võiks Uusküla järgi olla adekvaatne kriteerium, millest võiks saada kogu süsteemi alus, kuid ta möönis, et poliitilised kaalutlused nagu näiteks fossiilsete ja taastuvenergiast saadud kütuste eristamised ei tohiks samuti ära kaduda. Ka pole Uusküla sõnul mõistlik agressiivselt maksustada äsja turule sisenenud uusi kütuseid.

Küsimusele, kas arengukavas loodetakse ka erimärgistatud diislikütuse ärakaotamist, vastas Uusküla, et jah, kuid see ei saa enne teoks, kui ei ole leitud alternatiivset kompensatsioonimeetodit põllumajandus- ja kalandussektorile, mis praegu erimärgistatud diislikütust kasutavad. Küsimusele, kas peaks aktsiiside määramisel arvestama erinevate kütuste mõjuga keskkonnale, ütles Uusküla, et peaks, aga seda ei tehta.

Kaubad olid 2014. aasta jaanuariga võrreldes 2,3% odavamad ja teenused 0,6% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 3,2% ja mittereguleeritavad hinnad 0,7%.

2014. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mis oli 20,7% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 2,5%-line odavnemine, millest ligi poole andis 13% odavam köögivili. Aastataguse ajaga võrreldes oli suurem mõju indeksile ka alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,1% ja 7,2%. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (21%) ning odavnenud suhkur (43%) ja värske köögivili (18%).

2014. aasta detsembriga võrreldes oli jaanuaris tarbijahinnaindeksi peamine mõjutaja samuti mootorikütus, mis odavnes kuuga 8,3%. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel alkohoolsete jookide 4,3%-line kallinemine, mille põhjustasid jõulukuu soodusmüükide lõppemine ja uute aktsiisimäärade rakendumine, samuti rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Toidukaupadest kallines kuuga enim porgand (42%) ja odavnes apelsin (16%).

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla -1,3% 2009. aasta detsembris, mil muutus oli -1,7%.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2015. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2014. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2014. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2014. Tarbijahinnaindeks avaldatakse aruandekuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Tabelis on esitatud nii 2014. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2015. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kaubagruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2015

Kaubad olid 2013. aasta detsembriga võrreldes 1,3% odavamad ja teenused 0,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2013. aasta detsembriga võrreldes langenud 1,9% ja mittereguleeritavad hinnad 0,1%.

2013. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 14,1% odavnenud mootorikütus. Suurem mõju indeksile oli veel alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 2,3% ja 7,5%. 2013. aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (20%) ning odavnenud suhkur (41%).

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks mootorikütus, mis odavnes kuuga 8,6%. Detsembriks ostetud lennukipiletid olid 32% kallimad kui kuu varem, toidu ja mittealkohoolsete jookide väikese kallinemise taga on peamiselt puuvilja 2,7%, kohvi 5,2% ja köögivilja 1,6%-line kallinemine. Toidukaupadest kallinesid kuuga enim paprika (36%) ja viinamarjad (35%) ning odavnesid mandariinid (21%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2014

Liidu hinnangul ohustab muudatus nende tooraine tarnekindlust, tekitab lisakulutusi ja näitab, et riik suhtub neisse kui potentsiaalsetesse kurjategijatesse. Ja kuigi seadusemuudatus samastab kõik vedelad põlevad kemikaalid kütusega ja jätab sarnasuse määramise maksuhalduri pädevusse, ei sätesta seadus kriteeriume, mille järgi sarnasust hinnata.

Kui Euroopa Liidu reeglid võimaldavad tuua Eestisse keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega sarnaseid tooteid ning neid väidetavalt realiseerida illegaalse mootorikütusena, siis sellise tegevuse tõkestamiseks tuleks liidu hinnangul suurendada Eesti laborite võimekust sedavõrd, et suudetaks määrata kindlaks kaubakoodi vastavus tegelikkusele.

Maksuameti tollikorralduse osakonna juhi Urmas Koidu sõnul ei samasta muudatus kindlasti kõiki kemikaale automaatselt kütusega ning seega pole alust hirmul, et kõiki vedelaid kemikaale hakatakse muudatuse tõttu teistmoodi käsitlema.

"Eesmärgiks on võimaldada ametil viia läbi paremat järelevalvet ja kontrolli üksnes selliste vedelate ainete üle, mis on oma keemilis-füüsikalistelt omadustelt väga lähedased mootorikütustele ning mille puhul on ametil põhjendatud rikkumiskahtlus," kinnitas Koidu.

Diislikütusesarnased tooted ei liigu Euroopa Liidus aktsiisiladude vahel ning seetõttu on ka kontroll nende üle nõrgem. Sellest tulenevat aastast kahju hindab amet 9,1 miljonile eurole.

Prognoositav maksutulu on eelnõu järgi ligi 4,5 miljonit eurot aastas.