Uut seadusandluses

Hambaravihüvitist saab edaspidi kasutada ka hambaproteeside jaoks

2024-04-25T11:29:10+03:00

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi saavad järgmisest aastast vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed kasutada proteesitööde eest tasumisel lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist.

Kehtiva seaduse järgi ei saa hambaravihüvitist kasutada proteesimistööde eest tasumisel, seda ka sellisel juhul, kui inimesel muu hambaravivajadus puudub.

Kavandatava muudatusega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist vastavalt inimese suutervise vajadustele, olgu selleks hambaravi või proteesimistööd.

2024. aastal suurendati täiskasvanute hambaravihüvitisi 60 euroni ja haavatavamal sihtrühmal 105 euroni aastas. Alates 2018. aastast pakub riik ka 260 euro suurust proteesihüvitist, mida saab kasutada kolme aasta jooksul. Hüvitist saavad kasutada vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed. Kavandatav muudatus võimaldaks kombineerida neid kahte hüvitist ja toetada majanduslikult haavatavamas olukorras olevaid inimesi, kes vajavad hambaproteese.

Arvestades, et kehtiva korra järgi on hüvistel erinev limiidiperiood – hambaravihüvitisel üks aasta ja proteesihüvitisel kolm aastat, siis toimub hambaravihüvitise laiendamine kolmeaastase kehtivusega proteesihüvitisele järkjärgult. Kavandatav muudatus võimaldaks järgmisel aastal kasutada hambaproteesitööde eest tasumisel lisaks 260 euro suurusele proteesihüvitisele ka 2025. kalendriaasta hambaravihüvitist 105 euro ulatuses. Inimesel, kes pole hüvitisi kasutanud, avaneb 2026. aastal võimalus kasutada juba 2026. aasta ja ka 2025. aasta hambaravihüvitist ehk 210 eurot.

Nii saab näiteks 2027. aastal hambaproteesimise teenust vajav inimene, kes pole kasutanud ei proteesihüvitist ega hambaravihüvitist, kasutada raviarve tasumisel 260 euro suurust hambaproteesihüvitist ning lisaks sama aasta ja kahe eelneva aasta hambaravihüvitist 315 eurot. Kokku on tal seega võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot.

„Omaosaluskoormus tervishoius on suur ja hambaproteesimine on üks kallimatest teenustest. Vanemaealised ja pensionärid peavad tegema tihti raskeid valikud, näiteks kas osta välja retseptiravimid või tasuda hambaravi eest,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Pensioniealistel on tervisekulusid aastas keskmiselt 850 eurot ehk rohkem kui kuu pension. Loodame hambaravihüvitise laiendamisega seda olukorda nende jaoks leevendada,“ lisas minister.

Tervisekassa andmetel kasutas hambaproteesihüvitist 2023. aastal ligi 39 000 inimest, hüvitise kasutus oli suurim vanaduspensionäride seas ja väikseim töövõimetuspensionäride seas.

Muudatuse kulu tervisekassa eelarvele on 5,9 miljonit eurot aastas. Sotsiaalministeerium ootab eelnõule tagasisidet ja kooskõlastusi hiljemalt 10. maiks.

Finantsettevõtete küberturvalisuse nõuded muutuvad rangemaks

2024-04-25T11:24:25+03:00

Valitsus kiitis heaks uute küberturvalisuse nõuete kehtestamise finantsettevõtetele, et parandada nende võimet ennetada küberrünnetest tulenevaid olukordi, mis võivad viia teenuste katkemise, finantskaotuste ja andmeleketeni.

„Geopoliitiline olukord on küberohu riske oluliselt suurendanud ja finantssektor langeb küberrünnakute sihtmärgiks kolm korda tõenäolisemalt kui mõni muu sektor. Finantsteenuste toimimisel on tehnoloogial võtmeroll ja võimalike rünnakute ennetamine seda vajalikum,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et rünnete ja häirete esinemise korral peaks ettevõttel olema tegevusplaan, tagamaks, et teenuste osutamist on võimalik kiiresti jätkata, ja klientide andmed on kaitstud.

2022. aasta lõpus lepiti Euroopa Liidus kokku, et finantssektori digitaalse tegevuskerksuse nõudeid on vaja ühtlustada ja tõhustada. Selleks võeti vastu nn DORA määrus [Digital Operational Resilience Act] koos direktiiviga, millega muudetakse mitmeid finantssektori õigusakte.

Määrusest tulenevalt peavad finantsettevõtted kehtestama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisraamistiku. Selle raames tuleb näiteks välja töötada infoturbe poliitika, et määrata kindlaks reeglid andmete, teabevara ja info- ja võrgusüsteemide kaitseks.

Lisaks peavad ettevõtetel olema mehhanismid, et koheselt avastada nii küberründeid kui ka tehnoloogiaga seotud probleeme ja tõrkeid, mis võivad viia katkestusteni. Kui ettevõte siiski on tuvastanud intsidendi, tuleb sellele koheselt reageerida, haavatavad kohad võimalikult kiiresti kindlaks teha ja käivitada meetmed, et kahju ei suureneks. Samuti on juhtimisraamistiku osaks kestev õppimine, alustades kogu personali küberhügieenist ja lõpetades ettevõtte võimekusega õppida toimunud intsidentidest.

Finantsettevõtted peavad hakkama teavitama nii finantsinspektsiooni kui ka Riigi Infosüsteemi Ametit tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest. Teavitada tuleb ka kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve.

Samuti peavad ettevõtted oma digitaalset tegevuskerksust pidevalt testima, et hinnata valmisolekut intsidentide käsitlemiseks, tuvastada nõrgad kohad ja puudused ning need parandada. Suuremad ja süsteemselt olulisemad finantsettevõtted peavad iga kolme aasta tagant läbi viima ka ohuteabel põhineva testimise.

Digitaalse tegevuskerksuse tagamisel on olulised ka finantsettevõtte partnerid, kes neile info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud teenuseid osutavad, mistõttu nähakse ette ka reeglid selliste teenuste edasiandmisele.

Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit: pangad, kindlustusandjad, makseasutused, investeerimisühingud jne. Samas on arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõtetega ja osa ettevõtetele kohaldub n-ö leebem regulatsioon. Lisaks on määruses jooksvalt ette nähtud erandid mikroettevõtetele, kus töötab vähem kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

DORA määrus ja direktiiv tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta 2025. aasta 17. jaanuariks.

EPKK ei toeta lühiajalist töötamist üksnes pikaajalise viisa alusel

2024-04-25T07:23:31+03:00

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei toeta plaanitavat seadusemuudatust, mille kohaselt võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa alusel, sest see teeb raskemaks aiandussektori hooajatöödel välismaalaste kasutamise.

Eelnõu kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist politsei- ja piirivalveametis registreeritud ja kellele on antud pikaajaline viisa ehk D-viisa.

Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Seega muudatuse jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane, kes on saanud lühiajalise viisa, kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

Põllumajandus-kaubanduskoja ettepanek on jätta muutmata kolmandate riikide kodanikele kehtiv lühiajalise töötamise kord hooajatöötajatele, kuna muudatus tähendab mitme toidutootmisega tegeleva sektorile suuri kahjusid.

„Eriti suur mõju on aiandussektorile, kes suvisel hooajal sõltub suurel määral just võõrtööjõust Lisaks tasub kaaluda majanduslikke tagajärgi, mida muudatus endaga kaasa toob. Kodumaine marja-, köögi- ja puuviljakasvatus on oluliselt alla isevarustatuse taseme ning muudatus nõrgendab Eesti toidujulgeolekut veelgi. Ilma võõrtööjõuta on kodumaise köögi- ja puuvilja hind oluliselt kõrgem peamiselt kõrgemate tööjõukulude tõttu,” põhjendas põllumajandus-kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja.

Muudatus pikendab põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul oluliselt võõramaalasest tööjõu lubade menetlemise protsessi. Lisaks suurenevad tööandja ja töötaja enda kulud. „Välismaalane peab reisima Eestisse teadmata, kas tema viisa rahuldatakse, sest tihti ei ole võimalik töötaja elukohas D-viisat taotleda,” lisas Viikoja.

Euroopa kehtestab uued reeglid pakendiprügi kasvu pidurdamiseks

2024-04-25T07:18:55+03:00

Euroopa Parlament võttis vastu määruse, mis muudab pakendid kestlikumaks ja vähendab pakendijäätmeid - määruse eesmärk on pidurdada aina kasvavat prügihulka, ühtlustada siseturu reegleid ja anda hoogu ringmajandusele.

Pakendamist tuleb vähendada 2030. aastaks viis protsenti, 2035. aastaks kümme protsenti ja 2040. aastaks 15 protsenti. Eelkõige peavad liikmesriigid vähendama plastpakenditest tekkivat prügi. Kahandamaks tarbetut pakendamist, tohib rühma-, veo- ja e-kaubanduse pakendis tühja ruumi olla maksimaalselt 50 protsenti. Samuti peavad kaupade tootjad ja importijad kasutama võimalikult väikest ja kerget pakendit.

Alates 1. jaanuarist 2030 keelatakse osa ühekordseid plastpakendeid. Nende hulka kuuluvad töötlemata värske puu- ja köögivilja pakendid, toidu ja joogi pakendid, mis täidetakse kohvikus või restoranis ja mille sisu süüakse ja juuakse kohapeal ära, üksikute portsjonite pakendid, näiteks maitseainete, kastmete, kohvikoore ja suhkru puhul, samuti hotelli tualett-tarvete minipakendid ning eriti õhukesed plastkotid.

Inimeste tervise kaitseks kehtestatakse määrusega piirangud niinimetatud igaveste kemikaalide ehk per- ja polüfluoritud alküülühendite sisaldusele toiduainete pakendites.

Määrusega pannakse paika ka sihid, kui paljud alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide pakendid ning veo-, müügi- ja rühmapakendid peavad 2030. aastaks olema korduskasutatavad. Nendest nõuetest võivad liikmesriigid teatud tingimustel erandeid teha.

Poed ja toitlustusasutused peavad pakkuma võimalust osta kaasamüüdavat toitu ja jooki oma nõusse. Samuti peavad nad juhinduma eesmärgist, et 2030. aastaks saaks 10 protsenti müüdavatest kaupadest osta korduskasutatavas pakendis.

Uute reeglite järgi peavad pakendid olema ringlussevõetavad ja vastama rangetele nõuetele. Erandiks on kergpuidust, korgist, tekstiilist, kummist, portselanist, vahast ja keraamilised pakendid.

Määrusega nähakse ette ka miinimumeesmärgid ringlussevõetavate plastpakendite kogumisele ja taaskasutatud materjali kohustuslik osakaal plastpakendites. Näiteks tuleb 2029. aastaks kuni kolmeliitristest ühekordselt kasutatavatest joogipakenditest eraldi koguda 90 protsenti. Selleks võib sisse seada pandisüsteemi või kasutada mõnda muud võimalust.

Raportöör Frédérique Ries Belgiast ütles, et EL on vastu võtnud esimese keskkonnaseaduse, mille eesmärk on vähendada igasugust pakendamist. "Uued reeglid soodustavad innovatsiooni ja kaitsevad mikroettevõtteid. Lisaks keelustavad need igaveste kemikaalide kasutamise toiduainete pakendites, mis on eurooplaste tervise huvides. Nüüd on pall tootjate, liikmesriikide ja tarbijate käes. Nüüd peavad pakendite hulka hakkama vähendama nemad.“

Määrus võeti vastu 476 poolthäälega, vastu oli 129 ja erapooletuks jäi 24 parlamendiliiget. See jõustub siis, kui ka nõukogu on määrusele ametliku heakskiidu andnud.

Pakenditööstuse käive oli EL-is 2018. aastal 355 miljardit eurot ning sektor toodab üha enam prügi. 2009. aastal tekkis EL-is 66 miljonit tonni pakendijäätmeid, ent 2021. aastal juba 84 miljonit tonni ehk 188,7 kilo elaniku kohta. 2030. aastal tõuseb see näitaja eeldatavasti 209 kiloni elaniku kohta.

Europarlamendi otsus: ettevõtted peavad arvestama inimõiguste ja keskkonnaga

2024-04-25T07:14:40+03:00

Euroopa Parlament andis eile lõpliku heakskiidu direktiivile, millega kohustatakse ettevõtteid rohkem arvestama inimõiguste ja keskkonnaga.

Parlament kiitis heaks ettevõtete kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitleva direktiivi, milles on nõukoguga juba kokku lepitud. Direktiivi kohaselt peavad ettevõtted ja nende partnerid ennetama oma tegevuse kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale ning lõpetama kahjustava tegevuse või leevendama selle tagajärgi.

Uued reeglid peaksid aitama hoida ära orjust, lapstööjõu kasutamist, inimeste tööalast ärakasutamist, elurikkuse vähenemist, saastamist ja looduspärandi hävitamist.

Reeglid hakkavad kehtima ELi ettevõtetele ning emaettevõtetele, kus töötab üle 1000 inimese ja mille ülemaailmne käive on üle 450 miljoni euro. Samuti puudutavad reeglid frantsiise, mille käive on üle 80 miljoni euro, juhul kui vähemalt 22,5 miljonit sellest on saadud litsentsitasudest. Lisaks peavad reegleid täitma hakkama kolmandate riikide ettevõtted, emaettevõtted ja frantsiisid, mille käive ELis ületab sama määra.

Ettevõtetel tuleb juhinduda oma tegevuses hoolsuspõhimõttest, kindlustada lepingutega, et ka nende partnerid järgivad sama põhimõtet, ning toetada väikese ja keskmise suurusega äripartnereid hoolsuskohustuse täitmisel. Samuti peavad ettevõtted koostama üleminekukava, et viia oma ärimudel kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega, mille eesmärk on hoida kliimasoojenemine 1,5 kraadi piires.

Liikmesriigid peavad esitama ettevõtetele uute nõuete kohta üksikasjaliku teabe. Teave tuleb avaldada selleks ette nähtud veebiportaalis, kust leiab ka komisjoni suunised. Samuti peavad liikmesriigid määrama järelevalveasutuse, kes jälgib reeglite täitmist ja määrab rikkujatele karistuse.

Näiteks võidakse reegleid eiranud ettevõtte nimi avalikustada ja määrata talle trahv, mille suurus on vähemalt 5 protsenti ettevõtte ülemaailmsest käibest. Lisaks vastutab ettevõte hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju eest ning peab selle täielikult hüvitama. Euroopa Komisjon loob ka järelevalveasutuste võrgustiku, mis aitab liikmesriikidel tõhustada koostööd ja vahetada parimaid tavasid.

Pärast täiskogu istungit ütles raportöör Lara Wolters (S&D, Madalmaad), et see seadus muudab ettevõtete tegevuspõhimõtteid ja sunnib suurfirmasid piirama inimestele ja keskkonnale põhjustatavat kahju.

"Nende reeglite üle vaieldi põhjalikult ja kaua. Olen nende vastuvõtmise üle uhke ja tänan ka oma edumeelseid toetajaid. Võitleme parlamendi järgmisel ametiajal jätkuvalt selle nimel, et uusi reegleid hakataks kiirelt täitma ning Euroopa majandus muutuks veelgi jätkusuutlikumaks," märkis ta.

Õigusakti poolt hääletas 374 ja vastu 235 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. Nüüd peab ka nõukogu direktiivi ametlikult heaks kiitma. Direktiiv jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Parlament on nõudnud ettevõtete vastutuse suurendamist ja neile hoolsuskohustuse kehtestamist ka varem. Euroopa Komisjon esitas sellekohase õigusakti ettepaneku 23. veebruaril 2022. See on kooskõlas muude juba vastu võetud ja kavandatavate õigusaktidega, näiteks metsade raadamist, konfliktipiirkonnast pärit mineraale ja sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid käsitlevate määrustega.

Kavandatav õigusakt toetab kestlikku tarbimist, eetilist kaubandust ja jätkusuutlikku majanduskasvu, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 5. ettepaneku meetmes 13, 11. ettepankeu meetmetes 1 ja 8 ning 19. ettepaneku meetmetes 2 ja 3.

EL kehtestas reeglid naistevastase vägivalla tõkestamiseks

2024-04-24T16:41:12+03:00

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu direktiivile, mille eesmärk on ära hoida soolist vägivalda ja kaitsta selle ohvreid.

Tegemist on esimeste ELi reeglitega naistevastase ja koduvägivalla tõkestamiseks. Direktiiv nõuab karmimaid seadusi kübervägivalla vastu, ohvrite tõhusamat toetamist ja meetmeid vägistamiste ärahoidmiseks.

Muu hulgas keelatakse direktiiviga naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud. Samuti annab seadus suunised selle kohta, kuidas käsitleda internetis toime pandud süütegusid, nagu isikliku teabe loata avaldamine ja küberliputamine.

Uus direktiiv täpsustab ka raskendavaid asjaolusid, mille puhul määratakse süüteo eest karmim karistus. Näiteks on raskendav asjaolu see, kui süütegu pannakse toime avaliku elu tegelase, ajakirjaniku ja inimõiguste kaitsja vastu või kavatsusega rünnata kedagi tema soo, seksuaalse sättumuse, nahavärvi, usu, sotsiaalse päritolu või poliitiliste veendumuste pärast. Samuti on nimekirjas aukuriteod.

Vägivallaohvrite turvalisus ja heaolu on kõige olulisem. Neile tuleb pakkuda majutust varjupaikades ning tervishoiuteenuseid. Vägivallajuhtumid tuleb paremini dokumenteerida ja nende kohta tõendeid koguda. Samuti on vaja teha laiemat selgitustööd, et nõusolekuta seks on kuritegu.

Parlamendi nõudmisel kontrollib Euroopa Komisjon iga viie aasta tagant, kas neid reegleid oleks vaja muuta.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportöör Frances Fitzgerald (EPP, Iirimaa) ütles, et parlament astus suure sammu naistevastane vägivalla Euroopast välja juurimise poole. "Meil on nüüd laiapõhjaline uus seadus, mis kaitseb ohvreid ning aitab vägivallatsejaid vastutusele võtta. Muudmoodi ei ole võimalik ühiskonnas võrdõiguslikkust saavutada."

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportöör Evin Incir (S&D, Rootsi) ütles, et Euroopa Parlament võttis täna vastu murrangulise seaduse, mis tugevdab naiste õigusi ja päästab elusid. "See on ajalooline otsus, mis aitab meil vormida ühiskonna naistele turvaliseks ja ohutuks. Euroopa Liit muutub tänu sellele õiglasemaks ja võrdsemaks."

Direktiiv võeti vastu 522 poolthäälega. Vastu oli 27 ja erapooletuks jäi 72 parlamendiliiget. Uued reeglid jõustuvad kakskümmend päeva pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriikidel on seejärel kolm aastat aega, et need oma siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Europarlament kehtestab reeglid platvormitöötajate töötingimustele

2024-04-24T15:56:34+03:00

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.

Direktiivi eesmärk on tagada, et platvormitöötajatega sõlmitaks õiged ja õiglased töölepingud, sest praegu jääb 5,5 miljonit platvormitöötajat vale tööseisundi määratluse tõttu ilma lepingulistest ja sotsiaalsetest hüvedest, millele neil võiks olla õigus. Samuti reguleerivad uued reeglid esmakordselt ELi tasandil ka algoritmide kasutamist töökohal.

Liikmesriigid peavad tagama, et platvormitöö tegijat peetakse edaspidi vaikimisi ettevõtte töötajaks, mitte füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Platvorm võib algatada staatuse muutmise, kuid peab sellisel juhul tõendama, et ettevõttel puudub konkreetse inimesega tõeline töösuhe, mida iseloomustab töökäskude andmine ja töötaja tegevuse kontrollimine. Staatuse määratlemisel võetakse lisaks arvesse liikmesriikide seadusandlust, kollektiivlepinguid ja ELi kohtupraktikat.

Uus seadus näeb ühtlasi ette, et platvormitöötajat ei saa vallandada või töölt vabastada üksnes algoritmi või automaatse süsteemi otsuse põhjal. Kõik platvormitöö tegijaid oluliselt mõjutavad otsused peab langetama inimene.

Läbipaistvus ja andmekaitse

Veel sisaldab direktiiv sätteid platvormitöötajate andmete kaitsmiseks. Näiteks keelatakse digiplatvormidel teatavate isikuandmete kasutamine, sh inimese emotsionaalse või psühholoogilise seisundi ning usu või veendumuste kohta.

Euroopa Parlamendi raportöör Elisabetta Gualmini (S&D, Itaalia) ütles: "See direktiiv tagab Euroopas ligi 40 miljonile platvormitöötajale paremad ja õiglasemad töötingimused. Muu hulgas täpsustab see miljonite inimeste tööalast staatust, takistab ebaausat konkurentsi, toetab FIEsid ja kehtestab reeglid algoritmide kasutamisele. Tegemist on ajaloolise õigusaktiga, mis annab eeskuju kogu ülejäänud maailmale. Olen uhke, et Euroopa kaitseb oma inimesi, sotsiaalset mudelit ja majandust."

Täiskogul hääletas uute reeglite poolt 554 ja vastu 56 parlamendiliiget, erapooletuid oli 24. Nüüd peab direktiivile oma lõpliku heakskiidu andma ka nõukogu. Seejärel avaldatakse uus seadus Euroopa Liidu Teatajas ning ELi riikidel on aega kaks aastat, et hakata reegleid täitma.

Euroopa Komisjoni hinnangul oli 2021. aastal enam kui 500 digitaalse tööplatvormi teenistuses rohkem kui 28 miljonit inimest. 2025. aastaks tõuseb platvormitöö tegijate arv eeldatavasti 43 miljonini. Digitaalsete tööplatvormide kaudu pakutakse mitmesuguseid teenuseid, sh transporti, toidu kohaletoimetamist, aga ka näiteks andmete kodeerimist ja tõlkeid.

Kavandatav õigusakt toetab tööturu kaasavamaks muutmist ja digitaalset innovatsiooni, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 13. ettepaneku meetmes 5 ning 35. ettepaneku meetmetes 1 ja 3.

Libameditsiini trahvid ja koolitundide algus kirjutatakse seadusesse

2024-04-24T14:12:04+03:00

Valitsus arutaab homme sotsiaalministeeriumi koostatud uut rahvatervishoiu seadust, millega uuendatakse koolitoidu reegleid ja koolitundide algusaega, aga ka libameditsiini trahvimist, solaariumiskäike ja muud, kirjutab Postimees.

Terviseminister Riina Sikkut rääkis Postimehele, et rahvatervishoiu seaduse tervikteksti uuendamine on valdkonnale väga oluline, eriti haiguste ennetamise mõttes.

"Samas tundub, et kõige rohkem köidab tervest seadusest solaariumite ning tätoveerimise lubamine ainult täisealistele. Lisaks ka libameditsiini tõkestamiseks esimese sammu astumine. Sõnastust veidi täpsustame, kuid põhimõte on nüüd sees ja selle jõustamisega läheme me nüüd edasi," lausus Sikkut.

Solaariumi- ja tätoveerimisteenust on 2025. aastast keelatud pakkuda alaealistele isegi siis, kui neil on selleks vanema nõusolek. Lisaks on keelatud tätoveerimine juhul, kui tätoveerimistint süstitakse või sisestatakse silmamunasse – ministeeriumile teadaolevalt sellist teenust Eestis praegu ei pakutagi.

Uue seaduse järgi ei ole lubatud pakkuda libameditsiini – ei tohi kutsuda avalikkust üles kasutama taimi, loomi, taimseid ja loomseid saadusi ning erinevaid aineid ja segusid keha pinnale kandmise või kehasse viimise teel, kui tegemist on selliste taimede, loomade, taimsete ja loomsete saaduste ning ainete ja segudega, mille kasutamisega kaasneb oht inimese elule, tervisele või elukeskkonnale.

Muu hulgas ei tohi sotsiaalmeedias kutsuda üles kärbseseenekapsleid valmistama ja tarbima, sama keeld kehtib konnamürgi ja MMSi suhtes.

Seaduserikkujatega suhtleb kõigepealt terviseamet, kui see aga tulemusi ei anna, on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 80 000 eurot trahvi ja eraisikule kuni 200 trahviühikut (praegu 1600 eurot).

"Koolide asjus seiseb suurem arutelu ees – määrused, mis puudutavad nii koolipäeva korraldamist, kooli- ja lasteaedade hooneid ning koolitoitu," kirjeldas minister.

Ettepanek on, et üldhariduslikes koolides võiks õppetunnid alata kell 9, kui just kooli hoolekogu ei otsusta teisiti.

"Kolm aspekti on kõik olulised," rõhutas ta. Oluline on nii klassiruumi suurus, ventilatsioon kui ka müra. Samuti on väga tähtis, et avaliku raha eest pakutaks tervislikku koolitoitu. "Seoses uue toitumispüramiidiga soovime, et seda lasteasutustes järgitaks," rääkis Sikkut.

Veel tahetakse paika panna koolikoti maksimaalne lubatud kaal, õppetundide algus ja lõpp. Samuti on määrusega plaanis reguleerida tunniplaani koostamist, kontrolltööde arvu ja esimese klassi kodutöid.

Rahvatervishoiu seadus ja sellega seotud määrused on kavandatud jõustuma 2025. aasta juulis.

Euroopa Parlament otsustas: saastaja maksab, keskkond ja tarbija võidavad

2024-04-23T11:37:18+03:00

Euroopa Parlamendi täiskogu otsustas 11. aprillil asulareovee puhastamise direktiivi hääletuse lõpptulemusel rakendada “saastaja maksab” põhimõtet. See on oluline samm tarbijakaitse ja keskkonnasäästlikkuse suunas ning tagab tulevikus vee kvaliteedi kõikjal Euroopas.

1991. aastal koostatud asulareovee puhastamise direktiiv vajas põhjalikku ajakohastamist, et viia see vastavusse tänapäevaste keskkonnanõuete ja tehnoloogiatega. EurEau president Pär Dalhielm ütles lõpphääletust kommenteerides: "Tänane hääletus on oluline verstapost meie ühistes jõupingutustes kaitsta Euroopa veevarusid, säilitades samas reoveeteenuste taskukohasuse. Kaasajastatud direktiiv aitab tagada reovee kogumise kõrgeimaid standardeid, kaitstes seeläbi rahvatervist ja keskkonda."

Läbivaadatud direktiiv sisaldab mitmeid olulisi sätteid, mille eesmärk on tõhustada reoveepuhastusprotsesse ja vähendada veekogude reostuse taset. Nende hulka kuuluvad saasteainete eemaldamise rangemad standardid, täiustatud seire ja tõhusamad aruandlusmehhanismid.

Laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendamine tähendab “saastaja maksab” põhimõtte kasutuselevõttu veesektoris. Euroopa Vee-ettevõtete Liit EurEau tõdeb siiski, et see ei kata kõiki kulusid, mis on seotud kosmeetikatoodetest ja ravimitest pärinevate mikrosaasteainete puhastamisega.

Uuendatud direktiiv on erinevaid vajadusi ja võimalusi arvestav, nii näiteks ei hõlma reoveepuhastusdirektiivi regulatsiooniala reoveekogumisalasid, mis jäävad alla 1000 inimekvivalendi (ie). Samuti on kiiduväärt paindlik lähenemine kolmanda ja neljanda astme puhastusele ning energianeutraalsuse saavutamisele, see võimaldab paremini suunata investeeringuid esmalt sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

Direktiiv avaldatakse lõplikult sügisel Euroopa Liidu Teatajas.

EurEau esindab 38 vee-ettevõtete ühendust 33 riigist üle Euroopa. EurEau´sse on kaasatud sektori parimad spetsialistid, et tõsta veeteenuse kvaliteeti ja ressursitõhusust ning pakkuda enam kui 500 miljonile inimesele Euroopas juurdepääsu veele ja reoveeteenustele.

President kuulutas välja seitse seadust

2024-04-22T13:15:30+03:00

President Alar Karis andis täna heakskiidu seadustele, mis puudutavad Ukraina sõjapõgenike lapsi, Kaitseliidu tegevust, hargmaiste kontsernide maksuinfo avalikustamist, ajutise reisidokumendi taotlemist ja elektrituru universaalteenust ning varustuskindluse tagamist.

Samuti puudutavad muudatused väärismetalltoodete nimemärgistamist ning pika haiguse ajal töötamist.

Koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus võimaldab Ukraina sõjapõgenikest lapsed arvata välja nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui kutseõppeasutusest ilma lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Luuakse võimalus kiirelt tegutseda kõrgendatud ohuolukorra ja sellega sarnaste seisukordade ajal. Suurendatakse Kaitselidu liimetele lubatud laskemoona kogust ja lihtsustatakse liimete tervisekontrolli süsteemi.

Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadusega võeti üle Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivi muudatus, mis paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada info makstud tulumaksu ja seda puudutava taustateabe kohta eraldi aruandes. Direktiiviga soovitakse muuta hargmaiste kontsernide tegevus läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumisega.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse seadus lihtsustab välismaal dokumendi aegumise, varastamise või hävimise korral ajutise reisidokumendi saamist. Uus regulatsioon võimaldab ajutise reisidokumendi taotleja isikut kontrollida distantsilt ning toimetada talle tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba kullerposti teel.

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamine selle aasta 1. juulist. Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. See mõjutab Eestis kõiki elektritarbijaid, kuna elektriarvetel tuuakse edaspidi eraldi reana välja "reservvõimsuse mehhanismi tasu".

Tegemist on tasuga, mida maksavad kõik elektritarbijad vastavalt nende tarbitud elektrienergia mahule. Maagaasiseaduse muudatustega arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.

Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadusega võimaldatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Nimemärgise riigilõiv kasvab 30 eurole ja sunniraha määr 9600 eurole. Nimemärgiseid hakkab registreerima tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Amet. Edaspidi lubatakse müüa väärismetalltooteid ka tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis.

Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seadus võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi.

Alates 2025. aastast nähakse ette uus täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon. Edaspidi arvestatakse ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitisele õiguse kindlakstegemisel kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel. Lisaks laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu.