Saata printerisse

Eelmärke ja märkuse kandmine kinnistusraamatusse

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-17-8524/32

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.03.18 otsus nr 2-17-8524/32

Asjaolud

Hageja esitas maakohtule hagi kostja omandist korteri väljanõudmiseks, omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, asendades kostja nõusoleku kohtuotsusega. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning arestis hagi tagamiseks korteri. Kostja esitas määruskaebuse, mille tulemusel tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse ning jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja pöördus määruskaebusega riigikohtusse.

Riigikohtu seisukohad

1. Alusetu rikastumise sätetest tulenevad omandi üleandmisele suunatud nõuded on tagatavad eelkõige eelmärkega. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 63 lõike 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge, erinevalt keelumärkest, kannete tegemist kinnistusraamatusse. Seega võimaldab eelmärge paindlikumalt arvestada nii hageja kui ka kostja huvidega. Eelmärke sissekandmine on hagejale menetluslikult lihtsam, kuna AÕS-i § 63.1 lõike 1 teise lause kohaselt ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke tegemist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Muul juhul tuleb hagi tagamise alust kohtule põhistada.

2. Kohus saab omal algatusel teha uue määruse, millega kantakse kinnistusraamatusse eelmärge, taotletud keelumärke asemel. Sarnaselt on õigus kanda taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse ka eelmärge. Kohus peab siiski määrama enne märke tegemise otsustamist tähtaja, mille jooksul peab hageja kohtule teatama, kas ta soovib eelmärke seadmist. Kui hageja soovib eelmärke sissekandmist, tuleb kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 381 lõike 2 alusel kontrollida ka esitatud nõude põhistatust.

3. TsMS-i § 378 lõike 1 punkti 10 järgi on üheks hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu, kuid kaalutlusõigus abinõu valikul antakse kohtule siis, kui abinõu ei ole kirjeldatud sama sätte punktides 1–9. Siiski peab kohtu poolt vajalikuks peetud abinõul olema vähemalt üldjuhul üldine seos TsMS-i § 378 lõike 1 punktides 1–9 sätestatutega. TsMS-i § 378 lõike 1 punkti 10 saab lugeda seaduseks AÕS-i § 63.1 lõike 7 tähenduses, mis võimaldab kinnistusraamatus AÕS-i § 63 lõike 1 punktis 4 sätestatud märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Eelmainitud hagi tagamise abinõul on üldine seos TsMS-i § 378 lõike 1 punktis 2 sätestatud keelumärke sissekandmise ning AÕS-i § 63 lõike 2 esimeses lauses ja lõike 5 esimeses lauses välja toodud abinõudega. Õigusvaidluse märke kinnistusraamatusse sissekandmise võimalus on ette nähtud halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lõike 1 punktis 4.

4. Kinnistusraamatusse sissekantav märkus tagab selle, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS-i § 460 lõike 2 alusel sellele, et tema suhtes ei kehtiks praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu.

Riigikohus rahuldas osaliselt määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.