Saata printerisse

Kelmuse ja omastamise kvalifitseerimine

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-13-5173/196

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.03.2018 otsus nr 1-13-5173/19

Asjaolud

Isikud mõisteti maakohtus süüdi kelmuse toimepanemises, mille ringkonnakohus tühistas olulise rikkumise tõttu ning saatis asja tagasi uueks lahendamiseks teises kohtukoosseisus. Maakohus mõistis isikud taas süüdi kelmuse toimepanemises ning ringkonnakohus ei rahuldanud isikute apellatsioone.

Riigikohtu seisukohad

1. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõttest lähtudes peab isiku tegu olema karistatav nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda kuni kohtuotsuse tegemiseni. Tegu kvalifitseeritakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Teo toimepanemise ajal oli süüteokoosseisu täitmiseks lõpuleviidud kelmuse puhul vaja mitte ainult tegutsemist varalise kasu saamise eesmärgil, vaid ka tegelikku varalise kasu saamist.

2. KarS-i § 209 tuleneva kelmusega võib olla tegemist juhul, kui liisingulepingu sõlmimisel ei ole liisinguvõtjal kavatsust lepingut täita ning liisinguandja viiakse eksitusse maksevõime või maksmisvalmiduse osas, mõjutades liisinguandjat pettuslikult lepingulisse suhtesse astuma ja vara üle andma. Eelmainituga ei ole võrdsustav osaluse ost, kui äriühingul on kohustusi, mida uus osanik ei soovi tulevikus täita.

3. Kuigi varakäsutus võib väljenduda tegevusetuses, ei ole lepingulise õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine hinnatav varakäsutusena.

4. KarS-i § 201 lõikest 1 tulenevat omastamise tingimust „enda või kolmanda isiku kasuks pööramine” sisustatakse kohtupraktikas teooriaga, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta teha seda kolmandal isikul. Eelmainitut nimetatakse manifitseerimisteooriaks.

5. Kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalmenetluse seadustiku § 274.2 lõike 1 alusel on erandlik abinõu, mille kohaldamata jätmist ei pea kohus kohtuotsuse tegemisel üldjuhul eraldi põhjendama. Põhjendus võib olla nõutav üksnes mõistliku menetlusaja nõude ulatusliku rikkumise korral.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebused.