Saata printerisse

Hoiu-laenuühistu: kinnisvaraarendajatele on raskem laenu saada

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu hinnangul on pangad hakanud karmistama kinnisvaraarendusettevõtetele kehtivat poliitikat, mille eesmärk on piirata turupakkumiste kasvu ja väikearendajate tegevust.

„Paljud pealinna kinnisvaramaaklerid seisavad juba silmitsi asjaoluga, et kinnisvaraarenduseks laenude andmiseks otsuseid tehes nõuavad pangad arendajatelt poolte korterite müümist juba ehituse algul,” ütles Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Maksim Sorokin pressiteate vahendusel.

„Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ekspertide sõnul ei ole see nõudmine sageli jõukohane aga turul uustulnukatele ning selle tulemusena on nad sunnitud oma projektid ootele panema. Samal ajal on suurtel ettevõtetel endiselt piisavalt raha uute nõuete täitmiseks,” lisas ta. Sorokini sõnul on selline kommertspankade poliitika ainult teretulnud, sest see takistab kinnisvaraturu ülekuumenemist.

Sorokini sõnul hakkasid kommertspangad juba 2017. aasta lõpus järgima järjekindlat poliitikat, et vältida Eesti kinnisvaraturu ülekuumenemist. „Viimasel ajal on kommertspangad märkimisväärselt karmistanud oma nõudeid tagatise suuruse, väljastatavate laenude summa ja tähtaja suhtes. Optimismi sisendab ka asjaolu, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on juba teatanud, et selliseid finantsjärelevalve meetmeid hüpoteeklaenude valdkonnas Eestis võib pidada piisavaiks ja adekvaatseiks, säilitamaks stabiilsust laenuturul,” ütles Sorokin.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu andmetel oli eelmise aasta lõpu seisuga üksnes Harjumaal müüki pandud rohkem kui 2500 ehitusjärgus korterit. Võttes sealjuures arvesse turu praegust dünaamikat, võib ettevõtte hinnangul lähitulevikus realiseerimata objektide arv tõusta järsult 3500 korterini.

Maa-ameti andmetel müüdi Eestis 2017. aastal 22 339 korterit kogusummas 1,5 miljardit eurot. Suurem osa neist ehk 6064 korterit oli ehitatud aastatel 1971 kuni 1990. Tehingute aastane juurdekasv oli 7,8 protsenti, hinnad tõusid aasta jooksul 7 protsenti, misjuures oli keskmine ruutmeetri hind 1164 eurot.