Saata printerisse

Eratee kasutamine kohaliku omavalitsuse poolt ühistranspordi korraldamiseks

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-15-18478

Riigikohtu 27.09.2017 lahend nr 2-15-18478

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja esitas maakohtule hagi Tallinna linna vastu hüvitise välja mõistmiseks kinnisasja kasutamise eest ühistranspordi korraldamiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata, mille peale esitas hageja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse, saates asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu seisukoht

1. Riigikohus kinnitab varasemat seisukohta, mille kohaselt saadakse võõrast asja kasutades eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1037 lõike 1 kohaselt on nõude rahuldamise eelduseks hageja nõusolekuta õiguse või valduse rikkumine, mille kaudu on kostja rikastunud. Eelmainitud sättest tulenevalt võib alusetu rikastumine seisneda ka kasutuseelise saamises, mida saadi kinnisasja omanikule tee kasutamise eest mittemaksmisel.

2. Ka eratee omaniku õigused peavad olema kaitstud tulenevalt asjaõigusseaduse § 68 lõikest 1, mis sätestab omaniku täieliku võimu asja üle, mistõttu tohivad teised isikud kasutada eelmainitud omandit ainult nõusoleku või muul seaduses sätestatud õiguslikul alusel. Eelmainitud alused võivad tuleneda nii eraõiguslikest kui ka avalik-õiguslikest õigusaktidest.

3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 33 lõige 1 on sõnastuses viiteline säte, millel pole normatiivset sisu, seega peavad eratee kasutamise täpsemad eeldused olema välja toodud muudes sätetes.

4. Ehitusseadustiku § 92 lõige 8 eeldab omaniku aktiivset tegevust, tähistamaks kinnisasjal asuva eratee viisil, mis lubab avalikkusel seda kasutada.

5. Kinnisasja kasutamine tähendab eratee läbimist bussiliini poolt, mille käikuandmine ja käigushoidmine toimub tellimusel. Kui tegevus toimub omaniku nõusolekuta, kujutab see omandiõiguse rikkumist, millega kaasneb rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamine VÕS § 1037 lõige 1 tähenduses, olenemata asjaolust, et kinnisasja läbiv ühistransport kuulub teisele juriidilisele isikule.

6. Kinnisasja valdamiseks ei saa pidada asjaõigusseaduse §-de 32 ja 33 tähenduses olukorda, kus kinnisasja läbivad liinibussid ning peatuvad bussipeatuses.

7. VÕS § 1037 lõige 1 ei ole suunatud tulevikku, mille tõttu tuleb hüvitada juba toimunud rikkumise teel saadu. Siiski ei ole välistatud, et kui rikkuja ei ole rikkumist kohtulahendi tegemise ajaks lõpetanud, on kannatanul õigus nõuda eelmainitud sätte alusel hüvitist ka tulevikus tekkiva alusetu rikastumisega seoses. See tähendab, et sellisel juhul saab rikkujalt kannatanu kasuks välja mõista hüvitise ka aja eest alates kohtulahendi tegemisest kuni rikkumise lõpetamiseni.

8. Menetlusökonoomia põhimõtet tuleb sätestatult tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 2  järgida ja asja uuel läbivaatamisel anda hagejale võimalus hagiavaldust täpsustada.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata ning muutmata ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni, muutes siiski otsuse põhjendusi.