Saata printerisse

Finantsinspektsiooni järelevalveõigused laienesid

Sel aastal suurenesid finantsinspektsiooni võimalused väärtpaberituru kuritarvituste vastu võitlemisel.

Kui seni kehtinud seaduse järgi sai finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis jaanuaris jõustunud seaduse kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud, või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul.

Samuti võib inspektsioon nüüd hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääraist eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Veel saab inspektsioon kohustuse koostada ja avalikustada rikkumiste kohta tulnud teavituste töötlemise korda. Senises seaduses sellist kohustust ei olnud ja teavitaja ei teadnud näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Seaduse kohaselt tõsteti ka turukuritarvituste sunniraha määrasid. Füüsilise isiku rikkumise korral kerkis sunniraha suurim määr 2 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole.

Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 eurole ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 eurole.

Jõustuv seadus võtab üle Euroopa Liidu (EL) turukuritarvituse määruse ja selle rakendusdirektiivi. Euroliidu määrus kehtestab reeglid väärtpaberituru, sealhulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel.

Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.