Saata printerisse

Eestis tehakse aastas üle 300 sularahata makse elaniku kohta

Eesti kuulub nende riikide hulka, kus tehakse üle 300 sularahata makse elaniku kohta aastas. Euroopa Liidu sama näitaja oli 2015. aastal 220.

Erinevused EL-i riikide elanike maksekäitumises on üsna märkimisväärsed. Põhjamaad eristuvad selgelt sularahata maksete suure arvu poolest, teatas Eesti Pank.

„Kuigi Eestis on inimeste makseharjumused suuresti juba välja kujunenud, tehti selle aasta kolmandas kvartalis sularahata makseid 6% rohkem kui aasta varem samal perioodil,“ ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu. Kolmanda kvartali andmete põhjal teeb keskmine Eesti elanik 331 sularahata makset aastas ja neist maksetest 66% ehk 223 on kaardimaksed.

Kõige kiiremini kasvabki Euroopa Keskpanga statistika kohaselt kaardimaksete arv: see on 15 aastaga suurenenud umbes neli korda ja kaardiga tehakse EL-i riikides keskmiselt 104 makset inimese kohta aastas.

Riikides, kus sularahata makseid enim tehakse, on tavapärane, et suure osa maksetest moodustavad kaardimaksed. Nii Rootsis, Soomes, Ühendkuningriigis kui ka Eestis tehakse rohkem kui 60% maksetest pangakaardiga.

2015. aastal moodustasid kaardimaksed EL-i riikides keskmiselt 47% kõikidest sularahata maksetest, maksekorralduste osakaal oli 26% ja otsekorralduste osakaal 21%. Kuna üksikutes suurtes riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Portugal) kasutatakse veel tšekke, moodustavad tšekimaksed 2,9% kõikidest sularahata maksetest. Veel 2000. aastal tasuti EL-i riikides tšekiga aga keskmiselt 18,7% kõikidest sularahata maksetest.

„Paljudes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on sularahaga maksmine niivõrd juurdunud, et sularahata makseid tehakse mitu korda vähem kui põhja pool,“ märkis Soosalu. „Üldiselt on aga kogu maailmas maksete valdkonnas toimunud samasugused muutused nagu Euroopas ‒ sularahata maksete arv suureneb pidevalt. Seejuures kaardimaksete arv kasvab ja tšekkide osatähtsus kahaneb.“