Saata printerisse

Õiguskantsler: eraparklal on õigus saada parkimisvõlglase andmed

Õiguskantsler Ülle Madise palus mai keskel maanteeametil edaspidi mitte keelduda eraparklatele parkimisvõlglaste kontaktandmete väljastamisest.

Eraparklad peavad omakorda soetama parkimise fakti tõendava tehnoloogia ja täitma isikuandmete kaitse nõudeid ning tagama parkla korrashoiu ja ohutuse, teatas õiguskantsler.

"Leian, et parkimislepingu rikkujal ei ole õigust oma nime ja kontaktandmete salajasusele," märkis õiguskantsler kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja maanteeameti peadirektorile. "Õigusriigis on lepingud, ka parkimisleping täitmiseks ja elu tuleks korraldada mõistlikult, " rõhutas ta.

"Iga ajutist parklat pole mõistlik tara ja tõkkepuudega ümbritseda, auto teisaldamine ja ratta lukustamine koormab aga parkimise eest tasumata jätnud inimest palju enam kui telefonikõne, kiri või sms, millega lepingu täitmise kohustust meelde tuletatakse," lisas Madise.

Maanteeameti senise praktika muutmist toetab ka hiljutine riigikohtu otsus, mille kohaselt on parkimise korraldajal õigus parkimislepingu tüüptingimustes eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

"Ma ei näe ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks eraparklaid selles küsimuses ebavõrdselt kohtlema. Kui nemad täidavad kõik kohustused – see tähendab seavad üles infotahvlid, tagavad sõidukite ja inimeste turvalisuse parklas –, siis ei ole ka ühelgi sõidukijuhil õigust jätta teenuse kasutamise eest maksmata ja varjata end isikuandmete kaitse paragrahviga," kommenteeris õiguskantsler.

Andmekaitse inspektsioon (AKI) ootab maanteeametilt täpsemat ülevaadet, kuidas tagatakse, et kui eraparklad küsivad ametilt parkimisvõlglaste leidmiseks sõidukiomanike andmeid, ei rikutaks nende privaatsust.

"On selge, et registrikraanide avamisega peab maanteeamet olema väga ettevaatlik. Küsin oma peadirektorist kolleegilt täpsemat teavet, milliseid kontrollimehhanisme kavatseb amet rakendada, et vältida sõidukiomanike andmete väärkasutamist ja lekkimist," ütles AKI peadirektor Viljar Peep.

"Ma ei muretse nende pärast, kes võlast pääsemiseks püüavad privaatsuse ettekäände taha pugeda. Küll aga tuleb ära hoida niisugused jutuajamised: „Kuule, sa töötad parkimisfirmas, tee mulle teene ja lisa oma päringutele need autonumbrid – mul on vaja nende omanike koduseid aadresse ja mobiilinumbreid," kirjeldas AKI peadirektor võimalikku olukorda.

"Kui ma sõidan autopesulasse või rehvivahetusse, siis ei saa ma sealt enne raha maksmist lahkuda. Tekib küsimus, miks eraparkla pidaja ei saa oma teenust samamoodi korraldada? Selleks tuleb vaid investeerida piiretesse ja tõkkepuusse. Ettevõtteid, kes osutavad sõidukiga seotud teenuseid, ei tohiks ebavõrdselt kohelda," rõhutas Peep.

"Kõike seda peab ametnik eelnevalt kontrollima. Vastasel juhul rikub ta isikuandmete töötlemise reegleid ning juurdepääsupiiranguga teabe väljastamise keeldu. Mõlema eest on ette nähtud väärteovastutus," rõhutas andmekaitse inspektsiooni juht.