Saata printerisse

Pereõed saavad märtsist retsepti väljakirjutamise õiguse

Pereõed saavad alates 1. märtsist korduvretsepti väljakirjutamise õiguse, seega ei pea patsient edaspidi alati pöörduma kordusretsepti saamiseks perearsti poole.

Seadusemuudatus annab perearstidele võimaluse pühendada rohkem aega inimeste kiiret lahendust vajavatele tervisemuredele. Eesti pereõdede kompetentsus ja haridus on selleks piisavalt kõrgel tasemel, teatas terviseamet.

Muudatus aitab lühendada ravijärjekordi ning hoida kokku hoida perearsti tööaega eelkõige kroonilistele haigetele korduvretseptide väljastamisel. Muudatuse kaudu suurenevad üldarstiabi osutamisel pereõe õigused, nad kirjutavad ravimi välja koos asjakohase nõustamisega. Pereõdede retseptide väljastamise õigus võimaldab terviklikumat krooniliste haigete jälgimist ja tervisealast nõustamist. Pereõde teeb  tõhusat koostööd perearstiga ning patsient saab ka edaspidi vajadusel alati arsti poole pöörduda.

Seadusemuudatuse kohaselt saavad perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötavad õed retseptiravimite väljakirjutamise õiguse juhul, kui nad on läbinud kliinilise farmakoloogia alal täiendkoolituse. Pereõde peab Tartu Ülikooli täienduskeskuse väljastatud tunnistuse kliinilise farmakoloogia koolituse läbimise kohta esitama terviseameti registrite ja tegevuslubade büroole.

Pereõe retseptiõigus kantakse tervishoiutöötajate registrisse. Nimetatud õigus hõlmab piiratud hulka ravimeid ja nende väljakirjutamisele on kehtestatud piirang. Pereõel on ainult korduva retsepti, mitte esmase retsepti väljakirjutamise õigus. Niisugune piirang on vajalik selleks, et tagada ravimite ohutu kasutamine, kuivõrd esmane ravimivalik  sõltub konkreetsest haigusest ja patsiendist. Perearstil on ravimit valides kõige rohkem infot ja pädevust kaalutletud valiku tegemiseks – ta teab kaasuvaid haigusi, varasemat ravi ja on kursis muude ravimite samaaegse tarvitamisega.

Pereõde peab perearstiga konsulteerima mitte harvem kui üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, et hinnata koos ravi jätkumist ja selle muutmise vajadust.