Saata printerisse

Sularahata maksete arv kasvas möödunud aastal 5 protsenti

Mullu tehti Eestis päevas keskmiselt miljon sularahata makset kogukäibega 400 miljonit eurot. 2014. aasta sama perioodiga võrreldes kasvas maksete arv 5%, käive aga vähenes 6%.

Kõikidest riigisisestest maksetest 63% on eraisikute algatatud kaardimaksed. Maksete kogukäibest moodustavad need vaid 2,5%, teatas Eesti Pank.

Maksete käibest 76% on ettevõtete algatatud maksed internetipangas ja muudes äriüksustele pakutavates andmesidekanalites. Maksete arvust moodustavad need maksed 13%.

Nii eraisikute kui ka ettevõtete sularahata maksete arv on pidevalt suurenenud, kuid maksete käive on olnud märksa heitlikum. Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus. Kui eraisikute algatatud maksete arv kasvas 2015. aastal aasta varasema ajaga võrreldes kaardimaksete toel 6%, siis nende käive vähenes samal ajal 5%, peamiselt internetipanga maksekorralduste käibe vähenemise tõttu.

Umbes viiendik Eestis tehtavatest sularahata maksetest arveldatakse pankadevahelise jaemaksesüsteemi STEP2 kaudu.

2015. aastal tegid Eesti pangad STEP2 süsteemi kaudu keskmiselt 112 000 makset päevas kogukäibega 142 miljonit eurot. Aasta varasema ajaga võrreldes tehti 2015. aastal makseid 7% rohkem ning käive kasvas 1%.

Pankadevaheliste maksete arv suurenes 2015. aastal rohkem kui kõigi riigisiseste maksete arv. Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et väiksemad pangad on parandanud nii oma makseteenust kui ka selle kättesaadavust ning kliendid on senisest rohkem pankade vahel jaotunud, teatas Eesti Pank.