Saata printerisse

Viivisenõude kajastamata jätmine ainuosanikuga osaühingu majandusaasta aruandes

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-69-15

Riigikohtu 17.06.2015 lahend nr 3-2-1-69-15

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Isik X (hageja) esitas maakohtule hagi isiku Y (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavalduse kohaselt oli kostja OÜ X ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja andis OÜ-le X mitmes osas, mitme aasta jooksul laenu. Aastad hiljem kuulutati välja OÜ X pankrot. Pankrotimenetlus lõppes raugemisega. Kostjal oli OÜ X vastu nõue, mis loovutati OÜ-le Y. Kostja lõi hagejale ebaõige ettekujutuse OÜ X tegelikust finantsseisust. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukoht

1. Kohus ei nõustunud sellega, et kostja ei pidanud potentsiaalset viivisekohustust OÜ X aastaaruandes ega selle lisas kajastama ajal, mil hageja OÜ-le X raha üle kandis, sest viivisekohustus on tingimuslik kohustus ja juhatus võis ise hinnata viivise sissenõudmise tõenäosust. Juhatus peab tagama, et raamatupidamise aastaaruandes oleksid kajastatud kõik olulised asjaolud, mis võivad mõjutada äriühingu majandusseisu ja mis võivad mõjutada äriühingu lepingupartneri majanduslikke otsuseid.

2. Kohus leidis, et kui äriühingu ainuosanikul on ühingu vastu nõue, millest võib tuleneda ka olulise suurusega viivisekohustus, tuleb potentsiaalne viivisekohustus vähemalt üldjuhul aastaaruande lisas kajastada kui oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Osaühingu ainuosanik on isik, kelle täieliku kontrolli all on äriühing. Sellises olukorras on eriti oluline, et aastaaruanne ja selle lisad kajastaksid kõiki osaniku nõudeid ühingu vastu, sest nende nõuete õige kajastamine tagab selle, et ühingu majanduslik olukord tehakse väljapoole nähtavaks sellisena, nagu see tegelikult on.

3. Kohus märkis ka seda, et osaühingu ainuosanikust juhatuse liikme õigust ja kohustust hinnata omaenda viivisenõude sissenõutavust tuleb pigem tõlgendada selliselt, et niisugused nõuded tuleb aruande lisas kajastada sõltumata sellest, kas juhatuse liige aruande koostamise ajal peab tõenäoliseks (soovib) selle sissenõudmist. Viivisenõuet ei võinud jätta aruande lisas täies ulatuses kajastamata põhjusel, et kostja ei kavatsenud seda sisse nõuda, ja ainult tegelik nõudest loobumine õigustanuks nõude täielikku kajastamata jätmist.

4. Hageja peab tõendama ka seda, et ta tutvus olemasoleva aastaaruandega kõigil majandusaastatel, mil ta OÜ-le X raha üle kandis. Olukorras, kus juhatuse liige eelduslikult ei vastutaks raamatupidamise seaduse sätete rikkumise eest ühingu ees, ei vastuta ta ka võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel. Samuti tuleb kindlaks teha, kas hageja kaotas oma raha just seetõttu, et ta lähtus OÜ-le X raha üle kandes vastavate aastate kohta koostatud majandusaasta aruannetest ja nende lisadest.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse, saates asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Raamatupidamisuudiste septembrinumbris (nr 5 (164)) analüüsib antud kohtulahendit jurist Dmitri Zdobnõh.