Saata printerisse

Maist jõustusid olulised liiklusseaduse muudatused

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistas ette liiklusohutust parandavad muudatused liiklusseadusesse, mis muudetud kujul jõustusid 1. mail.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu selgitas, et olulisemad muudatused puudutavad laste ohutust, ühissõidukiraja kasutamist, liikluses kasutatavaid dokumente, juhi tervisenõudeid ning liiniveol kasutatavaid ühissõidukeid. „Liiklusohutusele tuleb läheneda terviklikult. Seepärast teemegi pidevalt tööd selleks, et liiklusohutust otseselt mõjutavad liiklusreeglid oleksid ajakohased ja võimalikult põhjalikult läbimõelduna ka praktikas toimivad,“ märkis Salmu.

1. mail jõustus kokku ligi 90 liiklusseaduse muudatust, olulisemad neist on järgmistes liiklusohutuse valdkondades:

Laste ohutusega seonduv

Jõustuv liiklusseaduse muudatus piirab turvavöödeta mootorsõidukis laste vedu lisaks sõiduautole ka veoautos. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt tohib sõiduauto esiistmel last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse (näiteks turvavöö, turvatool) abil nõuetekohaselt kinnitatud. Alates 1. maist ei tohi alla kolmeaastast last sõidutada nii sõiduauto kui ka veoauto istmel, millel puudub turvavöö. Seega peavad alla kolmeaastased lapsed olema sõiduautos ja veoautos igal juhul turvavarustuse abil kinnitatud. Jätkuvalt jääb keelatuks ka sõiduauto esiistmel igas vanuses laste vedu, kui istmel puudub turvavöö. Veoauto esiistmel, millel puudub turvavöö, tohib last sõidutada üksnes juhul, kui laps on vanem kui kolm aastat ning pikem kui 150 sentimeetrit.

Muutuvad ka laste süles sõidutamise nõuded. Kehtiv liiklusseadus lubab veoautos ja bussis sõidutada süles kuni 12-aastast last tingimusel, et kõik sõidukis olevad istekohad on hõivatud. Muudatusega ei tohi edaspidi veoautos last süles sõidutada. Seda analoogselt sõiduautole. Busside puhul on loobutud tingimusest, et kõik istekohad peavad olema hõivatud, kuid senise 12-aastase lapse asemel võib edaspidi bussis sõidutada süles üksnes alla kolmeaastast last. Seda tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga kinnitatud. Erandina on jätkuvalt lubatud süles sõidutada kuni 7-aastast last ning seda juhul, kui täiskasvanu turvavöö ei ole kinnitatud (näiteks linnaliini bussis).  

Ühissõidukirajaga seonduv

Muudatusega laiendab ühissõidukiraja kasutamise õigus. Kehtiva seaduse kohaselt võib teeomanik liiklusmärkidega lubada ühissõidukirajale ka jalgrattad. Muudatusega võimaldatakse teeomanikul lisaks jalgrattale lubada ka teistel sõidukitel kasutada ühissõidukirada. Täiendavalt on ühissõidukiraja kasutamist laiendatud eritalituse sõidukile ja täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukile. Muudatusega soovitakse populariseerida elektrisõidukite kasutamist. Ühtlasi on eesmärk kiirendada väljakutse teenindamiselt tagasi sõitva eritalituse sõiduki (näiteks päästeasutuse auto) jõudmist päästeasutusse, et olla valmis uute väljakutsete teenindamiseks (näiteks täiendada varustust).

Registreerimistunnistusega seonduv

Muudatusega leevendatakse registreerimistunnistuse kaasas kandmise kohustust isikutele, kelle andmeid ei ole kantud sõiduki omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana liiklusregistrisse. Sel juhul on võimalik Eestis registreeritud sõidukiga liikluses osalemisel asendada registreerimistunnistus koopiaga. Vastava võimaluse loomine vähendab pettusi, kus andes sõiduki kasutamisel originaalregistreerimistunnistuse ja autovõtmed kolmandale isikule, müüb see isik sõiduki edasi heausksele ostjale või registreerib sõiduki kellegi teise nimel. Selliseid olukordi on esinenud näiteks autorendi või -müügi või ka eraisikutevaheliste lepingute puhul.

Juhtimisega seonduv

Eelnõuga lihtsustatakse uue juhtimisõiguse dokumendi taotlemist. Juhiloa kaotuse, hävimise või varguse korral ei peaks uue juhiloa taotlemise ajaks ajutist juhiluba vormistama. Sellel perioodil tõendataks juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Sama põhimõtet rakendatakse ka esmase juhiloa ja juhiloa vormistamise ajal ning edaspidi puudub vajadus näiteks mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistust kaasas kanda. Oluline on meeles pidada, et vastav õigus kehtib üksnes Eestis liigeldes ning isikul peab kaasas olema isikut tõendav dokument.

Lihtsustatakse ka välisriigis väljastatud juhilubade kasutamist Eestis. Selleks loobutakse rahvusvahelise juhiloa nõudest juhul, kui juhiloale on tehtud kanded kas ainult ladina trüki- või kirjutuskirjas või selliselt korratud. Samuti peavad juhiloale olema kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus isikul on. Ühtlasi võimaldatakse nendel juhtudel, kui juhiluba ei vasta nimetatud nõuetele, kasutada alternatiivina rahvusvahelisele juhiloale ka notariaalselt kinnitatud tõlget, kui juhiloale on kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus isikul on. Sellega võimaldatakse sõidukit juhtida näiteks olukorras, kus isik on unustanud oma kodukohariigis rahvusvahelist juhiluba taotleda.

Juhi tervisenõuded

Muutub veoauto- ja bussijuhtide tervisekontrolli läbimise tähtaeg. Kui kehtiva liiklusseaduse kohaselt pidid tervisekontrolli iga viia aasta järel läbima üksnes üle 50-aastane veoauto- ja bussijuht, siis muudatuse kohaselt laiendatakse viieaastast perioodi kõikidele veoauto- ja bussijuhtidele. Seega on veoauto- ja bussijuhi tervisekontrolli läbimise perioodilisus samaväärne juhiloa kehtivusega. Veoauto- ja bussijuht on oma tööülesannete tõttu riskirühmas seoses erinevate kutsehaigustega, mistõttu on tihedam tervisekontroll vajalik ka haiguste ennetamiseks. Kuna veoauto ja buss on olemuslikult kõrgema ohu allikas, on oluline, et veoauto- ja bussijuhi tervis vastaks pidevalt kehtestatud nõuetele.

Ühissõidukitega seonduv

Ühissõidukid, mida kasutatakse alla 50-kilomeetristel bussiliinidel, tuleb alates 2020. aastast varustada juhi tööaega salvestava seadmega (sõidumeerikuga). Seda sõidukitel, mis on esmaregistreeritud pärast 2006. aasta 1. maid. Nõuet ei rakendada linnaliinibussidele. Kehtiv liiklusseadus näeb küll alla 50-kilomeetriseid liine teenindavatele bussijuhtidele ette maksimaalse aja, kui kaua tohivad juhid tööpäevas roolis olla, kuid vastavat arvestust peetakse siiani töögraafikute alusel. Samas ei võimalda töögraafik piisavalt usaldusväärselt veenduda, et roolis olev bussijuht on saanud nõuetekohaselt puhata. Kuivõrd väsinud juht on oma ohtlikkuselt samaväärne joobes juhiga, tuleb välistada väsinud juhtide liikluses osalemine. Seega on muudatus suunatud ühistranspordi kasutajate turvalisuse suurendamiseks.