Saata printerisse

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-17-15

Riigikohtu 07.05.2015 lahend nr 3-3-1-17-15

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas OÜ-d X esitama äriühingu ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid ja arvelduskontode väljavõtted. OÜ X esitas elektrooniliselt taotluse uue aja määramiseks, millega MTA nõustus. OÜ X aga enam pärast uue aja määramist ühendust ei võtnud ning MTA kustutas OÜ X-i käibemaksukohustuslaste registrist. OÜ X esitas kaebuse halduskohtule, mille kohus rahuldamata jättis. OÜ X esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse. MTA esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 3¹ sõnastus ei anna alust järelduseks, et äriühingu poolt tõendite esitamata jätmise õiguslikuks tagajärjeks oleks alati registrist kustutamine ja seda olenemata tõendite esitamata jätmise asjaoludest ja maksuhalduri valduses olevatest muudest tõenditest. Iga äriühingu käibemaksukohustuslase registrist kustutamise otsus on individuaalne ja sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

2. Euroopa Kohus on selgitanud direktiivi 2006/112 artiklis 214, et maksukohustuslase registreerimise esmaseks eesmärgiks on tagada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine. Samuti on registreerimise numbril oluline tähtsus tehingute tõendamisel. Registreerimisnumbri kuritarvitamise takistamise ja maksupettuste ärahoidmise eesmärgil võib kasutusele võtta meetmeid, kuid need ei tohi minna kaugemale, kui on vajalik maksu nõuetekohase kogumise kindlustamiseks ja pettuste ärahoidmiseks. Nimetatud seisukohad on asjakohased KMS § 22 lg 3¹ tõlgendamisel.

3. Maksukohustuslase registrist kustutamine KMS § 22 lg 3¹ alusel on kaalutlusotsus. Maksuhaldurile korraldustes nõutud teabe esmakordne esitamata jätmine ei ole käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks alati piisav. Kui esmakordne andmete tähtajaks esitamata jätmine kujutaks alati piisavat alust registreerimisnumbri kustutamiseks, siis muutuks registrist kustutamine automatiseeritud tegevuseks ega võimaldaks piisaval määral arvestada kõigi ettevõtlusega tegelemist iseloomustavate asjaoludega.

4. Käibemaksuseadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust põhjalikult selgitada esmase riskianalüüsi ja ettevõtlusega mittetegelemise kahtluse tekkimise asjaolusid. Teabe esitamise kohustuse tekkimiseks piisab, kui maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus, mida ka haldur nimetatud asjas on teinud. Kaebajale anti võimalus kahel korral esitada teavet, mõlemal juhul jättis OÜ X oma kohustused täitmata.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse.