Saata printerisse

Väärteoprotokolli teokirjeldus. Käibe tekkimine, kaup või teenus

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-23-15

Riigikohtu 20.04.2015 lahend nr 3-1-1-23-15

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas väärteoprotokolli isiku X ja OÜ Y kohta. Väärteoprotokolli kohaselt esitas OÜ Y sisendkäibemaksu kohta valeandmeid, et vähendada osaühingu maksukohustust. MTA otsusega karistati isikut X maksukorralduse seaduse (MKS) § 153.1 lg 1 järgi rahatrahviga 600 eurot ja OÜ-d Y MKS § 153.1 lg 2 järgi rahatrahviga 6500 eurot. Isiku X ja OÜ Y kaitsja esitas maakohtule kaebuse MTA otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Kaitsja esitas kassatsiooni.

Kohtu seisukoht

1. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Valdava osa selles asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjelduse tekstist moodustab ülevaade erinevate tõendite sisust ja nende tõendite analüüs. Sellise informatsiooni käsitlemine teokirjelduses on õigustamatu, sest see muudab teokirjelduse raskesti jälgitavaks. Seetõttu ei vasta käsitletavas asjas koostatud väärteoprotokoll väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 69 lg 2 p 1 nõuetele. Tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise VTMS § 150 lg 2 mõttes ega tingi kohtuotsuse tühistamist.

2. Ka enne 1. jaanuari 2015 oli MKS § 153.1 järgi karistatav üksnes tahtlik tegu. Asjaolust, et OÜ Y ja OÜ X vahel sõlmitud leping ja selle alusel väljastatud OÜ X arve ei olnud MKS § 83 lg 4 tähenduses näilikud, ei saa aga veel järeldada, et OÜ Y võinuks maha arvata sisendkäibemaksu. Kreeditarve väljastamise faktist ei saa järeldada, et isik X esitas OÜ Y juulikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid, või vähemalt mitte seda, et ta tegi seda tahtlikult.

3. Väidet selle kohta, kas mingi hüve on käibemaksuseaduse mõttes kaup või teenus, ei saa vaadelda teokirjelduse osaks oleva faktilise asjaoluna, vaid käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg-te 3 ja 4 alusel antava õigusliku hinnanguna. Seega ei takista VTMS §-s 87 ette nähtud väärteoprotokolli piiridest väljumise keeld käesolevas asjas kohtul hinnangu andmist, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tarkvarapaketid on kaup või teenus.

4. Käesolevas asjas ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud kõiki eeldusi, mis võimaldaksid väita, et isik X esitas OÜ Y huvides viimase käibedeklaratsioonis tahtlikult valeandmeid. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb kohtul silmas pidada muu hulgas seda, kas OÜ X ja OÜ Y vahel sõlmitud lepingu objektiks oleva teenuse saab lugeda KMS § 11 lg 1 p 1 mõttes osutatuks siis, kui teenuse sisuks olev õigus muutus ostjale kättesaadavaks.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt, saates asja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus ei lõpetanud väärteomenetlust isik X ja OÜ Y suhtes.