Saata printerisse

Olulised aspektid maksukohustuse määramisel

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-76-14

Riigikohtu 17.03.2015 lahend nr 3-3-1-76-14

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksuotsusega määrati OÜ-le X (kaebaja) tasumiseks käibemaks ja tulumaks. Maksuhaldur oli seisukohal, et OÜ X tehinguid tööde tegemiseks erinevatele äriühingutele tegelikkuses ei toimunud. Esitatud arved kui ka muud dokumendid olid üldsõnalised ja ebaselged. Samuti asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ X on kajastanud oma raamatupidamises võltsarveid teadlikult, püüdes vähendada tasuda tulnud käibemaksu ja teha maksuvabalt väljamakseid. Eelnimetatud äriühingute esitatud arvete alusel on OÜ X alusetult arvestanud sisendkäibemaksu. Nende arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks, mis on tulumaksuseaduse alusel maksustatavad. OÜ X esitas vaide, mille MTA rahuldamata jättis. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse, mis jäeti rahuldamata. Kaebaja pöördus ringkonnakohtusse, kus ta apellatsioon rahuldamata jäeti. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Maksuhaldur ja kohtud on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebaja maksuarvestuse aluseks võetud arved ei vasta käibemaksukohustuse ega tulumaksukohustuse määramisel arvetele kui algdokumentidele esitatavatele nõuetele, mistõttu on kaebaja sisendkäibemaksu arvestanud alusetult ja jätnud tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

2. Arvetele majandustehingu sisuna märgitud "transporditeenused" ja "taastamistööd" ei kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki. Seda etteheidet ei kõrvalda teenuste sidumine konkreetse ehitusobjektiga, sest teenuse sisu see ikkagi ei kirjelda. Maksukohustuse määramisel on oluline eristada majandustehinguid kaupade ostu-müügi ja teenuste saamise-osutamise alusel. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Teenuse puhul on hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandina, selles asjas pole aga selgunud asjaolusid, mis kinnitaksid, et tegemist on olukorraga, kus erandina on võimalik maksusumma määrata hindamise teel.

3. Seoses maksuhalduri ja kohtute seisukohtadega kaebaja osalemise kohta maksupettuses, pole maksuõiguslike tagajärgede saabumiseks vaja tuvastada maksupettuse toimepanemist, piisab põhjendatud kahtlusest. Kahtlus on põhjendatud ning kaebaja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid kahtluse kõrvaldamiseks.

4. Teenuste ostmise vajaduse tuvastamine ei mõjuta käibemaksu määramise õiguspärasust, sest sisendkäibemaksu ei võimalda maha arvata vaidlusaluste arvete puudused. Isegi kui leiaks tõendamist, et kaebaja ei saanud kõiki töid ise teha, ei saaks praegusel juhul tulumaksu hindamise teel määrata. Hindamise teel maksustamine eeldab ettevõtlusega seotud kulutuste hinnangulist tuvastamist, mida maksuhalduril ei oleks selles asjas olnud võimalik teha. Kohus rõhutab veel kord, et kui arvel pole näidatud tegelik müüja, on erinevalt kauba soetamisest teenuse ostmise puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik üksnes erandjuhtudel.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.