Saata printerisse

Parandusdeklaratsioonides valeandmete esitamine tagastusnõude tekitamiseks

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222577234

Riigikohtu 23.02.2015 lahend nr 3-1-1-62-14

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Isik (süüdistatav) esitas maksudeklaratsioonide (TSD) parandusdeklaratsioonid, vähendades nendes maksustatavat tulu ja deklareerides alusetult tagastatavat tulumaksu ning esitades tagastustaotlused, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid. Maakohtu otsusega tunnistati isik süüdi karistusseadustiku (KarS) 3892 lõike 1 (maksukelmus suures ulatuses) järgi ning kohus mõistis süüdistatavalt riigi tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 37 700 eurot. Süüdistatava kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotles kaitsealuse osalist või täielikku õigeksmõistmist, mis jäeti rahuldamata. Kaitsja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. KarS § 3892, mille järgi isikut süüdistati, on tunnistatud kehtetuks. 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS muudatustega ühendati varem kehtinud KarS §-d 3891 ja 3892 nii, et § 3891 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) sisaldab kehtivas redaktsioonis nii maksude maksmisest kõrvalehoidumist kui ka maksukelmust suures ulatuses. Süüdistatava teo tagajärjel on valeandmete esitamisega kaasnenud enam kui suurele kahjule vastav tagasimakse, mis on KarS § 3891 lg 1 järgi karistatav ka pärast 31. detsembrit 2014.

2. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liiget süüdistatakse üksnes maksukuriteos, mis seisneb selles, et ta on jätnud äriühingu varast näilike arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata, ei ole kõnealuste väljamaksete summat võimalik juhatuse liikmelt KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida. KarS § 831 lg 1 järgi konfiskeerib kohus (mida ka maakohus tegi) tahtliku süüteoga saadud vara (37 700), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seega kohustab seadus KarS §-s 3892 kirjeldatud kuriteo toimepanemise korral konfiskeerima kuriteoga saadud vara juriidilise isiku juhatuse liikmelt, juhul kui viimane isiklikult rikastus kuriteo toimepanemisega, mida süüdistatav ka tegi.

3. Maksumenetluses esitatud nõude osaline kattumine kriminaalasjas konfiskeerituga ei ole konfiskeeritava summa vähendamise aluseks. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise eesmärk on vältida isiku rikastumist kuriteo toimepanemise tagajärjel.

Riigikohus tühistas kohtute otsused süüdistatavale mõistetud liitkaristuse osas ja saatis uue liitkaristuse mõistmiseks maakohtule. Kassatsioon jäi rahuldamata ja kohtute otsused muus osas muutmata.