Saata printerisse

Töövõimetoetuse seadus

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 19.11.2014. Seadus jõustub 1.01.2016, osaliselt 1.01.2015, 1.07.2016, 1.01.2017 ja 1.01.2021.

Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Seaduse teine eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema.

Töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja terviseseisundile vastava töö leidmist. Riigikogu teise lugemise käigus tehtud muudatused näevad ette töövõime hindamisega kaasnevate erivajadusest tingitud lisakulude hüvitamise, kui töötukassa saadab inimese arsti vastuvõtule. Samuti tõstetakse sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast.

Muudatuse järgi ei saa Töötukassa töövõimetoetuse maksmist enne peatada, kui pole välja selgitatud, miks inimene ei ole tööotsimisel aktiivne olnud. Sõltumata tema aktiivsusest tööturul, saab ta tervisealast rehabilitatsiooniteenust igal juhul.

Nii tööd otsivad kui ka tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.

Seadus näeb ette vähemalt 1000 töökoha loomise avalikus sektoris vähenenud töövõimega inimestele 2020. aastaks.