Saata printerisse

Õiguskantsler: sõiduki liiklusregistrisse kandmise aja pikenemine ei ole õigusvastane

Õiguskantsleri hinnangul ei ole õigusvastane Maanteeameti praktika, mille kohaselt võib sõidukite liiklusnimistusse registreerimiseks kuluda senisest rohkem aega.

Õiguskantsleri poole on pöördunud mitu inimest, kes pole rahul, et sõidukeid ei kanta enam liiklusregistrisse Maanteeametile vastava avalduse esitamise päeval. Nüüd võib selleks toiminguks aega kuluda kuni 30 päeva. Selline muudatus on tingitud Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitseameti ning Politsei- ja Piirivalveameti koostöös toimunud ühisaktsioonidest kasutatud autode turu korrastamiseks.

Olles analüüsinud uut sõidukite liiklusregistrisse kandmise praktikat, leidis õiguskantsler Indrek Teder, et kuigi Maanteeamet ei ole kohustatud sõidukit taotluse esitamise päeval registreerima, tuleb seda siiski teha mõistliku aja jooksul. Sõiduki registreerimisele kuluva aja mõistlikkus sõltub aga mitmest asjaolust. Näiteks sellest, kas esitatud on kõik vajaminevad dokumendid või tuleb Maanteeametil hankida täiendavat teavet. Samuti võib Maanteeamet enne sõiduki registreerimist kontrollida dokumentide õigsust, tehes vajadusel järelepärimisi teistesse asutustesse.

Kõik need täiendavad toimingud võtavad aega, mistõttu sõltub sõiduki registreerimise aeg konkreetse juhtumi asjaoludest. Õiguskantsleri sõnul on seetõttu raske määratleda, kui pikk on täpselt see mõistlik aeg, mille jooksul peaks Maanteeamet registritoimingu tegema. Õiguskantsler leidis siiski, et üldistatult hinnates ning arvestades võimalikke täiendavaid menetlustoiminguid, ei pruugi kuni 30 päeva kestev sõiduki registreerimise menetlus olla iseenesest ebamõistlikult pikk. Ta lisas, et kui sõidukit registreerida soovijale siiski tundub, et Maanteeamet viivitab tema sõiduki registreerimisega põhjendamatult kaua ning rikub sellega tema õigusi, on tal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Õiguskantsler toonitas, et tema hinnangul on Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitseameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühistegevuse eesmärgid kasutatud autode turu korrastamiseks õiguspärased ja ettevõtmine vajalik. Nimelt on ametite koostöö suunatud sõidukite ostjate ja müüjate teadlikkuse tõstmisele kehtivatest õigusnormidest ja võimalikest kasutatud sõiduki ostuga kaasnevatest probleemidest. Samuti on ühistegevuse eesmärk tagada kasutatud sõidukite turul aus konkurents ning kindlustada maksude tõhusam laekumine riigieelarvesse.