Saata printerisse

Võlgnevuse ja kulutuste hüvitamise nõudmise tingimused liisingulepingu puhul

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-40-14

Riigikohtu 11.06.2014 lahend nr 3-2-1-40-14

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja esitas kostja vastu liisingulepingust tuleneva maksete võlgnevuse ja sõiduki võõrandamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Kostja arvates on asi valesti menetlusse võetud, kuna leping on hinnatav tarbijakrediidilepinguna ja kostja alaline elukoht on Soome Vabariigis. Lepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kehtiv. Kohtud osaliselt rahuldasid hagi. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada.

2. Kui kostja elukoht oli hagi esitamise ajal Soome Vabariigis, sai Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) art 3 lg 1, art 15 lg 1 lit b või c ja art 16 lg 2 järgi esitada tema vastu hagi üksnes elukohariigis, st Soomes. Seda ei saa muuta ettevõtja ja tarbijate vahelises lepingus sisalduv kohtualluvuse kokkuleppe.

3. Liisinguesemega seotud riskid (mh väärtuse vähenemise risk) on üldjuhul liisinguvõtja kanda. Riskijaotus on mõneti erinev kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul, kui liisinguese tagastatakse lepingu korralisel lõppemisel liisinguandjale ning liisinguvõtjal ei ole selle väljaostmise kohustust. Nii kannab liisinguandja selles osas ka liisingueseme jääkväärtuse riski ehk riski, et liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust.

4. Lähtudes liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest, tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral hüvitada liisinguandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused. Liisinguvõtjal tuleb intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tasuda üksnes aja eest, millal krediiti tegelikult kasutati, st liisinguandjal ei ole liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule.

5. Kasutusrendi tüüpi liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb lähtuda sellest, et liisingueseme jääkväärtus arvatakse arvutatud nõudest maha üksnes ulatuses, milles see ületab liisingueseme liisinguandjale kuuluvat jääkmaksumuse osa, st liisingulepingu sõlmimisel kokku lepitud jääkmaksumust.



Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja tegi uue otsuse.