Saata printerisse

Kõrgharidusega töötute seas on naisi kaks korda rohkem kui mehi

Sarnaselt ülikoolilõpetajatega on ka kõrgharidusega töötute seas naisi kaks korda rohkem kui mehi. Juuli seisuga on end töötuna arvele võtnud 4475 kõrgharidusega naist ja 2254 kõrgharidusega meest.

Kõige enam on kõrgharitud naiste seas majandus- ja finantserialade haridusega töötuid, koguni 24 protsenti, kirjutas Postimees juuli lõpus. Meeste hulgas on kõige probleemsemad masinaehituse, mehaanika ja elektroonikaga seotud erialad, aga ka nende seas on rohkelt majanduskraadiga töötuid.

Tartu Ülikooli (TÜ) makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul on majandus- ja finantserialade lõpetajatest töötud kahtlemata murekoht, kuid samas juhtis ta tähelepanu sellele, et peamiselt on tegu majandusliku rakenduskõrghariduse omandanud inimestega.

"See on arusaadav, et nende seas palju naisi on. Tüdrukute osakaal majandusõpingutes ongi suurem. Häda on selles, et majandusõppekavasid on igal pool, võtame siin ka rakenduskõrgkoolid. Kvaliteet kõigub seinast seina. Selge on see, et kõik marjamaale ei mahu," rääkis Eamets.

Küsimusele, miks töötute meeste seas domineerivad kõrgharitud tehnikaerialade lõpetajad, vastas Eamets, et vajatakse lihtsaid töömehi, mitte kõrgharidusega insenere. "See näitab, et teostame allhankeid, mitte ei mõtle ise asju välja," rääkis Eamets.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) masinaehituse instituudi dekaanile Tauno Ottole tunduvad seesugused andmed üllatuslikud, sest TTÜ tudengite puhul tema hinnangul säärast probleemi pole. "Meil on vastupidi. Firmad nõuavad töötajaid ja tudengid lähevad tööle juba õppimise kõrvalt. See on meie jaoks probleem," rääkis ta.

TTÜ emeriitprofessori Rein Küttneri sõnul võib probleem osaliselt tuleneda sellest, et 1960. aastate paiku kasvas masinaehituse erialal vastuvõtt kolme-neljakordseks, kuid praegu pole nende haridus enam turu nõuetega kooskõlas. Otto lisas, et masinatööstuses on arvutitöötlus muutunud ülioluliseks, mistõttu võib vanemaealiste konkurentsivõime kannatada.