Saata printerisse

Käibemaks ja ettevõtte ülemineku kindlakstegemine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222561601

Riigikohtu 17.06.2013 lahend nr 3-3-1-1-13

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksuhalduri otsusega vähendati ühe äriühingu sisendkäibemaksu ja maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ning määrati ühele teisele äriühingule tasumiseks käibemaks. Maksuhalduri hinnangul näidati ettevõtte või selle osa ülemineku varjamise eesmärgil teatud vara müüki esimesele äriühingule, kes rentis soetatud põhivara edasi teisele äriühingule. Seega oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu ja käibemaksu, kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet ei teki. Mõlemad äriühingud esitasid maksuotsuste tühistamiseks kaebused halduskohtusse. Halduskohus rahuldas kaebused, misjärel esitas apellatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliamet. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, misjärel esitasid äriühingud kassatsioonkaebused Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

  1. KMS-i § 4 lg 2 p 1 piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist. Kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
  2. Ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid. Ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, millise vormi pooled on tehingule andnud. Poolte tahe ettevõtte üleminekuks ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamise puhul määrav. Kui poolte tahe ei ole suunatud ettevõtte või selle osa üleminekule, kuid tegelikest asjaoludest tulenevalt toimub sellest hoolimata ettevõtte või selle osa üleminek, tuleb tehingut maksustamisel hinnata vastavalt tegelikele asjaoludele, tehingu majanduslikust sisust lähtuvalt. Sealjuures ei oma tähendust, kas tehing tehti seotud osaliste vahel või mitte.
  3. KMS § 4 lg 2 p 1 ei näe ette erinevaid tagajärgi ettevõtte või ettevõtte osa ülemineku korral.
  4. Tehinguid, mis toimuvad ettevõtte ülemineku raames kolmandate isikute osalusel, on võimalik maksustada juhul, kui need kvalifitseeritakse näilike tehingutena maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõistes või kui kohaldatakse MKS-i § 84. MKS-i § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. MKS-i § 83 lg 4 kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Maksueelis tähendab seda, et kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse. Maksueelis on vaja tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks.

Riigikohus muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.