Saata printerisse

Lahkumishüvitiste suuruse muutmine poolte kokkulepel

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-24-13

Riigikohtu 13.05.2013 lahend nr 3-2-1-24-13

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel oli sõlmitud tööleping, mis nägi ette hagejale hüvitisi töölepingu lõppemisel. Pooled lõpetasid töösuhted ning allkirjastasid dokumendi pealkirjaga „Lõplikud erisätted" (erisätted), milles oli mh kirjas, et kostja maksab töötajale hüvitisi ning hageja loobub kostja vastu töölepinguga seotud nõuete esitamisest, kuid kui hageja esitab kostja vastu hagi, peab ta tagastama kostjale kõik lahkumishüvitised ning maksma kostjale lahkumishüvitistelt arvestatud maksude suuruse hüvitise. Hageja esitas hagi leides, et tööandja oli töölepingule kohaselt kohustatud maksma rohkem lahkumishüvitisi ning seega on sõlmitud erisätted tühised. Kostja esitas vastuhagi.

Maakohus rahuldas hagi, jättes rahuldamata kostja vastuhagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata. Kuna kostja ei vaidlustanud vastuhagi rahuldamata jätmist, siis selles osas jõustus maakohtu otsus. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

  1. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
  2. Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimisest ja selle korral makstavast hüvitisest loobumine ei tähenda iseenesest, et hageja tahe oli lõpetada tööleping kokkuleppega. Seega ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel.
  3. Kuna nii ülesütlemisavalduses sisalduv kokkulepe kui ka erisätted sõlmiti enne hageja viimast tööpäeva, s.o töölepingu kehtivuse ajal, on need poolte kokkulepped käsitatavad töölepingu muutmisena.
  4. Ringkonnakohus järeldas õigesti, et erisätted ei ole tühised, kuna nendega ei vähendatud hüvitist alla seaduses sätestatud määra. Töölepingu seadus ei keela pooltel sõlmida töölepingus kokkulepitust kahjulikumaid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole töötajale kahjulikumad võrreldes seaduses sätestatuga.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.