Saata printerisse

Sisendkäibemaksu mahaarvamine ja „fiktiivsed tehingud“

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-81-12

Riigikohtu 09.05.2013 lahend nr 3-3-1-81-12

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet kohustas oma otsusega kaebajat tasuma käibemaksu summas 14034,49 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 22224,44 eurot, kuivõrd maksuhalduri hinnangul kaebaja väitel sõlmitud lepinguid tegelikkuses ei sõlmitud. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

  1. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist.
  2. Kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel. Kui kaupa ei saadudki, tuleb vastav väljamakse tulumaksustada ja ostjal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Üldjuhul on välistatud ka ostja heausksus. Kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul oluline, kas ostja teadis, et tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi ta seda teadma. "Pidi teadma" tähendab siinjuures, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsuskohustust täites teada, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui kaup siiski saadi, kuigi ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, tuleb maksuhalduril ikkagi kaaluda, kas on võimalik ja vajalik määrata tulumaks hindamise teel.
  3. Nn fiktiivseid tehinguid ei saa põhjendusteta, täpsustusteta ja selgitusteta lugeda näilikeks tehinguteks maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes. Eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, on korraldanud õigusvastaselt – heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Seejuures ei oma maksustamise seisukohast tähtsust, kas müüja pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud kaupa õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa tegelikult ei olnudki.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.