Saata printerisse

Rohkem naisi äriühingute juhtorganitesse

Euroopa Komisjoni ettepanekuga seatakse eesmärgid Euroopa suurimatele äriühingutele, et saavutada nende juhtorganites sooline tasakaal.

Naistele takistusteta tee tagamine juhtivatele ametikohtadele ei ole üksnes õiglane, vaid mõjub positiivselt ka Euroopa konkurentsivõimele. Uuringud on näidanud, et parema soolise tasakaaluga ettevõtted on konkurentidest edukamad.

Kuid muutused juhtorganites on olnud aeglased. Näiteks on EL-i suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmetest vaid 14% naised, võrreldes 12%-ga aastal 2010. Sellise tempo juures kuluks tasakaalu saavutamiseks ligikaudu 40 aastat.

Pakutavad meetmed on ajutised

Eurooplased on nõus sellega, et midagi tuleks ette võtta. Peaaegu 90% arvab, et võrdse pädevuse korral peaksid naised olema äriühingute tippametikohtadel meestega ka võrdselt esindatud. 75% pooldab juhtorganite soolist tasakaalu käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist.

Sellest tulenevalt pakub komisjon välja meetmed praeguse ebavõrdsuse kõrvaldamiseks. Meetmetega seataks miinimumeesmärk, mille kohaselt peab 40% Euroopa suurimate börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest olema alaesindatud soost.

Meetmeid kohaldataks üksnes selliste börsil noteeritud äriühingute suhtes, kus on 250 või enam töötajat ja mille ülemaailmne aastakäive on üle 50 miljoni euro. Selliseid äriühinguid on EL-is umbes 5000.

Riigi osalusega äriühingud peaksid nimetatud eesmärgi saavutama juba 2018. aastaks.

Eesmärgi kohaldamisalasse kuuluvatelt äriühingutelt nõutakse selgete ja sooliselt neutraalsete standardite kohaldamist ning kandidaatide valimist nende kvalifikatsiooni ja kogemuste alusel. Võrdsete kandidaatide korral peaksid nad eelistama alaesindatud soost kandidaati, kes on enamasti naine. Meetmed on ajutised ning kaotaksid automaatselt kehtivuse 2028. aastal, mil sooline tasakaal on eeldatavasti saavutatud.

Hea eeskuju

Samuti pandaks äriühingutele kohustus seada ise eesmärgid sugupoolte tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks tegevjuhtkonna liikmete seas aastaks 2020 (riigi osalusega äriühingutes aastaks 2018). Tegevjuhtkonda kuuluvad liikmed osalevad äriühingu igapäevases juhtimises.

Liikmesriikide valitsused vastutaksid sanktsioonide määramise eest ettevõtjatele, kes EL-i norme ei täida. Riigid, kus juba on kehtestatud meetmed soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks, võivad jätkata nende kohaldamist. Samuti on lubatud võtta kasutusele meetmeid, mis on EL-i omadest rangemad.

Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Portugal, Taani, Soome, Kreeka, Austria ja Sloveenia on juba kehtestanud eeskirjad soolise tasakaalu edendamiseks äriühingute juhtorganites. Ukse avamine juhtivatele ametikohtadele annab suuremale hulgale naistele stiimuli tööturule minekuks ja seal püsimiseks, aidates tõsta naiste tööhõivemäära ning kasutades täiel määral ära nende oskusi.

Ettepanek saadetakse nüüd EL-i liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile arutamiseks. Viimane on kutsunud korduvalt üles asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisele.