Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Tähtajalise töölepingu ülesütlemine. Töötajale makstava hüvitise suurus

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-120-15

Riigikohtu 04.11.2015 lahend nr 3-2-1-120-15

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu, mis lõppes kostja erakorralise ülesütlemisega töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu.

Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg 3 järgi hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida hagejal oleks olnud õigus saada töölepingu tähtaja saabumiseni.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal õigust selle sätte alusel hüvitist nõuda, kuna pooled olid tegelikult sõlminud tähtajatu töölepingu. Alternatiivselt palus kostja TLS § 100 lg-s 3 sätestatud hüvitise suurust vähendada põhjusel, et hagejal ei ole kahju tekkinud, kuna ta asus kostja soovitatud uuele töökohale.

Riigikohtu seisukoht

1. Pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu. Tähtajalise töölepingu sõlminud tööandja ei saa selle lepingu lõpetamisega seotud rahalistest kohustustest vabanemise eesmärgil tugineda pärast töölepingu ülesütlemist asjaolule, et pooltel ei olnud alust tähtajalist töölepingut sõlmida.
2. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei võimalda seadus TLS § 100 lg-s 3 ettenähtud hüvitist vähendada. VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldatakse töölepingule ka võlaõigusseaduse üldosas sätestatut. Väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel on võimalik arvestada nt asjaoluga, et töötaja sõlmis pärast tähtajalise töölepingu ülesütlemist, aga enne töölepingus kokkulepitud tähtaja möödumist tööandja soovitusel uue töölepingu teise tööandjaga. Sellisel juhul võib olla põhjendatud TLS § 100 lg-s 3 sätestatud hüvitise suurust muuta.
3. TLS § 100 lg-s 3 sätestatud hüvitis ei ole käsitatav kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuurusena ega kindla suurusega kahjuhüvitisena, kohtute viidatud VÕS § 140 lg 2 asjas seega ei kohaldu.
4. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud hageja abistamist uue töö leidmisel. Samas jättis ringkonnakohus hindamata hageja uue tööandja ja kostja kirjavahetuse, millega kostja soovis oma väidet tõendada. Ringkonnakohus rikkus sellega TsMS § 652 lg-st 2 tulenevat kohustust hinnata tõendit, mida maakohus ei hinnanud.
5. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht selle kohta, millises ulatuses on hagejal õigus saada kostjalt TLS § 100 lg 3 alusel hüvitist.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

 

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est