Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Maksuhalduri õigus nõuda enne maksudeklaratsiooni esitamist teavet

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-46-14

Riigikohtu 28.10.2014 lahend nr 3-3-1-46-14

Viide õigusaktidele:

Asjaolud


Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) andis kaebajale korralduse, milles teavitas üksikjuhtumi kontrolli alustamisest kaebaja käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks.
Korraldusega kohustati kaebajat mh esitama teatud dokumente ning andma teatud tehingute kohta teavet. Kaebajalt nõuti seejuures andmeid nende maksustamisperioodide kohta, mille puhul ei olnud seadusest tulenev käibemaksu deklareerimise ja tasumise tähtpäev veel saabunud. Kaebaja esitas korralduse tühistamiseks halduskohtule kaebuse. Halduskohus tühistas PMTK korralduse. Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja jättis korralduse jõusse. Kaebaja esitas Riigikohtusse kassatsioonkaebuse.

 

Kohtu seisukohad

  1. Maksumenetlus on maksuhalduri elluviidav haldusmenetlus, mille üks eesmärk on maksuarvestuse õigsuse kontroll. Mõiste „maksude arvestamine" on laiem mõiste kui „maksu arvutamine“ maksudeklaratsioonis, hõlmates ka arvete nõuetekohast vormistamist, maksuarvestuse kannete õigeaegsust jms. Maksukorralduse seadusest (MKS) tuleneb maksuhalduri üldine kontrollipädevus (MKS § 10 lg 2 p 1), mis ei piiritle kontrollimenetluse lubatavust ajalises mõttes. MKS ei sea piiranguid maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kontrollimisele enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva. Sellist keeldu ei tulene ka MKS üldisest mõttest ega seadusesätete omavahelistest seostest.
  2. Üksikjuhtumi kontrollimenetlus, milles nõutakse teavet dokumentide esitamisena nende asjaolude kohta, mille kogumise ja säilitamise kohustus on maksukohustuslasel raamatupidamisarvestuses niikuinii, ei ole sedavõrd põhiõigusi piirav, et nõuaks seaduses veel täpsema volitusnormi olemasolu, kui seda on MKS-i § 60 lg 1.
  3. Tõendeid kogutakse tuvastusmenetluse käigus kas üksikjuhtumi kontrolli (MKS § 59 lg 2 p 1) või revisjonina (MKS § 59 lg 2 p 2). Revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas tegemist on enam koormava kontrollimisega. Võimalik on ka kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus on tegelikult revisjon, kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib revisjoni puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus. Asjaolud, et maksuhaldur on andnud sama laadi korralduse teabe esitamiseks ka varem (või hiljem) ning maksuhalduri üldine praktika on teha enamik kontrollimenetlusi pärast seda, kui maksukohustus on tekkinud ja maksukohustuslane on maksudeklaratsiooni esitanud, ei ole piisavad, et pidada algatatud kontrollimenetlust revisjoniks. Õiguslik alus üksikjuhtumi kontrolliks on olemas ka siis, kui maksudeklaratsiooni esitamise ega maksu tasumise kohustus ei ole veel tekkinud. Teabe nõudmine sellise kontrollimenetluse raames peab aga olema veenvalt põhjendatud ning saab toimuda vaid erandina.
  4. Üldiselt näeb seadus käibemaksu puhul ette ühekuulise maksustamisperioodi ning andmete esitamise kohustuse igakuise käibedeklaratsiooniga (käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1). Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib maksuhaldur nõuda teavet enne maksudeklaratsiooni esitamist vaid siis, kui see on alanud maksumenetluses maksude arvestuse ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalik. Maksuhaldur peaks seega põhjendama, millised on need erilised asjaolud, mis ei võimalda tõendeid koguda ja maksuarvestuse õigsust kontrollida tavapärases korras, st pärast maksudeklaratsiooni esitamist. Näiteks maksuhalduri selgitus, et pärast maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeva ei pruugi menetlustoimingute (nt inventuuride ja ülemõõtmiste) tegemine olla enam mõistlike pingutustega võimalik, sest kontrolliperioodil soetatud kaup on võõrandatud, on hüpoteetiline ning oleks kasutatav väga paljudes käibemaksuvaidlustes. Sellist üldist põhjendust ei saa käsitada erilise asjaoluna, mis lubaks KMS-i § 27 lg-st 1 tulenevast üldpõhimõttest kõrvale kalduda.
  5. Põhjendatud menetluskulud ei saa apellatsiooniastmes olla üldjuhul suuremad kui esimese astme kohtus. Samamoodi ei saa ka kassatsiooniastmes olla menetluskulud üldjuhul suuremad kui apellatsiooniastmes.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jättis jõusse halduskohtu otsuse resolutsioon, asendades halduskohtu otsuse põhjendused Riigikohtu otsuses toodutega.

 

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est