Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Septembri maksulaekumised viitavad kiirele palgakasvule

Maksu- ja tolliamet kogus septembris 478,5 miljonit eurot makse, mida on 5,5 protsenti rohkem kui aasta varem samal kuul, teatas rahandusministeerium.

Üheksa kuuga on riigieelarves oodatust rohkem laekunud eelkõige otseseid makse ehk tulumaksu ja sotsiaalmaksu.

Sotsiaalmaksu laekumise kiire kasv jätkus septembris, mil võrreldes möödunud aastaga laekus 8,1 protsenti enam maksutulu. Deklareeritud palgafond kasvas samal ajal 6,1 protsenti ja palgasaajate arvu kasv peatus.

Tegevusalapõhistel andmetel vähenes hõivatud töökohtade arv septembris 1,3 protsenti. Kuna palgasaajate arv püsis samal tasemel, tähendab see osalise tööajaga töö vähenemist.

Langust vedasid finants- ja kindlustustegevus, põllumajandus, kinnisvarategevus ja ehitus. Palgafondi kasv kiirenes septembris enim avalikus halduses ja hariduses. Kasv aeglustus kõige enam info ja side tegevusalal.

Viimasel kolmel kuul kasvas palgafond kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, jaekaubanduse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusaladel. Osaliselt on selle põhjustanud eelmise aasta juulis rakendunud töötamise register, mille mõju palgafondi kasvule taandub lähikuudel välja.

Rahandusministeeriumi teatel on kolme kuu kõige aeglasema palgafondi kasvuga olnud ehitus ja energeetika. Põllumajanduses palgaväljamaksed kokku kahanesid, kuid keskmised palgad kasvasid sektoris 5,0 protsenti.

Aktsiise laekus septembris kokku 77,4 miljonit eurot, mida on 6 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Oodatust enam laekub kütuseaktsiisi ja vähem alkoholiaktsiisi. Tubakaaktsiisi laekumine vastab ootustele. Kütuseaktsiisi laekumisse panustab enim laekumine diislikütuselt, mida on muuhulgas mõjutanud erimärgistatud kütuse kaotamine osades sektorites.

Vaatamata eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 18 protsenti odavnenud kütusele ei ole bensiini puhul madalam hind tarbimist suurendanud, sest valdavalt on selle aasta bensiini kogused aasta tagusega võrreldes jäänud väiksemaks.

Kokkuvõttes on kütuseaktsiisi üheksa kuuga laekunud 320,4 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Septembris laekus kütuseaktsiisi 39,8 miljonit eurot.

Alkoholiaktsiisi on üheksa kuuga kokku on laekunud 166,4 miljonit eurot, mida on 3,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Septembri laekumine ulatus seejuures 18,6 miljoni euroni. Selle aasta laekumine kokku on jäänud eelarves oodatust väiksemaks eelkõige kange alkoholi deklareeritud koguste 4,2-protsendise vähenemise tõttu.

Kui aasta esimeses pooles olid kõik suuremad alkoholiliigid languses, siis viimastel kuudel on vein pöördunud kasvule ning ka õlut tarbiti augustis rohkem kui aasta varem. Alkoholiaktsiisi laekumist mõjutavad suuresti ka turistide ostud ning viimased andmed annavad alust arvata, et nende tarbimine on vähenenud.

Tubakaaktsiisi on üheksa kuuga kokku laekunud 139 miljonit eurot, millest 16,5 miljonit eurot laekus septembris. Aastane laekumine on kasvanud 2,2 protsenti vaatamata sellele, et aktsiisimäärad aasta alguses ei tõusnud.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est