Katseaeg on närviline aeg nii töötajale kui ka tööandjale. Mõlemad peavad üsna lühikese aja, nelja kuu jooksul tegema otsuse, kas neile see töökoht/töötaja sobib või tuleb hakata uut otsima. Kehv on olukord siis, kui selle aja jooksul töötaja pikalt haigeks jääb ja tööl käia ei saagi.

Mida peaks sel juhul tegema tööandja? Elu näitab, et tihti pakutakse töötajale katseaja pikendamise võimalust. Kuidas suhtub niisugusesse lahendusse kohus?

Sel olulisel teemal kirjutab uues Plussi numbris tööinspektsiooni peaspetsialist Meeli Miidla-Vanatalu, selgitades probleemi nii töötaja kui ka tööandja seisukohtast.

Kohtupraktikale toetub ka teine Plussi artikkel. Vandeadvokaat Siiri Malmberg kirjutab sellest, kuidas peavad olema vormistatud osanike nõusolekud, et tehing kehtiks.

Eve Neumann arutleb oma loos, kui suurt osa on meie igapäevases suhtluses ja ettevõtte tegevuses täidab infotehnoloogia ja milliseid võimalusi see pakub.

Selle kuu Plussis ilmub uus rubriik „Raamatud spetsialistile“, kus anname ülevaate eri kirjastustes ilmunud majandus- ja õigusalastest käsiraamatutest, et spetsialist teaks neid endale hankida.

Kuidas peavad olema vormistatud osanike nõusolekud, et tehing kehtiks?	Äritarkvara kui ettevõtte ärikasu võtmetegur	Katseaeg ja töötaja huvid. Osa 2
Siiri Malmberg, vandeadvokaat, Advokaadibüroo HansaLaw	Eve Neumann, finantskonsultant ja finantsvaldkonna teabejuht, Columbus Eesti	Meeli Miidla-Vanatalu, peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal, tööinspektsioon

• Kas ainus töötaja ja juhatuse liige võib sõlmida endaga käsunduslepingu?
• Kuhu tohib firma investeerida?
• Kas raamatupidamise sise-eeskirja on tingimata vaja allkirjastada?
• Millise kursi järgi tuleb ümber arvestada välisvaluuta?
• Mida peab raamatupidaja teadma tütarettevõtte loomisest?

Pandi deklareerimis- ja tasumiskohustuse kajastamine Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor

Kerttu Sepp, töötervishoiu tööinspektor, Tööinspektsioon

Teade kergemale tööle üleviimisest Töötajal, kellel diagnoositakse kutsehaigus, on tavaliselt tervisekahjustus nii suur, et sama laadi tööd, mis oli kutsehaigestumise põhjustajaks, ta enam kunagi teha ei saa. Kui tööandjal on kutsehaigele pakkuda kergemat tööd, säilib töösuhe, vastasel juhul peab tööandja töösuhte kutsehaigega lõpetama.   * Lähemalt kutsehaigustest saab lugeda Raamatupidamisuudiste maikuu numbrist (nr 3 (162) 2015).

Kasulikku infot leiavad siit kindlasti ka juhatuse liige, ettevõtte finants- ja personalijuht, füüsilisest isikust ettevõtja ja töötaja.

• November 2015
• Detsember 2015

Elamine ja töötamine mitmes Euroopa Liidu riigis: kuidas makstakse pensione ja teisi hüvitisi. Osa 1 Leili Zaglmayer, sotsiaalkindlustuse osakonna finantspoliitika ja koordinatsiooni juht,sotsiaalministeerium