Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Hanketingimustest erineva hankelepingu sõlmimine ja riigi vara omastamine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-46-14

Riigikohtu 10.10.2014 lahend nr 3-1-1-46-14

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Süüdistatav oli maanteeameti peadirektor. Hanketingimuste kohaselt tuli hanke võitjal teeremondi ajaks välja ehitada tee, kus mõlemas suunas kaks sõidurada. Süüdistatav leppis hanke võitjaga kokku, et tegelikult ehitatakse 33 668 euro võrra odavam 1+1 lahendusega ajutine tee, ehkki hankelepingus märgiti, et ehitatakse laiem ning esialgu laiema tee järgi arvestatud ehitusmaksumust ei vähendatud.

Kohtu seisukohad

  1. RHS § 69 saab tõlgendada vaid viisil, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid toodud hankedokumentides. RHS § 69 lg 3, mis lubab objektiivsetel põhjustel hankelepingut muuta, ei õigusta hankelepingu sõlmimist hankedokumentides esitatust erinevatel tingimustel.
  2. Olukorras, kus hankelepingu tekstis on kajastatud ühed tingimused, kuid poolte tahe on tegelikult suunatud lepingu sõlmimisele teistsugustel tingimustel, lähtutakse hankelepingu tingimuste tuvastamisel poolte vahel tegelikult kokku lepitust.
  3. Varalise kahju kindlaksmääramisel tuleb lähtuda nn saldopõhimõttest: kannatanu vara koguväärtust enne süüdistatavale ette heidetavat tegu tuleb võrrelda sellega, kui palju on kannatanu vara väärt pärast tegu.
  4. Süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega kahju tekkimise suhtes, kui võttis maanteeametile kohustuse tasuda kaherajalise teelõigu eest neljarajalise ehitamiseks vajaliku summa.
  5. Eksimus teo keelatuses KarS § 39 mõttes on süüd välistavaks asjaoluks vaid siis, kui eksimus oli isikule vältimatu. Isik, kes tegutseb mingis spetsiifilises eluvaldkonnas, peab endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema.
  6. Allkirjastades hankelepingu, mille alusel tekkis ehitajal õigus nõuda ja mille alusel riik ka maksis ülemäärast tasu, pööras süüdistatav selle summa kolmanda isiku kasuks KarS § 201 lg 1 mõttes.
  7. KarS § 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimine KarS § 201 järgi ei riku süüdistatava kaitseõigust, kuna koosseisud osaliselt kattuvad ja KarS § 2172 viitab otsesõnu omastamise koosseisule.


Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, kvalifitseerides süüdistuse osaliselt ümber.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est