Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Avaliku teenistuse staaži tuvastamine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-31-14

Riigikohtu 18.09.2014 lahend nr 3-3-1-31-14

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada avalik-õiguslik suhe, mis seisnes töös ajavahemikul 1. juulist 1975. a kuni 1. aprillini 2000. a erinevates ametiasutustes. Kaebuse kohaselt olenes avaliku teenistuse staaži pikkusest kaebaja pensionilisa suurus. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei saanud kohus tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

  1. Avaliku teenistuse staaži kui avalik-õiguslikus suhtes olulise faktilise asjaolu kindlakstegemist on põhimõtteliselt võimalik taotleda n-ö üldise tuvastamiskaebusega.
  2. Üldise tuvastamiskaebuse puhul on vastustajaks riigiasutus või avaliku võimu kandja, kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist taotletakse. Näiteks antud kaasuses oli vastustajaks Sotsiaalkindlustusamet kui asutus, kes määrab pensioni suuruse.
  3. Tuvastamiskaebuse lahendamisel ei ole võimalik muuta väljakujunenud asjaolusid ja õigussuhteid, vaid üksnes teha kindlaks juba olemasolevaid asjaolusid ja suhteid. Kui seaduse järgi on haldusõigussuhte tekkimiseks juriidilise faktina vajalik haldusakti andmine, siis ei asenda muude asjaolude tõendamine ükskõik mis liiki tõenditega haldusakti andmist kui õigussuhte tekkimise vältimatut eeldust.
  4. Avaliku teenistuse seaduse varasema, kuni 1. aprillini 2013. a kehtinud redaktsiooni (ATS v.r) § 182 lg 1 kohaldamisel tuli lähtuda nõudest, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (1. jaanuaril 1996. a) teenistuses. Avalik teenistussuhe ei saanud ATS v.r järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma ametivande. Kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Olukorras, kus isik jäeti õigusvastaselt avalikku teenistusse vormistamata, oli isikul asutuses töötamise ajal võimalik pöörduda halduskohtusse. Isik, keda ei vormistatud avalikku teenistusse, pidi juba asutuses töötamise ajal mõistma, et tal ei teki õigust saada avaliku teenistuse seaduses sätestatud hüvesid.
  5. Varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei piira isiku kaebeõigust. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada.


Riigikohus muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est