Avaleht 04-2017

PARTNERID

TOIMETUSELT

Hiljaaegu märkis presidendi majandusnõunik Heido Vitsur, et Eesti probleem on juba pikka aega olnud töötus, tööjõupuudus, kohaliku tööjõu kehv mobiilsus ja tööjõuturu regionaalne ebaühtlus.

Kahjuks kinnitab tema sõnu ka töövahendusportaali CV Keskus värske tööjõu-uuring. Suure tööjõunappuse foonil tekitab endiselt tõsist muret noorte töötus. Paljud kõrgkoolide ja kutseõppeasutusete lõpetajad ei suuda iseenda kõrgete ootuste tõttu sobivat töökohta leida ja muutuvad seetõttu passiivseks. Samal ajal tuleb tööandjatel endil töötajaid välja õpetada, kuna nende sõnul jätab meie praegune haridussüsteem soovida, kirjutab oma artiklis Baltimaade tuntuima töövahendusportaali kommunikatsioonijuht Henri Auväärt.

Kuidas tööjõuprobleemi lahendada? Ühelt poolt on kõikjal näha töö automatiseerimist. Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhtivspetsialist Marika Korka räägib projektist „Aruandlus 3.0“, tänu millele muutub riigile vajalike andmete edastamine lähitulevikus automaatseks. See ei tähenda aga sugugi, et inimesed jäävad töötuks ja tööjõupuudus seega kaob. Keegi peab ju ka masinaid juhtima. Vastupidi, tööjõuturul muutuvad nõutuks heade IKT-oskustega töötajad ja „laia profiiliga“ loomingulise mõtlemisega spetsialistid. Sellest, milliseid oskusi tulevikus raamatupidajatelt oodatakse, räägivad oma artiklis OSKA programmi analüütikud Kaire Sõmer ja Yngve Rosenblad.

Kasulikku lugemist ja ilusat sügise algust!

Vihje

- kättesaadav kõikidele lugejatele

- ainult ajakirja tellijatele

UUDISTE MOSAIIK

Investorite kaitse muutub tugevamaks	Töötuskindlustusmakse määrad jäid muutmata	Jõustus Euroopa Liidu ja Kanada vaheline vabakaubandusleping
Balti riikide maksusüsteemid on ühtlustumas	Prokuröride palgareform	Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon ei toeta tulumaksuerandit
Ravimite soetamine on edaspidi soodsam	Magusamaksu järgmisel aastal ei tule	Füüsilisest isikust ettevõtjatele soodsam maksukeskkond

ASJATUNDJA LUUBI ALL

Aruandlus 3.0 automatiseerib ettevõtete andmete esitamist riigile

Eesti tööjõuturu suundumused

Tehnoloogia võtab rutiinse osa arvestusala spetsialisti tööst (viimane osa)

Marika Korka,
maksuauditi osakonna juhtivspetsialist,
maksu- ja tolliamet

Henry Auväärt,
CV Keskus.ee Baltikumi
kommunikatsioonijuht

Kaire Sõmer,
OSKA koordinaator

Ingve Rosenbald must valge

Yngve Rosenblad, OSKA peaanalüütik, SA Kutsekoda

SEMINAR

Janus Paurman

Advokaadibüroo Teder
Jurist

UUS TULUMAKSUSÜSTEEM – MIS MUUTUB AASTAL 2018?

Koolitusel räägime:

Uue tulumaksusüsteemi põhimõtetest?
Kuidas see mõjutab eraisikute tulumaksukoormust?
Kuidas mõjutab välismaalt saadud tulu tulumaksukoormust tulevikus?
Mida peavad tööandja hakkama arvestama?
Praktilised näited ja ülesanded.

Esimesed kümmekond osalejat saavad registreeruda hinnaga 59 eurot + KM

REGISTREERU

SEMINAR

Jaak Siim

LEADELL Pilv Advokaadibüroo
maksuõiguse valdkonna juht

SEE OHTLIK SÕIDUAUTO – UUED MAKSUREEGLID

Eestis on juba pikemat aega laialdast tähelepanu pälvinud sõiduautode soetamise, kasutamise ja võõrandamisega seonduv. Teema on taas aktuaalne, kuna selle aasta augustis jõustusid selles vallas osaliselt tagasiulatuvalt rakendatavad muudatused. Lisaks jõustuvad järgmisel aastal veel terve rida muudatusi, mis puudutavad eelkõige tööandja sõiduki kasutamise maksustamise aluste muutmist ja sõiduki kasutamise omatarbena maksustamist.

Ülevaade nimetatud muudatustest ja seaduse rakendamise praktikast saab seminaril.

Esimesed kümmekond osalejat saavad registreeruda hinnaga 69 eurot + KM.

REGISTREERU

PROBLEEMID JA LAHENDUSED

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

Timofejeva must valge

Kinkekaardid: müük ja ost

Olesja Timofejeva,
auditijuht,
Donoway Eesti

VAJALIK NÄIDIS

Tatjana Kalin, PhD,
Euroakadeemia dotsent,
õigusbüroo Emirlin Consult OÜ juhataja

Korteriühistu üldkoosoleku protokoll

Korteriühistu üldkoosoleku protokollis peavad olema esitatud järgmised andmed:

•   üldkoosoleku aeg ja koht;
•   üldkoosoleku päevakord;
•   hääletamistulemused ja vastuvõetud otsused;
•   muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud (näiteks korteriühistu liikmete eriarvamused).
Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.
Üldkoosoleku protokolli lahutamatu lisa on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos kõigi osalenute allkirjadega ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused (MTÜS-i § 21 lg 6).

14 päeva pärast üldkoosolekut peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakiri (MTÜS-i § 21 lg 7).

HUVITAVAID LAHENDEID

TÄHTSAMAD UUED SEADUSED

RAAMATUPIDAJA KALENDER

Kasulikku infot leiavad siit kindlasti ka juhatuse liige, ettevõtte finants- ja personalijuht, füüsilisest isikust ettevõtja ja töötaja.

ASJALIKKU NAABERMAADEST

Töötamine ja ettevõtlus Soomes

Tööandja peab töötaja töötasu tasaarvestamiseks saama töötajalt kirjaliku nõusoleku, näiteks e-kirja. Üldjuhul tuleb töötaja nõusolek tasaarvestamiseks võtta igaks juhtumiks eraldi, mis tähendab, et seda nõusolekut ei saa vormistada ette, välja arvatud siis, kui on tegemist kokkulepitud telefoni- või kütuselimiiti ületavate summadega.

Näiteks on tööandja töötajaga kokku leppinud, et tolle tööalaste kõnede telefonilimiit on 30 eurot kuus ja samas vormistatakse ka kirjalik kokkulepe, et kui töötaja selle limiidi ületab, siis tehakse järgmise kuu töötasuga tasaarvestus.

Tasaarvestamine võib kõne alla tulla ka näiteks siis, kui töötaja on tekitanud tööandjale kahju. Kirjalik nõusolek on vajalik sõltumata sellest, kas töötajaga on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe või tööandja on tõendanud töötaja süülise kahju tekitamise. Selleks tuleb töötajalt saada eraldi selgesõnaline nõusolek alles pärast kahju tekkimist ja ilma selle nõusolekuta tööandja kahju töötasust kinni pidada ei saa.

Ka siis, kui tööandja on töötajale ekslikult rohkem töötasu maksnud, on vajalik nõusolek kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ning üksnes töötaja teavitamisest ei piisa. Nõusoleku mittesaamisel võib tööandja pöörduda töövaidlusorgani poole.

Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatud piirangutest.

Tööandja võib töötaja töötasust ilma nõusolekuta kinni pidada:

· maksud,

· nõuded täitedokumendi alusel,

· ettemaksud ja

· töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.