http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-55-16
Riigikohtu 20.06.2016lahend nr 3-2-1-55-16
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
OÜ X (avaldaja) esitas maakohtule avalduse OÜ Y (puudutatud isik) erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija vandeaudiitor X asendamiseks. Avaldaja on puudutatud isiku osanik. Avaldajal on kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liige on ühingu vara kuritarvitanud ja tekitanud ühingule kahju.
Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja pöördus Riigikohtusse. Kassatsiooniastmes vaieldi selle üle, kas, ja kui jah, siis millistel tingimustel on osaühingu osanikul õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundi kohta erikontrolli korraldamist, kui osaniku taotletavate küsimuste kohta on osanike otsuse alusel juba erikontroll tehtud.
Riigikohtu seisukoht
1. Erikontrolli läbiviija saab asendamist nõuda alustamata või pooleli oleva erikontrolli puhul. Asendamine on võimalik eelkõige olukorras, kus enne erikontrolli lõpule viimist selgub mingi asjaolu, mis erikontrolli korraldamist takistab. Praeguses asjas tuleb avaldaja taotlust käsitada mitte erikontrolli läbiviija asendamise taotlusena, vaid tegu on korduva erikontrolli määramise taotlusega.
2. Olukorras, kus mingite küsimuste kohta on erikontroll osanike otsuse alusel juba toimunud ja avaldaja pöördub ÄS-i § 191 lg 1 alusel osanike ning seejärel ka kohtu poole taotlusega korraldada samade küsimuste kohta korduv erikontroll, väites, et erikontroll oli vaid formaalne, peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas esialgne erikontroll oli sedavõrd puudulik, et selle eesmärk jäi saavutamata. Nimelt otsustab kohus ÄS-i § 191 lg 2 teise lause järgi erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel.
3. Vähemalt üldjuhul ei ole erikontrolli eesmärgiks lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud on tehtud turutingimustel). Tulenevalt erikontrolli eesmärgist peab erikontrolli tulemusi kajastav aruanne üldjuhul olema koostatud selliselt, et osanikud saaksid selle alusel teha järeldusi nende asjaolude kohta, mille kontrollimiseks erikontroll määrati. Erikontrolli tegev audiitor peab valima kontrolli tulemuste kajastamiseks sellise audiitortegevuse standardi, mis võimaldab saavutada erikontrolli eesmärki.
4. Kui erikontrolli tulemusi kajastavas aruandes ei ole erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele tegelikult vastatud, tuleb korduva erikontrolli määramise otsustamisel lähtuda samadest kriteeriumidest nagu juhul, kui esialgset erikontrolli ei ole toimunud. Erikontrolli taotlevad aktsionärid või osanikud ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks äriühingul oma huve ega õigusi kaitsta.
5. Olukorras, kus esialgne erikontroll määratakse osanike otsusega ja osanik ei esita erikontrolli korraldamise otsustamisel ega ka erikontrolli korraldamise käigus vastuväiteid määratava isiku kohta, ei saa vähemalt üldjuhul hilisema korduva erikontrolli määramise taotlust põhjendada ainuüksi erikontrolli läbiviija väidetava erapoolikusega.
Riigikohus rahuldas määruskaebuse osaliselt.
