Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Asjaolude väljaselgitamine, hindamine kohtu poolt. Tüüptingimus

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-22-16

Riigikohtu 14.06.2016 lahend nr 3-2-1-22-16

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

OÜ X (hageja I) ja isik X (hageja II, käendaja) esitasid maakohtule hagi AS X (kostja, pank) vastu.

Hageja I palus:

  • tuvastada hageja I tehtud kapitalirendilepingu tühistamise avalduse kehtivus ja kostja sama lepingu ülesütlemise avalduse tühisus ning mõista kostjalt hageja I kasuks välja tühise lepingu järgi saadud 44 105 eurot 25 senti;
  • tuvastada kostja tehtud arvelduslaenulepingu ülesütlemise avalduse tühisus;
  • tuvastada kostja tehtud kasutusrendilepingu ülesütlemise avalduse tühisus.

Hageja II palus:

  • tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas;
  • tuvastada kostja tehtud laenulepingu ülesütlemise avalduse tühisus;
  • tuvastada kostja tehtud limiidilepingu ülesütlemise avalduse tühisus.

Maakohus peatas hagi tagamise korras täitemenetluse. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid rahuldas kostja vastuhagi ning tühistas hagi tagamise määruse. Ringkonnakohus rahuldas hagejate apellatsioonkaebuse osaliselt. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse. Kassatsiooniastmes vaieldi ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti hagejate nõuded rahuldamata ja rahuldati kostja vastuhagi.

Riigikohtu seisukoht

1. Kohtud ei eksinud TsÜS-i § 94 lg 1, TsÜS-i § 94 lg 2, TsÜS-i § 94 lg 3, 4 kohaldamisel, kui leidsid, et hagejal I ei olnud õigust kaatrilepingut tühistada ja seega ei ole see leping muutunud kehtetuks. Õige on ka kohtute viide VÕS-i § 362 lg-le 3, mille kohaselt ei kanna liisinguandja liisinguesemega seotud riske.

2. Kuivõrd asjaoludest nähtuvalt sõlmisid pooled kaatrilepingu oma majandustegevuse raames kostja tüüptingimustel, tuli kohtutel kontrollida kõnealuse lepingupunkti kui tüüptingimuse kehtivust, mida aga kohtud praegusel juhul ei teinud. Seega jätsid kohtud TsMS-i §-ides 348 ja 351 sätestatud nõudeid rikkudes asja lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud välja selgitamata.

3. Selleks, et tüüptingimus oleks eelduslikult ebamõistlikult kahjustav VÕS-i § 42 lg 1 teise lause mõttes, ei ole tingimata vajalik, et tüüptingimus oleks sõnaselgelt vastuolus seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega. Seaduse olulised põhimõtted võivad tuleneda ka mitme sätte koostoimest.

4. Kohtud ei ole hagejate väidet, et kostja keeldus pahauskselt autolepingut lõpetamast selle täitmise (väljaostmise) teel, nõuetekohaselt hinnanud. Heas usus käitumine eeldanuks, et kostja kaaluks hagejate ettepanekut sisuliselt enne lepingu ülesütlemise teate esitamist.

5. Täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest. Tagatiskokkulepete kehtivust ei ole kohtud sisuliselt kontrollinud.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est