Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Kaupade ühendusesisese soetamise eeldused

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-19-15

Riigikohtu 12.05.2015 lahend nr 3-3-1-19-15

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras maksuotsusega OÜ-le X maksustamisperioodi detsember 2010 kuni veebruar 2011 eest täiendavalt käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt vähendas äriühing alusetult nimetatud maksustamisperioodi käibemaksukohustust. OÜ X oli kaupa soetanud Lätis ja toonud Eestisse, mistõttu on tegemist ühendusesisese soetusega käibemaksuseaduse (KMS) § 8 lg 2 mõttes. Kauba soetajal tekib maksukohustus selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. OÜ X esitas vaide, mis jäeti rahuldamata. OÜ X esitas kaebuse halduskohtule, mille kohus rahuldamata jättis. OÜ X esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas. MTA esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. KMS-i eesmärk on käibemaksuseaduse ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega ja täpsemalt 1. jaanuaril 2007 jõustunud nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv). Kohus on korduvalt rõhutanud riigisiseste kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades. Seega tuleb KMS-i ühendusesisest soetamist puudutavaid sätteid tõlgendada kooskõlas käibemaksudirektiiviga.

2. Ühendusesisest soetamist käsitleva KMS-i § 8 tõlgendamisel on asjassepuutuvad käibemaksudirektiivi art-d 20 ja 21. Kohus asus seisukohale, et käibemaksudirektiivi selgetest (acte clair) sätetest ei tulene nõuet, et ühendusesiseseks soetamiseks peaks kauba ostjal olema registreeritud ettevõtlus (nt äriühing või filiaal) selles liikmesriigis, kus ta ettevõtluses kasutatava kauba soetab. Sellist nõuet ei tulene ka KMS-i § 8 lg-st 2. Käibemaksudirektiivi ja KMS-i § 8 koosmõjus tõlgendamisest tuleneb, et kaupade ühendusesisese soetamise eeldusteks kauba ostmisel teisest liikmesriigist on kauba soetajale kauba omanikuna käsutamise õiguse üleminek ning kauba toimetamine soetusriigist ettevõtluses kasutamise eesmärgil mõnda teise liikmesriiki.

3. Tehingu poolte kokku lepitud kauba (asjaõiguslik) omandiõiguse ülemineku koht ja aeg ning kauba eest tasumise aeg ei oma praegusel juhul ühendusesisese soetamise tuvastamisel tähtsust. Oluline on, kas kaebaja toimetas kauba Lätist Eestisse Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks. Ühendusesisese soetamise eeldused asjas on tuvastatud.

4. Seadusest ei tulene, et raieõiguse võõrandamine oleks asjaõiguse seadmine kinnisasjale. Seega on raieõiguse müügi puhul oma olemuselt tegemist kinnisasjaga seotud kasutuslepinguga. Kasvava metsa raieõiguse puhul on KMS-i mõttes tegemist teenusega. Kuna raieõigust on võimalik realiseerida ainult konkreetsel kinnistul, on tegemist teenusega, mis on seotud kinnisasjaga.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse, tühistades ringkonnakohtu otsuse ning jättes jõusse halduskohtu otsuse täiendavate põhjendustega.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est