Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Püsiva tegevuskoha maksustamine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-20-14

Riigikohtu 19.05.2014 lahend nr 3-3-1-20-14

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuotsusega määrati Soome äriühingust kaebajale tulumaksu, kuna kaebaja Eestis asuv filiaal oli oma Soome peakontorile teinud väljamakseid. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse halduskohtus. Kohtud jätsid kaebuse rahuldamata, misjärel esitas kaebaja kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Mitteresidendi ja tema Eestis asuva püsiva tegevuskoha vahelised majandustehingud maksustatakse samamoodi, nagu neid tuleks maksustada siis, kui püsiva tegevuskoha (filiaali) asemel oleks mitteresident asutanud Eestis iseseisva äriühingu (tütarühingu). See puudutab muu hulgas ka laenu andmist ja tagastamist ning sissemakseid ja väljamakseid omakapitali.

2. Arvestades asjaolu, et eri liiki juriidiliste isikute omakapitali raamatupidamisarvestus on erinev, on ka püsiva tegevuskoha maksustamisel seadusandjal õigus valida omakapitali arvestuse erinevate meetodite vahel. Näiteks alates 01.01.2011.a. kehtiva TuMS-i redaktsiooni kohane arvestus vastab omakapitali arvestusele Eesti osaühingus ja aktsiaseltsis. TuMS-i § 53 lg 4 vastav muudatus ei muutnud püsiva tegevuskoha maksuarvestuse põhimõtteid, vaid muudeti maksuobjekti arvepidamise metoodikat. Mitteresident pidi muudatuse tulemusena hakkama püsiva tegevuskoha omakapitali senise ühe bilansikirje asemel kajastama kahel bilansikirjel ning iga väljamakse tegemisel otsustama, kas toimub sissemakse tagastamine või kasumi väljaviimine. Seega ei muutunud maksumaksja valikud ja võimalused mõjutada maksukohustuse tekkimise aega. Tulumaksuseadus ei kirjuta mitteresidendile ette, millises järjekorras omakapitali väljamakseid teha – kas alustada sissemakstud kapitali tagastamisest või kasumist või teha vaheldumisi makseid mõlemast allikast.

3. TuMS-i § 61 lg-s 42 sisalduv üleminekusäte on asjakohane ja vajalik mitmekordse maksuvabastuse vältimiseks. Üleminekusätte eesmärk on viia bilansikirjed ja maksuarvestuse kirjed vastavusse. Kui sellist üleminekusätet ei oleks, tekiks võimalus üks kord juba maksuvabalt välja viidud summa teist korda maksuvabalt välja viia.

Kuna TuMS-i § 61 lg 42 puhul on tegemist üleminekusättega, siis tuleb "vara väljaviimisena" selle sätte tähenduses mõista ainult sellist sooritust, mis oleks olnud maksustatav "vara väljaviimisena" TuMS-i § 53 lg 4 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsiooni kohaselt, st ainult sellist vara väljaviimist, mille eest ei anta püsivale tegevuskohale vastu muud vara. Näiteks laenu tagastamine ei ole käsitatav "vara väljaviimisena" TuMS-i § 53 lg 4 varasema redaktsiooni ja TuMS-i § 61 lg 42 tähenduses. Näiteks selles kaasuses vähenesid peakontorile makstud summaga samas ulatuses Eestis asuva püsiva tegevuskoha kohustused peakontori ees.



Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused ja tühistas maksuotsuse.

 

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est