http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222574871
Riigikohtu 08.07.2014 lahend nr 3-1-1-31-14
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Süüdistatav O. töötas Põllumajandusministeeriumis nõunikuna ja kuulus Maaelu Arendamise Sihtasutuse nõukogusse. Süüdistatav N. oli kalandusettevõtte juhatuse liige. Süüdistuse kohaselt andis süüdistatav N. süüdistatav O-le intressivaba sularahalaenu, pakkus kõrgelt tasustatavat tööd asutatavas kalandusettevõttes ning andis üle ligi poole miljoni krooni ulatuses vara. Süüdistatav O. aga mõjutas MES-i nõukogu ja Põllumajandusministeeriumi Euroopa kalandustoetuste väljastamise reegleid kujundama N-i ettevõttele soodsas suunas.
Kohtu seisukohad
1. KarS-i § 293 lg 1 mõttes on varana käsitatav ametiisikule antud laen sõltumata sellest, kas laenusummalt tuli tasuda intresse; samuti on varana käsitatav osaühingu osa ning senisega võrreldes tulusama töökoha pakkumine.
2. Pistise võtmise koosseis eeldab ekvivalentsussuhte tuvastamist – lubatud või üle antud soodustus peab olema pistise andja ja võtja vahelise kokkuleppe kohaselt vastutasuks ametiisiku tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Pistise võtmine on lõpule viidud sellise ebaõiguskokkuleppe sõlmimisest, olenemata sellest, et ametialane tegu tehakse või lubatud soodustus tegelikult antakse üle tulevikus.
3. Ebaõiguskokkulepe võib olla sõlmitud pistise andja ja võtja vahel ka vihjamisi, konkludentselt ning selle olemasolu saab tõendada ka üksnes kaudtõenditega.
4. Ebaõiguskokkulepe on piisavalt konkretiseeritud ka juhul, kui see ei kajasta üksikasjalikult, milliste sammude eest ametiisikut premeeritakse või milliseid konkreetseid samme temalt oodatakse, kuid pooled lepivad vähemalt üldjoontes kokku, kuidas ja millise eesmärgi nimel ametiisik oma ametiseisundit kasutades tegutsema peab hakkama.
5. Ametiisiku vastutust pistisevõtmise eest ei välista asjaolu, et ametiisik oli juba varem oma tõekspidamistele tuginevalt pistiseandjale soodsas suunas tegutsenud.
6. Isiku vastutuselevõtmine pistise võtmise eest ei eelda, et vastutusele võetaks ka pistise andja.
7. Pistise andmise koosseis eeldab minimaalselt kaudset tahtlust. Seetõttu ei ole oluline, et pistise andja teaks täpselt pistise saaja ametipositsiooni või volitusi ja piisab sellest, kui pistise andja peab võimalikuks, et pistise saaja võib oma ametipositsiooni kasutades panna toime kokku lepitud teo.
8. Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest, riigivõimu käitumisest ja selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks kaalul.
9. Süüdistatavale tagab kohtuotsuse tõlge tema emakeelde võimaluse reaalselt kohtumenetluses osaleda. Kohtuotsuse tõlke hilinemine võib olla käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel.
10. Kui apellatsiooni esitab prokuratuur, jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda sõltumata sellest, milline lahend apellatsioonimenetluses tehakse.
Riigikohus jättis kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
