Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Mis on väitlus?

 

margo-loor-color

 

 

 

 

 

 

 

Margo Loor,
mõtlemis-, kõne- ja väitlusoskuste koolitaja

Väitlus on kindlate reeglitega võistlus tugevama argumendi eest. Meie peame väitlust üheks olulisemaks ning efektiivsemaks demokraatlike väärtuste levitamise ning õpetamise vahendiks, kuna selles on kesksel kohal sisukam argument, tolerantsus erinevate maailmavaadete suhtes ning oskuslik eneseväljendus. Kõiki kolme kombineerides on hea väitluse abil võimalik analüüsida ühiskonnas levivaid nähtusi, vastuolulisi teemasid, kasutamata tähelepanu köitmiseks manipuleerimisvõtteid, oponendi solvamist või tühje emotsionaalseid väiteid. Väitlustes ei otsita ühest ning ainuõiget vastust konfliktsetele teemadele, vaid vastupidi püütakse välja selgitada kõikvõimalikud argumendid ning nägemused erinevatelt pooltelt.

Kui tänase ühiskonna kontekstis mõeldakse väitluse all eeskätt sisukat vaidlust, milles rõhk peaks demagoogia ja kõnekujundite asemel olema sisulisel argumentatsioonil, siis Eesti Väitlusselts tegeleb pisut kitsama nähtusega, mida võib defineerida läbi järgmise kolme elemendi:

Väitlus toimub kindlate reglementide järgi:

  • Seisukoht (teema), mille üle väideldakse, on ette antud ning võistkondade positsioonid loositakse
  • Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega
  • Väitluselemendid

Väitluselemendid

1.Väitlus toimub kindlate reeglite järgi

Üldiselt panevad väitlusreeglid paika selle, mitu võistkonda väitluses osaleb, mitmeliikmelised nad on, millises järjekorras esinevad väitlejad, kui pikad on kõneajad, kas üksteisele saab esitada küsimusi ning millised on muud väitluse ajal kehtivad protseduurireeglid. Maailmas on olemas kümneid erinevaid väitlusformaate, millel kõigil on erinevad reeglid, kuid formaate ühendab tõsiasi, et nad tagavad mõlemale väitluses osalevale võistkonnale võrdse võimaluse omi seisukohti esitada. Kui tavalist vaidlust võib võrrelda keskaegse lahinguga, kus puudusid reeglid ning peale jäid suurema nuiaga (kõvema häälega) või arvulist ülekaalu omav pool, siis väitlus on selles mõttes nagu tänapäevane vehklemisturniir, kus kasutatavad relvad ja lubatav käitumine on reglementeeritud, et tagada võitlejate võrdne positsioon.

2. Seisukoht (teema), mille üle väideldakse, on ette antud ning võistkondade positsioonid loositud

Võimalike väitlusteemasid on olemas oluliselt rohkem kui väitlusreegleid. Ka väitluste sisu võib erinevate teemade puhul olla väga erinev: plaaniväitluse puhul arutatakse hüpoteetilise seaduseelnõu sobivust (Eestis tuleks üle minna palgaarmeele), väärtuspõhise väitluse korral võib vaielda, kas mingi nähtus on olemuselt hea või halb (Surmanuhtlus on põhjendatud), kohtuvaidluses hoopis millegi kolmanda üle. Kõikide väitlusteemade ühine omadus on jällegi see, et häid argumente on võimalik tuua mõlemalt poolt ning seega on mõlemad võistkonnad võrdses seisus.

Kuna võistkondade positsioonid teema suhtes loositakse, tähendab see kahte aspekti. Esiteks ei kaitse väitlejad väitluse ajal oma isiklikke seisukohti. Teiseks ei ole võistkondadele antud võimalust tulla „keskpõrandale kokku" ehk üksteisega teema suhtes nõustuda, vaid nad peavad oma etteantud seisukohta kaitsma sajaprotsendiliselt. Hästi tähtis on aru saada, et kõike seda tehakse hariduslikel eesmärkidel: esiteks õpetab vastandlike seisukohtade esitamine kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet. Teiseks vähendab loositud seisukoha kaitsmine väitluse emotsionaalsust: iseenda seisukoha põhjendamisel on palju lihtsam kasutada tõestuseta „see lihtsalt on nii" tüüpi „argumente".
Argumentatsioon tähendab oma väite põhjendamist kindla skeemi järgi, mille alusel argument jaguneb neljaks osaks: väiteks, eelduseks, tõestuseks ja neid siduvaks järelduseks. Kui mõte on esitatud sellisel kujul, siis on ta lakanud olemast lihtsalt väide ja on muutunud argumendiks.

3. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega

Olemuslikult tähendab see reegel, et väitlusel on alati võitja ja kaotaja. Otsuse võidu ja kaotuse kohta teeb kohtunik mitte selle põhjal, mis ta ise etteantud teemast arvab, vaid selle põhjal, kelle seisukohad äsjakuuldud väitluses tema arvates olid paremad. Otsus ja sellega kaasaskäiv põhjendus on olulised tagasisidena väitlejatele: see näitab neile, kuidas kuulaja nende mõtetest aru sai, mis läks väitluses hästi ja mida saab parandada. Ilma otsuse ja võitja väljakuulutamiseta jääb väitlus kui hariduslik protsess oma loomuliku lõpuni viimata. Viimast võiks võrrelda õpetajaga, kes laseb õpilastel järjest kirjandeid kirjutada, kuid ei anna neile kunagi hinnatud ja parandatud versioone tagasi. Samas tuleb rõhutada, et võitmine ei ole väitluses kindlasti peamine eesmärk.
Väitluse lõpus tehtav otsus ei pretendeeri absoluutsele tõele, mõni teine kohtunik võiks samas olukorras väitlust teisiti hinnata. Kuid väitlejate ülesanne on alati veenda konkreetselt neid kuulavat kohtunikku, on kohtuniku otsus, kui ta on selle teinud väitluse ja mitte oma arvamuse põhjal, põhimõtteliselt alati õige.

Kuidas hakata väitlusega tegelema?

Vastus on imelihtne – võtke ühendust Eesti Väitlusseltsiga ja oletegi astunud esimese sammu. Sealt edasiliikumiseks on mitmeid võimalusi – liitumine lähedalasuva väitlusklubiga, teie koolis või kodukohas uue väitlusklubi loomine jne.
Selleks, et uurida, mida meie koolitajad teevad ja leida endale ainuõige koolituspakett, võtke ühendust meie koolitussuuna juhiga, Helina Looriga, kelle kontaktandmed leiate Eesti Väitluskoolituse kodulehelt.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est