Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Käibe tekkimine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-25-14

Riigikohtu 12.06.2014 lahend nr 3-3-1-25-14

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Üks äriühing ostis kolmandalt isikult kinnistu. Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuotsusega määrati äriühingule tasumiseks käibemaksu. Maksuhalduri hinnangul oli kinnistu müügi puhul tegemist maksuvaba käibega ning äriühingul ei olnud õigust nimetatud tehingult sisendkäibemaksu maha arvata. MTA intressinõudega kohustati äriühingut tasuma ka hilinemisega tasutud maksusummadelt intressivõlga. Äriühing esitas halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsuse ja intressinõude tühistada. Halduskohus rahuldas kaebuse ning tühistas vaidlustatud haldusaktid. Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse, mis rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, jättes maksuotsuse jõusse, kuid intressinõude osas halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused kaebaja ja MTA.

Kohtu seisukoht

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohaldab kohus õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus, mitte kaebaja õiguslikud väited. Näiteks peab kohtul olema võimalik kontrollida, kas isiku käitumine vastas kohaldatud õigusnormi abstraktses faktilises koosseisus kirjeldatule või mitte.

2. Kohtu õiguslik hinnang ei või menetlusosalistele tulla üllatuslikult. Kohtute määrava tähtsusega õiguslikud hinnangud peavad olema menetlusosalistele mõistlikul määral ettenähtavad ning kohtul lasub kohustus juhtida menetlusosaliste tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ning menetlusosalistele tuleb anda võimalus esitada oma seisukoht sellise kvalifikatsiooni kohta

3. Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 järgi ei tekita üksnes müügiarve väljastamine käivet ega käibemaksukohustust, vaid käibe tekkimise eelduseks on kinnisasja kui kauba kättesaadavaks tegemine ostjale, kauba eest osalise või täieliku makse laekumine müüjale või omatarbe puhul kauba võõrandamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine. Käibe tekkimise ajaks on ühe eelnimetatud tingimuse varaseim täitmine. Käibe tekkimine ei eelda kauba, sh kinnisasja omandiõiguse üleminekut, vaid kauba kättesaadavaks tegemist. Kauba kättesaadavaks tegemine tähendab kinnisasja üleandmist ehk valduse üleandmist.

4. Kirjalik teavitus KMS-i § 16 lg 3 mõttes on teabetoiming, mille otseseks eesmärgiks ei ole tehingu tegemine või haldusmenetluse alustamine, vaid haldusorganile maksuõiguslikult olulise teabe edastamine, millele ei järgne haldusorgani vastusooritust. Vabatahtliku maksustamise tingimuseks ei ole maksuhalduri nõusolek või heakskiidu andmine. Kirjaliku teavituse esitamisega kui toiminguga kaasnevad küll hilisemad õiguslikud tagajärjed, kuid oma olemuselt ei ole selline teavitamine käsitatav tehinguna. Haldusorganile kirjaliku teavituse esitamise kohustuse eesmärgiks ei ole tehingu sõlmimine, vaid avalik-õiguslikus suhtes tahteavalduse tegemine. Kirjaliku teavituse edastamise kohustuse eesmärgiks on eelkõige maksuhalduri selge ja ühemõtteline teavitamine käibemaksu lisamisest ning selle esitamise kohta tõendusteabe säilitamine. Esitatud teabe alusel on maksuhalduril lihtsam teostada tehingu üle maksuõiguslikku kontrolli, sh kontrollida tehingust tulenevate maksukohustuste täitmist ning vajaduse korral operatiivselt tagada kohustuste täitmine ennetavate täitetoimingutega. Nõuetekohase teavituse esitamise korral ei olene sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas müüja kannab tehingule vabatahtliku maksustamisega lisatud käibemaksu riigile üle või mitte. Teavitamisel ei kaota müüja õigust käibemaksu lisamisest taganeda. Käibemaksuseaduse normid sellist imperatiivset tagajärge ei sätesta.

5. Mitte iga minetus KMS-i § 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku teavituse edastamisel ei ole käsitatav teavitamata jätmisena ning vabatahtlikku maksustamist välistava asjaoluna. Ainuüksi läbiräägitavate ja allkirjastamata dokumentide nagu lepingu eelprojektide esitamine ei ole kirjaliku teavituse esitamise kohustuse täitmiseks piisav. Kirjaliku teavituse edastamise kontrollimisel tuleb kohtul arvestada teavituse eesmärki, tehingupoolte käitumist, esitatud dokumentide vormi, sisu, adressaate ning teavituse edastamise viisi jms. Erandina võib kirjaliku teavituse edastamise tingimuse täitmisena olla käsitatav ka vorminõuetele mittevastava teavituse edastamine maksuhaldurile. Näiteks juhul kui maksuhaldur pidi esitatud dokumentidest ilmselgelt mõistma, et müüja tahteks on vabatahtliku maksustamise kasutamine. Ka teavituse edastamine valele maksuhalduri esindajale ei ole iseenesest ja alati vabatahtlikku maksustamist välistavaks asjaoluks.



Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

 

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est