Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Sisendkäibemaksu mahaarvamine ja „fiktiivsed tehingud“

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-81-12

Riigikohtu 09.05.2013 lahend nr 3-3-1-81-12

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet kohustas oma otsusega kaebajat tasuma käibemaksu summas 14034,49 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 22224,44 eurot, kuivõrd maksuhalduri hinnangul kaebaja väitel sõlmitud lepinguid tegelikkuses ei sõlmitud. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

  1. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist.
  2. Kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel. Kui kaupa ei saadudki, tuleb vastav väljamakse tulumaksustada ja ostjal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Üldjuhul on välistatud ka ostja heausksus. Kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul oluline, kas ostja teadis, et tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi ta seda teadma. "Pidi teadma" tähendab siinjuures, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsuskohustust täites teada, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui kaup siiski saadi, kuigi ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, tuleb maksuhalduril ikkagi kaaluda, kas on võimalik ja vajalik määrata tulumaks hindamise teel.
  3. Nn fiktiivseid tehinguid ei saa põhjendusteta, täpsustusteta ja selgitusteta lugeda näilikeks tehinguteks maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes. Eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, on korraldanud õigusvastaselt – heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Seejuures ei oma maksustamise seisukohast tähtsust, kas müüja pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud kaupa õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa tegelikult ei olnudki.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est