Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-39-15

Riigikohtu 29.03.2016 lahend nr 3-3-1-39-15

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Ettevõte X esitas Finantsinspektsioonile (FI) teabenõude, milles soovis saada avaliku teabe seaduse alusel (AvTS) teavet. FI vastas pöördumisele, et ettevõtte X pöördumise esemeks olev teave ei ole avalik teave AvTS-i mõttes. Taotletud teabe avalikustamise keelab ka AvTS § 23 lg 1 p 1. Ettevõte X esitas korduva teabenõude. FI jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Ettevõte X esitas halduskohtule kaebuse.

Halduskohus tagastas ettevõttele X kaebuse. Ettevõte X esitas määruskaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas. FI pöördus Riigikohtusse.

Riigikohtu seisukoht

1. Nõustuda tuleb kohtutega, et vaidlusaluse teabe avalikustamist ei reguleeri AvTS. Kui eriseadus reguleerib teabe avalikustamist teisiti, kui teeb AvTS, tuleb kohaldada eriseadust. FI tegevuse avalikustamist reguleerib FIS § 54 ning tegemist on eriseadusega AvTS suhtes.

2. Üldjuhul on ka panga olulise osaluse omandamise otsustuse raames tehtud ettekirjutused konfidentsiaalsed ning ilma põhjuseta neid kolmandatele isikutele ei avalikustata. KAS § 31 lg 6 kolmas lause ei täpsusta, millal on FI-l õigus ilma olulise osaluse omandamise menetluse adressaadi nõusolekuta teave avalikustada, mistõttu tuleb juhinduda haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud üldistest kaalumisreeglitest.

3. KAS § 31 lg-st 6 ja FIS § 54 lg-st 5 võib järeldada, et kui FI tuvastab, et teabe avalikustamine on vajalik nt investori, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks, ta kaalub, kas teave avalikustada või mitte. Kui teabe avalikustamise vajalikkust ei ole tuvastatud, ei ole FI kohustatud teabe avalikustamist kaaluma.

4. Direktiivi 2013/36 art-te 22–27 ja selle alusel loodud KAS §-d 29.1–32 kohustavad FI-d otsustama panga olulise osaluse omandamise üle, kuid need sätted ei näe ette, et panga olulise osaluse omandajale sätestatud nõuded ja FI järelevalvemenetlus oleks loodud krediidiasutuse teiste aktsionäride õiguste kaitseks.

5. Pangas olulise osaluse omandamise regulatsioon on loodud avaliku huvi, mitte teiste aktsionäride kaitseks. Tegemist on Euroopa pangandusjärelevalve ühe meetmega kaitsmaks toimivat finantsturgu. Kui oluline osalus omandatakse ebaseaduslikult, osalust esindavad hääled arvatakse üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutavad üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine (KAS § 32 lg 3 esimene lause).

6. Tulenevalt KAS § 32 lg 3 teisest lausest tuleb aga maakohtu menetluses kontrollida, kas üldkoosolek arvestas kvoorumisse väidetavalt ebaseaduslikult omandatud panga osalust esindavad hääled või mitte. Küsimusele, kas aktsionär on olulise osaluse omandanud seaduslikult ja kas ta on seda üldkoosolekule tõendanud, vastamise näol on tegemist üldkoosoleku ja aktsionäride vahelise õigussuhte ja -vaidlusega.

Riigikohus rahuldas määruskaebuse.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est