Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Äriruumi üürileping, tekkinud kahju hüvitamine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222580843

Riigikohtu 05.05.2016 lahend nr. 3-2-1-179-15

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

OÜ X (hageja) esitas maakohtule hagi AS-i X (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhinõudena 134 303 eurot 20 senti ning viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled äriruumide üürilepingu. Kostja esitas lepingu ülesütlemise avalduse. Jõustunud kohtuotsusega tuvastati, et kostjal puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Hageja ütles lepingu üles.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus rahuldas mõlema osapoole apellatsioonkaebused osaliselt. Hageja ja ka kostja esitasid kassatsioonkaebused.

Riigikohtu seisukoht

1. Hageja nõue on kvalifitseeritav üürilepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 ja § 271 järgi. VÕS § 296 lg 1 ei ole kohaldatav olukorras, kus üürnik on üürilepingu kehtetult üles öelnud ning lõpetab üüripinna valdamise ja kasutamise. Sellisel juhul tuleb lähtuda VÕS § 296 lg-s 3 sätestatust.

2. Üürnik võib üüri maksmisest keelduda ainult juhul, kui üürnik ei saa ruume kasutada uute üürilepingute tõttu. See tähendab, et üürnikul on tahe ja kavatsus ruume kasutada, kuid seda takistavad kolmandad isikud (st uued üürnikud). Ainuüksi uue üürilepingu sõlmimist ei saa pidada asja kasutamise takistuseks VÕS § 296 lg 1 tähenduses.

3. Hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 järgse kahju hüvitamise nõudena kostja üürilepingu rikkumise tõttu. Üürileandja saamata jäänud üürist, st üürist teenimata jäänud kasu nõude sisuks on saamata jäänud tulu hüvitamine VÕS § 128 lg 4 järgi. VÕS § 135 lg 2 on kahjuhüvitise arvutamist lihtsustav säte, samas ei ole iseenesest nõude alus.

4. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist ‒ kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Pärast kaubanduskeskuse võõrandamist ei jää hagejal kostja tõttu saamata üüritulu, st puudub kostja põhjustatud varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes.

5. Äriruumide üürimisel üürileandjale tekkiva kahju, st saamata jäänud tulu, hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 mõttes ei piira see, kas tulu jääb saamata omanikul kaubanduskeskuse majandamise käigus või selle võõrandamisel. VÕS § 127 lg 3 mõttes ei ole tähendust, kas üürnik nägi üürilepingu sõlmimisel ette üüripindade võõrandamist. Tuleb lahendada küsimus, kas kostja nägi või pidi VÕS § 127 lg 3 mõttes ette nägema kaubanduskeskuse müügihinna vähenemist üürilepingu lõppemise tõttu.

Riigikohus rahuldas nii kassatsioonkaebuse kui ka vastukassatsioonkaebuse.

 

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est