Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusest tingitud kahju hüvitamine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-17-15

Riigikohtu 29.04.2015 lahend nr 3-2-1-17-15

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Isik X (hageja) esitas maakohtule AS Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja ühekordse hüvitise, kohustada kostjat tasuma tervisekahjustushüvitist iga kuu vastavalt püsivale töövõimetusmäärale ja töövõimetuspensionile, kohustada kostjat hüvitama hagejale tervisekahjustusest tingitud lisakulud. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures. Hagejaga juhtus raske tööõnnetus, mille tõttu määrati talle töövõime kaotus, millest tingitult vähenes hageja sissetulek tööõnnetuse tõttu oluliselt. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mis jäi rahuldamata. Hageja esitas kassatsiooni.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks tuleb teha kindlaks hageja keskmine kuusissetulek enne tööõnnetust, arvata sellest maha kolmanda isiku hagejale makstud hüvitis ja hagejale määratud töövõimetuspension ning hüvitis indekseerida, arvestades seejuures hageja töövõime ulatusega. Ringkonnakohus ei ole aga põhjendanud piisavalt oma seisukohta, et hageja keskmine töötasu tuleb arvutada 12-kuulise ajavahemiku alusel, arvates selle hulka mh aja, mil hageja oli ajutiselt töövõimetu ja jättes hageja keskmise sissetulekuna arvestamata talle makstud haigushüvitise.

2. Hagejale tuleb kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga, samuti tuleb lähtuda VÕS §-st 130. Kohus leidis siiski, et kohtul on ka pärast 1. juulit 2002 tööülesannete täitmisel saadud tervisekahju hüvitise väljamõistmisel õigus arvestada ajutise korra põhimõtetega, mis ei ole vastuolus kahju hüvitamise põhimõtetega ning on VÕS §-de 127 ja 130 rakendamisel kohaldatavad.

3. Kohus peab tööõnnetuses tekkinud kahju hüvitise arvutamisel kaaluma, kas kahjuhüvitise arvutamise aluseks olevate kuude hulgast on põhjendatud jätta välja need kuud, mil isik kõigil tööpäevadel ei töötanud. Alati ei pruugi kahjujuhtumile eelnenud 12 kalendrikuu alusel hüvitise arvutamine täita VÕS § 127 lg-s 1 ja §-s 130 sätestatud tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamise eesmärki. Seetõttu tuleb kohtul tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise arvutamisel ja väljamõistmisel kooskõlas VÕS §-des 127 ja 130 sätestatuga hinnata, millised asjaolud ja tõendid võimaldavad kannatanu sissetulekut, mida ta oleks saanud ilma kahju saamata, kõige täpsemini prognoosida.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt. Tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule, kes peab asja uuel lahendamisel võtma põhjendatud seisukoha sellest, kui suurt hüvitist on kostja kohustatud maksma hagejale ühekordse rahasumma ja perioodiliste maksetena.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est