Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Kompromissilepingu olemus. Aegumise kohaldamine töövõtulepingust tuleneva tasu nõudele

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-25-15

Riigikohtu 06.05.2015 lahend nr 3-2-1-25-15

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

OÜ X (hageja) esitas hagi OÜ Y (kostja) vastu töövõtulepingu alusel tehtud ehitustööde eest põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille hinda muudeti mitmel korral. Kostja majandusraskuste tõttu kirjutasid pooled alla protokolli, milles kinnitati kostja võlgnevust hagejale ja kostja igakuiste maksete suurus kuus. Kostja tasus võlgnevust, kuid mingi hetk lõpetas kostja maksmise. Kostja vaidles vastu, leides, et esitatud hagi on aegunud. Maakohus jättis hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3. Sätte kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega kohaldas maakohus hageja töövõtulepingu alusel esitatud tasu nõudele vääralt TsÜS § 146 lg-t 1.

2. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millistel poolte esitatud asjaoludel ja tõenditel põhineb kohtu järeldus, et pooled tahtsid sõlmida kompromissilepingu. Hagi oli esitatud kostjalt raha saamiseks töövõtulepingu, mitte aga kompromissilepingu alusel. Kompromissi oluliseks tunnuseks on poolte vastastikune järeleandmine, mida aga ringkonnakohus ei olnud tuvastanud, seetõttu ei olnud kohtul iseenesest alust kohaldada ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-t 2, mille järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

3. Kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Nõudest loobumine ja võlatunnistus kompromissi sisuna ei ole üldjuhul suunatud kompromissi aluseks olevate algsete kohustuste olemuse muutmisele.

4. Asja uuel lahendamisel peab maakohus esmalt tõlgendama poolte kokkuleppeid ja tahteavaldusi seaduses sätestatud reegleid järgides, andma poolte suhtele põhjendatud õigusliku kvalifikatsiooni ning seejärel kohaldama suhtele vastavat aegumise regulatsiooni.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est